- Õpilased ei tunne sageli kooliga seotust. Kodutööde rohkus, edukultus ja pidev surve vähendavad kuuluvustunnet. Näen õpetajana noori, kes ei osale ühistegevustes või võtavad vabu päevi, sest nad lihtsalt ei jaksa, kirjutab Kristina Šadeiko-Liiva ERR-i arvamusportaalis.
12-aastane laps jõuab pärast kooli ja huviringi kell 19 pere õhtusöögi ajaks koju, viskab lauale kolme erineva õppeaine töövihikud ning teatab, et lisaks nendele kodutöödele on tal vaja kasutada ka arvutit, et teha üks ajalooesitlus. Vanemate pilgud kohtuvad ja sõnadetagi on selge, et see õhtu ei möödu planeeritult perega koos jalutades ja UNO kaarte mängides, vaid ühte päevast väsinud last motiveerides, õpirõõmu kübet otsides ja vaieldes. Magama jõuavad kõik hiljem enda ja pere heaolu arvelt.
Noorte vaimse tervise halvenemine ja koolikoormuse kasv ei ole kaks eraldiseisvat probleemi, vaid märk süsteemi tasakaalutusest. Kui õpilaste päevad täituvad tundide, kodutööde ja pideva survega, jääb vähem aega liikumiseks, huvitegevuseks ja suhtlemiseks, just nendeks tegevusteks, mis vaimset heaolu toetavad. Nii võib haridus, mille eesmärk on luua võimalusi, hakata neid hoopis piirama.
Olen olnud kahe viimase Eesti inimarengu aruande, 2023. aasta “Vaimne tervis ja heaolu” (peatoimetaja Merike Sisask) ning 2026. aasta “Haridus ühiskonna peeglis” (peatoimetaja Eneli Kindsiko), koordinaator. Nende kahe aruande vahel joonistuvad välja tugevad ja kõnekad seosed, mis puudutavad otseselt meie haridussüsteemi praegust seisu ja tulevat jätkusuutlikkust.
Olles ise gümnaasiumiastme õpetaja ja klassijuhataja, näen neid seoseid ka igapäevases koolielus ja tunnen aina enam, et peame hakkama julgemalt tegutsema.
Haridus ja vaimne tervis ühiskonnas
Mõlemad aruanded rõhutavad suhete olulisust, elukestva õppe ja hariduse positiivset mõju ning huvihariduse ja -tegevuse rolli ennetusmeetmena. Samal ajal tuleb aga tugevalt esile ebavõrdsus, mis kujundab inimeste elukäiku tervisest tööturuni ning kandub üle kogu ühiskonna.
Ärevas, infost üleküllastunud ja edule orienteeritud ühiskonnas pannakse inimeste vaimne tervis proovile. Oodatakse head kohanemisvõimet ning oskust tasakaalu hoida. Ent kohanemine ja heaolu ei teki iseenesest, need sõltuvad sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning kogukondlikust seotusest.
Kui noorte õpirõõm ja vaimne vastupidavus langevad mõjutab see meie peresuhteid, tööturgu, maksutulu, tervishoiukulusid ja ühiskonna sidusust.
Seetõttu tuleb meil palju teadlikumalt tegeleda ennetusega. Olgu selleks vaimse tervise probleemide, õigusrikkumiste, koolist väljalangemise või süveneva ebavõrdsuse ennetamine. Need ei ole eraldiseisvad teemad, vaid ühe ja sama süsteemi erinevad küljed. See on majanduslik, demograafiline ja julgeolekuküsimus. Kui noorte õpirõõm ja vaimne vastupidavus langevad mõjutab see meie peresuhteid, tööturgu, maksutulu, tervishoiukulusid ja ühiskonna sidusust.
Kes maksab kinni meie laste ületunnid?
Eesti õpilaste heaolu langus põhikooliastmes on üks suurimaid Euroopas ning muuhulgas on õpilaste hinnang kodutööde mahule selgelt seotud nende heaoluga.
