Täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC täiendav analüüs näitab, et kuigi Eesti täiskasvanute keskmine infotöötlusoskuste tase on rahvusvahelises võrdluses kõrge, on viimase kümnendi jooksul märgatavalt suurenenud madala funktsionaalse lugemisoskusega täiskasvanute osakaal.

PIAAC uuringus mõõdeti täiskasvanute infotöötlusoskusi: funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust. Äsja valminud täiendavas analüüsis keskenduti neist ühele – lugemisoskusele. Selgus, et Eesti 16–65-aastastest ligi viiendikul jääb lugemisoskuse tase alla selle, mis on vajalik edukaks iseseisvaks toimetulekuks kiiresti muutuvas töö- ja ühiskonnaelus.

Vähene lugemisoskus tähendab, et inimesel võib olla raskusi pikemate ja kaudset teavet sisaldavate tekstide mõistmisega, olulise info leidmise ja eristamisega. Raskusi võib valmistada ka loetu usaldusväärsuse hindamine, eriti uutes olukordades.

Ministeeriumi täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna nõunik Triin Savisto märkis, et lugemisoskuse tase on seotud vanuse ja haridustasemega. „Kuid täiendav analüüs näitab, et madala lugemisoskusega täiskasvanud ei moodusta ühtset rühma. See teadmine annab meile tõenduspõhise aluse, et oma tegevusi täpsemalt sihtida,“ ütles Savisto. „Peame elukestvas õppes senisest enam arvestama täiskasvanute erinevate profiilidega, elukaare etappide ja tööalase kontekstiga. Tuge võivad vajada ka kõrgharidusega inimesed.“

Madala lugemisoskusega inimesi on rohkem vanemates vanuserühmades, madalama haridustasemega ja nn sinikraede seas ning eesti keelt mitte oskavate täiskasvanute hulgas. Ent väheste oskustega võivad olla ka kõrgharidusega üle 45-aastased naised, kelle oskused on aja jooksul aegunud. Kehva oskustasemega täiskasvanud osalevad õppimises harvem, peamiselt keelebarjääri, madala enesekindluse või ebasobivate õppimisvõimaluste tõttu.

Riik saab olukorda leevendada, pakkudes mitmekesiseid, paindlikke ja võimetekohaseid täiend- ja ümberõppevõimalusi. Noorte kehva infotöötlusoskuste riski aitab vähendada käimasolev õppimiskohustuse reform, mis kohustab noori õppima vähemalt kesk- või kutsehariduse omandamiseni või kuni 18-aastaseks saamiseni.

Samuti on oluline, et inimestel oleks võimalus oma oskusi rakendada ja arendada. Siin saavad tööandjad panustada kahel viisil: toetada oskuste säilimist, pakkudes töötajatele nende oskustele vastavaid tööülesandeid, ning teisalt soodustada oskuste arendamist, luues võimalusi õppimiseks nii töökohas kui väljaspool seda.

Infotöötlusoskused on olulised, kuna on seotud inimese elukvaliteediga, sealhulgas töö leidmise, tööturul püsimise ja sissetulekuga, aga ka tervise, ühiskonnaelus osalemise ja heaoluga. Infotöötlusoskused loovad aluse kutseoskuste omandamiseks ja rakendamiseks, ning mõjutavad seda, kui hästi inimene suudab õppida, juhiseid järgida ning muutuvates (töö)tingimustes toime tulla.