Rootsis Lundis toimus 2.–9. maini 2026. aasta Euroopa eksperimentaalteaduste olümpiaad EOES (ingl European Olympiad of Experimental Sciences), kus Eesti võistkonnad esinesid väga edukalt. Mõlemad Eesti võistkonnad pälvisid kuldmedali ning saavutasid üldarvestuses teise ja kuuenda koha.

Üldarvestuses teise koha saanud võistkonda kuulusid Hendrik Jaska ja Artur Pinding Tallinna reaalkoolist ning Nora Adeele Kalda Gustav Adolfi gümnaasiumist. Üldarvestuses kuuenda koha saavutanud võistkonda kuulusid Kristjan Lepp ja Markus Vurm Hugo Treffneri gümnaasiumist ning Kristjan Serk Tallinna reaalkoolist.

Mõlemat Eesti võistkonda autasustati kuldmedaliga, mis paigutas Eesti edukaimate osalejamaade hulka. Lisaks Eestile said mõlemad võistkonnad kuldmedali vaid Sloveenial. Üldvõidu pälvis tänavu Saksamaa. Kokku osales olümpiaadil 48 võistkonda 23 riigist. Välja anti kuus võistkondlikku kuldmedalit ja 17 võistkondlikku hõbemedalit, ülejäänud osalejad said pronksmedali.

Olümpiaadil võistlevad Euroopa riike esindavad kuni 17-aastased õpilased. Eesti võistkonnad selgitati välja füüsika-, keemia- ja bioloogiaolümpiaadi varasemate aastate tulemuste põhjal. Võistlusel lahendavad kolmeliikmelised võistkonnad loodusteaduslikke eksperimentaalülesandeid. EOES toimus tänavu ametlikult kuuendat korda, kuid tegelikult jätkab see 2003. aastal alguse saanud Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi traditsiooni.

Esimesel võistluspäeval keskenduti suhkrule ja suhkrupeedi kasvatamisele. Õpilased uurisid fotosünteesi kiirust, temperatuuri ja pH mõju ensüümiaktiivsusele ning õhulõhede tihedust lehtedes. Samuti tuli neil ekstraheerida suhkrut suhkrupeedist, mõõta spektrofotomeetriliselt suhkrute reaktsioonikiirust ja määrata polarimeetriliselt suhkru kontsentratsiooni.

Teisel võistluspäeval uuriti vett ja vees leiduvat. Õpilased vaatlesid mikroskoobi all vetikaid ja lahkasid heeringat. Veeproovi allika tuvastamiseks määrati vee elektrijuhtivust, kloriidi- ja nitraadisisaldust ning üldkaredust. Lisaks uuriti vee filtreerimist läbi liiva.

Võistluse kõrval oli õpilastele ja juhendajatele korraldatud mitmekesine vaba aja programm ekskursioonide ja matkadega. Õpilased mängisid muu hulgas kettagolfi, sõitsid mootorpaadiga ja osalesid rattamatkal. Juhendajad matkasid ümber Kullabergi poolsaare, külastasid MAX IV sünkrotronkiirguse laborit ja veel ehitusjärgus Euroopa suurimat neutronkiirguse allikat ESS-i (European Spallation Source) ning käisid Uppåkra külas, mis on üks Skandinaavia viljakamaid arheoloogiliste väljakaevamiste paiku.

Nii õpilastele kui ka juhendajatele korraldati etendusi, mis keskendusid teadusteatrile ja kohalikule üliõpilaskultuurile. Euroopa õhtul oli võimalik tutvuda kõigi osalejariikide traditsiooniliste toitudega.

Nii õpilased kui ka juhendajad jäid vaba aja programmiga väga rahule. Kristjan Lepp iseloomustas õpilaste programmi sõnadega: „Tõenäoliselt parim kõigist 14 rahvusvahelisest olümpiaadist, kus ma osalenud olen.“ Südantsoojendav hetk oli ka see, kui avatseremoonial esitas Lundi tudengikoor Veljo Tormise teost.

Õpilasi valmistasid olümpiaadiks ette Ismail Sarigül, Kaur Reidma, Mihkel Pajusalu, Mihkel Rannut, Iris Merilo ja Jörgen Metsik. Juhendajatena olid ülesandeid arutamas ja tõlkimas kaasas Kaur Reidma, Martin Rahe ja Jörgen Metsik. Treeninglaagreid ja võistlusel osalemist korraldas Tartu ülikooli teaduskool ning rahastas haridus- ja teadusministeerium.