Vaimse tervise probleemid ja vähene õpirõõm vähendavad soovi edasi õppida, kuid samal ajal tähendab kõrgem haridustase üldiselt tervemalt elatud elu, pikemat eluiga ning teadlikumaid otsuseid. Kui noor kaotab koolis motivatsiooni ja usu endasse, kaotame kokkuvõttes ühiskondlikus võimekuses.
Õpilased ei tunne sageli kooliga seotust. Kodutööde rohkus, edukultus ja pidev surve vähendavad kuuluvustunnet. Näen õpetajana noori, kes ei osale ühistegevustes või võtavad vabu päevi, sest nad lihtsalt ei jaksa. Ülekoormuse tõttu ei jõua nad sageli huvitegevuse, liikumise ega suhete hoidmiseni. Ometi teame, et just need on vaimse heaolu alustalad. Lapseeas kujundatud eluviis kandub sageli täiskasvanuikka ning pikaajaline stress on seotud nii terviseprobleemide kui riskikäitumise sagenemisega. Kui noor ei saa piisavalt magada ega liikuda, siis võib huvitegevuse asemel valik langeda hoopis riskikäitumisele.
Näen õpetajana noori, kes ei osale ühistegevustes või võtavad vabu päevi, sest nad lihtsalt ei jaksa. Ülekoormuse tõttu ei jõua nad sageli huvitegevuse, liikumise ega suhete hoidmiseni.
Vaimse heaolu toetamiseks on vaja keskkonda, kus edendatakse sotsiaalseid oskusi, kujundatakse väärtusi, seatakse piire ning tehakse koostööd. Õpetajad saavad seda turvalist ruumi luua, kus laps saaks end väljendada, arutleda, eksida ja mõtiskleda. Aga selleks vajab ka õpetaja ruumi. Ruum ei tähenda ainult aega tunniplaanis, vaid võimalust õppetööd ümber mõtestada, last märgata, anda sisulist tagasisidet, teha koostööd ja luua meeskonna tunnet.
Õpetajate jõud on aga raugemas. Iga uus reform ja muudatus toob kaasa lisakohustusi, kuid vähemaks ei võeta midagi. Laome vundamendile üha uusi kive tornina juurde, märkamata, et alus ei suuda nii palju kanda. Kui õpetaja on ülekoormatud, ei saa ta olla see täiskasvanu, kes märkab, kuulab ja toetab. Ja selle maksavad kinni lapsed oma heaolu arvelt.
Õpetajad vajavad oma töös vähem bürokraatiat, rohkem autonoomiat, selgeid prioriteete ja kokkuleppeid, õiglast ja toetavat juhtimiskultuuri ning sisulist koostööd. Koolirõõm ei peaks olema ainult õpilastele suunatud, vaid olema ka õpetajate kogemus. Ainult siis suudame seda ka õpilastele edasi anda.
Mida me tegelikult väärtustame?
Edukust hariduses ei saa mõõta pelgalt õpitulemuste kaudu. Oluliseks on ka õppija heaolu ja igapäevane toimetulek. Kuid millal jõuame sinnani, et vaimse tervise teemad oleksid loomulik osa haridusest?
Ehk on meil aeg hakata andma kodutöid ainult sisulistel ja praktilistel põhjustel, mitte formaalsuste täitmiseks. Seeläbi saame vabastada ühe noore inimese vaba aja suhtlemiseks, liikumiseks, eneseteostuseks ja puhkamiseks, mis annaksid ühiskonnale tervemad ja õnnelikumad liikmed.
Kas ideaalne kool võiks olla selline, kus ei keskenduta pelgalt järgmisele eksamile või reformile? Võib-olla on see kool, kus õpilane mõistab päriselt, mida ta õpib, ja tunneb, et see on tähenduslik. Kus suhted on olulisemad kui pingeread ja haridus on elukaart kujundav väärtus. Kas julgeme teha valikuid, mis seavad esikohale õpilaste ja õpetajate heaolu ning koolirõõmu?
Allikad
Lisa kommentaar