• 1999. aastal sai alguse Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatav õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus. Kõigi nende aastate jooksul on õpilased kirjutanud 2449 uurimistööd ja kevadel lõppev 27. võistlus toob sellele kindlasti lisa. 

Võistlus on kujunenud üheks olulisimaks humanitaarvaldkonna õpilasürituseks ning selle suurim väärtus on, et noor õpib uurima, kirjutama ja oma järeldusi põhjendama.

Uuritavad valdkonnad on seotud Eesti ajalooga – luubi alla on võetud murrangud ja muutused, kestmised ja katkemised, vabadus ja vendlus, eeldused ja tagajärjed ning inimesed, kes on murrangulistel hetkedel pidanud tegema valikuid. Sel aastal keskenduvad õpilased vastupanu eri vormidele: otsitakse, märgatakse ja mõtestatakse vastupanu rolli meie arengus ja püsimajäämises.

Isiklik lugu kohtub ajaloolise taustaga

Õpilased on uurimistöid tehes kohtunud nii lähemate kui ka kaugemate sugulastega, vaadanud uue pilguga oma kodukohta ning paigutanud valitud teema laiemasse ajaloolisse konteksti. Nii seotakse isiklik lugu Eesti ja maailma ajalooga ning kogetakse, et ajalugu ei kanna ainult suured nimed, vaid ka tavalised inimesed.

Uurimistöö käigus õpitakse küsitlema, koguma mälestusi, töötama arhiivimaterjaliga ning otsima seoseid. Tihti avastatakse, et kodukoha ajalugu peegeldab suuremaid protsesse – ja et üks dokument, foto või mälestus võib muuta arusaama mõnest sündmusest.

Uurimistööd koostades omandavad õpilased oskuse ajaloos orienteeruda, õpivad allikaid otsima ja kriitiliselt hindama ning oma mõtteid selgelt ja arusaadavalt väljendama. Nende tööde tulemusena on lisandunud tuhandeid lehekülgi ajalugu, millest ajalooõpikud ei räägi. Need on lood, mis kirja panemata jäädes kaoksid – just seetõttu säilitatakse kõiki valminud uurimistöid Eesti kirjandusmuuseumis, et tehtud töö tulemused oleksid kättesaadavad ka tulevastele uurijatele ja huvilistele.

Võistlusel osalemine õpetab ka enesejuhtimist: teema valik, tööplaan, tähtaegade jälgimine, tagasiside arvestamine. Neist oskustest on kasu nii gümnaasiumis, ülikoolis kui ka tööelus, sõltumata sellest, kas noor jääb ajaloo juurde või mitte.

Lisaks uurimistööle saavad õpilased osaleda loovtöö kategoorias, mis võimaldab paista silma ka praktiliste ajalootöödega ning kaasab käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajaid, motiveerides arendama käelisi oskusi.

Võistluse patroon on Eesti president ning rahaauhinnad parimatele paneb välja presidendi kultuurirahastu. Raamatupreemiaid ja ürituse korraldust toetab haridus- ja teadusministeerium, lisaks panevad õla alla mitmed mäluasutused, andes välja eripreemiaid. Võistluse hindamiskomisjoni kuuluvad valdavalt Tartu ülikooliga seotud ajaloolased ja teadlased. Pikki aastaid on komisjoni juhtinud Tartu ülikooli uusima ajaloo professor Eero Medijainen.

EUSTORY ja miks eraldi ajaloovõistlust vaja on

Rahvusvahelisel tasandil koondub võistlus EUSTORY (History Network for Young Europeans) võrgustiku alla, mis sai alguse 2001. aastal Hamburgis Körberi sihtasutuse algatusel. Võrgustik ühendab enam kui 20 Euroopa riigi organisatsioone ning selle konkurssidel on osalenud üle 200 000 õpilase. 16-aastased ja vanemad võitjad saavad kandideerida EUSTORY rahvusvahelistesse noortelaagritesse. Eestist on neis osalenud üle 70 meie konkursil parimaks tunnistatud uurimistöö autorit.

Aeg-ajalt küsitakse, kas riikliku teadusfestivali kõrval on eraldi ajalookonkurssi üldse vaja. Vastus on, et on küll. Riiklikul teadusfestivalil konkureerivad humanitaarala tööd reaal- ja loodusteaduslikega ning kuigi kõik valdkonnad on võrdselt väärtuslikud, on nende tulemuste mõõdetavus erinev. Puhtalt ajaloole keskenduva konkursi eesmärk on uurida, mõtestada ja jäädvustada meie minevikku. Ajaloo talletamine ja mõistmine on kultuurilise järjepidevuse ja meie püsimajäämise seisukohalt sama oluline kui tehnoloogiline areng ja innovatsioon.

Viimaste aastate kogemus näitab, et uurimis- ja loovtööde arv on mõnevõrra vähenenud – seda olulisem on nende tegijaid esile tõsta ja tunnustada.

---

Õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluste varasemad teemad

1999/2000 Eesti pere ja kodu XX sajandil

2000/2001 Eesti kool

2001/2002 Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

2002/2003 Laps

2003/2004 Muutuv Eesti XX sajandil

2004/2005 Igapäevaelu Eestis XX sajandil

2005/2006 Taasiseseisvunud Eesti

2006/2007 Inimene ajaloos XX sajandil 

2007/2008 Eesti Euroopas

2008/2009 Minu Eesti

2009/2010 Meie ühine kodu – Eesti

2010/2011 20 aastat Eesti ajaloos 1991–2011

2011/2012 Minu pere. Minu kodukoht ja rahvas

2012/2013 Eesti tee demokraatiale

2013/2014 Pärand on pärandus

2014/2015 Eesti II maailmasõja ajal

2015/2016 Eesti asi

2016/2017 Eesti iseseisvumise eeldused

2017/2018 Sada aastat Eesti riiki

2018/2019 Vabadus

2019/2020 Eesti maailmas. Maailm Eestis

2020/2021 Murrang

2021/2022 Aja märgid – aeg, koht, inimene

2022/2023 Vabadus. Võrdsus. Vendlus.

2023/2024 Võitjad ja kaotajad

2024/2025 Kestmine ja katkemised