• Etioopias on heal tasemel haridus väga kallis ja paljudele kättesaamatu. Et sealsete laste elu paremaks muuta ja haridusega järje peale aidata, kääris käised üles eestlastest koosnev meeskond. 

Etioopia lõunaosas Wolayta piirkonnas, umbes 300 kilomeetrit pealinnast Addis Abebast lõuna suunas Soddo linnas, töötab Eesti-nimeline kool, ametliku nimega Eesti Language and Computer Training. Kool asub Kera linnaosas, päris kesklinna lähedal, kus paikneb kõigile elanikele tuttav Soddo lihaturg. Kooli on lihaturu läheduses kerge ära tunda, sest hoone fassaad särab sinimustvalgetes värvides ja seal lehvib Etioopia lippude kõrval uhkelt ka Eesti lipp. Kõik Kera kandis elavad lapsed teavad, kus asub „Annika ja Tizazu kool“, ning toovad külalised kohale.

“Lastel on õppimiseks kolm reeglit: tuleb tulla pestult, puhaste riietega ning kaasas peab olema vihik ja pastakas.

Kool on mõeldud kohalikele Soddo linna lastele, kuid täiendõpet saavad seal ka täiskasvanud. Igal pärastlõunal kella 16 ajal koguneb kooli umbes sada last vanuses 2–16 aastat. Enamik neist elab naabruskonnas, kuid osa tuleb kohale kaugemalt takso või mootorrattaga. Lapsed jagunevad vanuse ja oskuste järgi kolme või nelja gruppi, kus õpetatakse inglise keelt ja aineid inglise keeles. Mõnel päeval on tunniplaanis ka arvutiõpetus ja matemaatika. Kui Annika või teised eestlased on Etioopias, siis lisanduvad muusika- ja kunstitunnid. Koolis toimub Etioopia mõistes lisaõpe, tund kestab umbes ühe tunni. Pärast tundi on lastel 20 minutit aega mängida ja suhelda. Kell 17.30 algavad täiskasvanute tunnid, kus osaleb umbes 20 õppijat. Nemad õpivad kolm korda nädalas inglise keelt, kaks korda nädalas toimuvad arvutitunnid.

Reeglid on paigas

Lastel on selles koolis õppimiseks kolm reeglit: tuleb tulla pestult, puhaste riietega ning kaasas peab olema vihik ja pastakas. Osa lapsi peab vahel uuesti kodus ära käima, et neid reegleid täita.

Eesti koolis käimine on kõige vaesematele tasuta. Kes on paremal järjel, maksab natuke. Selle eest saab tasuda osa õpetajate palga, teised õpetavad vabatahtlikult.

“Eesti koolis käimine on kõige vaesematele tasuta. Paremal järjel pered maksavad natuke.

Kooli juhivad eestlane Annika Heimvell ja tema etiooplasest assistent Tizazu Bundaso. Kooli hakati ehitama 2024. aasta detsembris ja kolm kuud hiljem, 8. märtsil 2025 avati pidulikult selle uksed. Arvutiklass valmis 2025. aasta suvel.

Eesti nime pani koolile Tizazu austusavaldusena Annikale ning kõigile neile eestlastele, kes on alates 2010. aastast Etioopia lapsi toetanud. Iga koolipäeva hommikul heisatakse kooli territooriumil Eesti lipp.

Alguses õpetati lapsi õues, mõnikord varjuliste puude all. Kui saadi oma krunt, siis õpetati hoovis, kuid kui vihma sadas, muutus hoov sopaseks. Kui esimene koolimaja 2025. aasta kevadel valmis, saadi kiiresti aru, et kahest uuest klassiruumist ei piisa. Vajadus korraliku ja kvaliteetse hariduse ning distsipliini järele on suur. 

Kuna aga kõige parem on alustada laste õpetamisega lasteaiast, siis on praeguseks hakatud ehitama lasteaeda-eelkooli, milles on kuus klassiruumi. Etioopia seaduste järgi kestab eelkool kolm aastat.

“Iga koolipäeva hommikul heisatakse kooli territooriumil Eesti lipp.

Projektijuhte on kaks. Annika juhib Euroopast, olles talvel Soddos kohal, Tizazu aga tegutseb kohaliku projektijuhina. Tizazu oli üks neist lastest, keda Annika juba 2011. aastal toetama hakkas. Ehitusele palgatakse tööle oskustöölisi ja lihtsaid abitöölisi. Käimas on juba teine ehitamistalv – uus koolihoone on neli korda suurem kui eelmine. Abiks on käinud ka paar eurooplast. Raha tuleb suuremalt jaolt eraisikutelt, peamiselt Norrast, aga ka oma taskust. 

Abiks sajale lapsele

Lisaks Eesti koolile toetatakse umbes 130 last Soddo linnas ja selle ümbruses. Lapsed on leitud Soddo linnavalitsuse või erakoolide direktorite kaudu. Kokku on igal aastal toetust saanud umbes sada last. Annika on aidanud Soddo lapsi juba 15 aastat. Üks toetajaist maksab ka Soddo läheduses asuva küla väikese, 30 õpilasega eelkooli õpetaja igakuise palga.

Keskmiselt kolm korda kuus laupäeviti toitlustavad Annika ja Tizazu kuni 50 naabruskonna last. Mõni neist lastest sööb kodus üksluist toitu, mõni vähe ja harva. Vahel valmistab lõunasöögi üks õpetajatest, vahel vabatahtlikud ja teinekord tuuakse see naabruses asuvast „köögist“. Tasuta toidu jagamine on saanud kooli traditsiooniks. Vahel pestakse lapsed ka puhtaks ning kui mõni laps on väga haige ja arsti jaoks pole raha, käiakse nendega kliinikus kontrollis ja ravil.

Miks aidata kauge maa lapsi?

Miks peaksime aitama lapsi kaugel Etioopias, kui meil on endalgi palju abivajajaid ning kõiki niikuinii aidata ei jõua? Annika osutab, et praeguses maailmas oleme kõik omavahel tihedalt seotud. Näeme Euroopas palju pagulasi, kes on eri põhjustel mujale elama suundunud. Eesti kool Etioopias püüab toetada kohalike laste haridust, et anda neile võimalus oma kodumaal paremini hakkama saada.

“Enamik õpilasi elab naabruskonnas, osa tuleb kohale kaugemalt takso või mootorrattaga.

Annika ütleb, et soovib neid lapsi aidata ka põhjusel, et 1990. aastatel Eesti iseseisvudes toetati meid. Sealse kooliga tegelev meeskond ei ole elujärje paranedes seda unustanud ning on ulatanud abikäe meist halvemas olukorras olijatele. Annika osutab, et Eestis on olemas kõik eluks vajalik ning meil on tasuta kvaliteetne haridus. Etioopias on aga heal tasemel haridus väga kallis ja paljudele kättesaamatu. Nende laste elu on aga suhteliselt väheste vahenditega võimalik paremaks muuta.