• “Paljud õpilased on pidevalt suure pinge ja koormuse all ning stressis. Mõned võivad ka läbi põleda. Vahel kirjutatakse mulle näiteks keset päeva, et väga halb on olla, ja minnakse koju,” sõnab Pelgulinna riigigümnaasiumi (PERG) õpetaja Säde Mai. Mida suure koormuse ja stressiga peale hakata ning olukorda leevendada?

Kell on 23.45. Gümnasist üritab ikka veel homseks kontrolltööks õppida. Tal on järgmisel päeval kolm tööd ja ta peab vara ärkama. Gümnaasiumisse astumine on noorele tähtis ja põnev pöördepunkt elus, kuid tihti jääb otsuste langetamisel tagaplaanile koormuse adekvaatne hindamine. Õppimine on arengu tähtis osa ning kõik ei peagi lihtne olema, kuid mis hetkest läheb koormus juba liiga suureks? Vestlesime Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi matemaatikaõpetaja ning 10.f klassi mentori Säde Mai Krusbergiga  ja 32. keskkooli 10. klassi õpilase Katarinaga. Rääkisime gümnaasiumi õppekoormusest ning selle mõjust õpilaste tervisele ja heaolule. Samuti tuli jutuks, mida peaks haridussüsteemis muutma. 

Hindelisi töid võiks hajutada

Matemaatikaõpetaja Säde Mai Krusbergi sõnul tekitavad õpilastele kõige rohkem stressi hindelised tööd, eeskätt nende kuhjumine samadele aegadele. “Teeme PERG-is õpetajatega palju koostööd. Näiteks matemaatika kontrolltöö kuupäevad lepime kokku kõikide õpetajatega trimestri alguses.” Säde Mai sõnul üritavad õpetajad jälgida, et ühele päevale ei satuks rohkem kui üks kontrolltöö. Ta möönis samas, et vahel on seda raske jälgida, sest tunniplaan muutub igal nädalal ning paratamatult võivad näiteks matemaatika ja füüsika kontrolltööd sattuda samale päevale.  Säde Mai osutab, et piir kontrolltööde ja teiste hindeliste tööde vahel jääb tihti häguseks. “Kas kirjandustunnis raamatu sisu kohta vastamine on kontrolltöö või pigem kokkuvõttev ja analüüsiv töö?”  

Suur ajaröövel on õpilaste jaoks kodutööde suur maht, mis ei jäta aega tegeleda huvide ja hobidega. PERG-is kestavad tunnid 70 minutit ning selle ajaga võiks piisavalt õppetööd teha jõuda. “Tund on aktiivse õppimise koht. Tavaliselt jätan koju õppida ainult need ülesanded, mida me tunnis ei jõua, keskmiselt on neid kaks. Pikkade koju õppida jäetud ülesannete puhul õpilased tihti ei tee neid või kirjutatakse üksteise pealt maha.”   

“Matemaatika kontrolltöö kuupäevad lepime kokku kõikide õpetajatega trimestri alguses.”

Säde Mai sõnul on väga oluline aega planeerida. Õpilaste jaoks võivad raskeks osutuda näiteks projektid, mida peab samal ajal tegema . “Pidevalt suure pinge ja koormuse all õppides tunnevad paljud õpilased stressi ning mõned võivad ka läbi põleda. Tähtajad, suure hulga ülesannete üheaegne tegemine võib muuta ärevaks. Vahel kirjutatakse mulle keset päeva kirjutatakse, et väga halb on olla, ja minnakse koju.” Säde Mai usub, et abiks on hobid, sõbrad ja toetav perekond.  

Tihti jäävad tööd siiski trimestri lõppu, sest selleks ajaks on (mingid) teadmised omandatud. “Võib-olla ongi tööde kuhjumine Eesti koolisüsteemile omane.”

Stressi on omajagu

Mida arvavad õppekoormusest aga õpilased? “Kursuste alguses mul hindelisi töid kuigi palju ei olnud, hiljem oli kaks või rohkem nädalas,” sõnas 32. keskkooli 10. klassi õpilane Katarina. Kodutöid Katarina sõnul neil palju pole, sest enamik tööst saab tunnis tehtud. Päevas kulub tal kodutöödele umbes pool tundi. “Paar korda on juhtunud ka nii, et mitu kontrolltööd satub ühele päevale, ja see on olnud päris raske. Kontrolltööde pärast olen väga palju stressi tundnud, need on mõjutanud ka minu und. Tihti ei jõua ma õigel ajal magama, vaba aega väga ei ole, sest käin ka trennis.”

“Kontrolltööde pärast olen väga palju stressi tundnud ja need on mõjutanud ka minu und.”

Õpilaste jaoks on probleemiks kontrolltööde ebaühtlane jaotamine. “Viimasel nädalal enne kursuse lõppu oli igal teisel tunnil kontrolltöö,” ütleb Katarina. Osa õpetajatest arvestab tema sõnul teiste ainete kontrolltööde ajakavaga, osa aga mitte. Seadus ütleb, et kontrolltööd ei tohi toimuda esmaspäeval ega reedel, samuti esimesel ega viimasel tunnil. “Üsna tihti on meil siiski reedeti kontrolltööd.” 

Et õpilaste õppekoormust vähendada või hajutada, on vaja ka õpilaste enda ettepanekuid õpetajatele. “Tunnikontrolle võiks olla siin ja seal, ei pea tegema suuri kontrolltöid üksnes perioodi lõpus. Õpetajad võiksid natuke omavahel suhelda, et töid paremini jaotada,” lisab Katarina. Ta leiab ka, et tunnid võiksid alata hiljem. “Praegu algab mul esimene tund kell 8, varajane ärkamine, ja seda pikka aega järjest on minu jaoks üpris piinarikas.” 

“Esimene tund algab kell 8, varajane ärkamine on minu jaoks üpris piinarikas.”

Ületöötamisega ei tohi harjuda

Kokkuvõttes võib järeldada, et probleem ei ole koormuses ja mahus, vaid tööde ebaühtlases jaotuses. Tööde kuhjumine tekitab õpilastes ärevust, stressi ja väsimust ning mõjub halvast inii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Töid ja projekte tuleb praegusest rohkem hajutada. Õpetajate omavahelist ning õpetajate ja õpilaste vahelist kommunikatsiooni tuleks parandada. Näiteks võiks koolis kasutada ühist digitaalset kontrolltööde kalendrit ning seada selgemad piirangud tööde arvule nädalas. Sellele aitaks kaasa koolipäeva alustamine kell 9, mis toetaks õpilase und ja heaolu. 

Kui noored harjuvad pideva ületöötamise ja stressiga juba koolis, siis kandub see muster edasi ka ülikooli ja tööellu. Haridus ei peaks õpetama ainult teadmisi, vaid ka tasakaalu, mis jääb praegu sageli tagaplaanile. Küsimus ei ole selles, kui palju õpilane suudab taluda, vaid milline õppimine aitab tal päriselt areneda.  

Artikli on koostanud Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi õpilased seoses maailmahariduse kursuse nurjatud probleemide projektiga.