• Ministeerium taotleb 2027. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusu 2246 euroni. EHL nimetab seda võimalikuks kompromissiks, omavalitsused ootavad aga selgust, kust tuleb selleks raha.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitab, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ettepanek tõsta õpetaja töötasu alammäära 2027. aastal 2246 euroni on ametlik eelarvetaotlus. Tema sõnul tähendaks see umbes 14-protsendist palgatõusu ning selleks läheb vaja ligikaudu 90 miljonit eurot lisaraha.

„Otsus tehakse 2027. aasta riigieelarve läbirääkimistel,“ ütleb Kallas.

“Otsus tehakse 2027. aasta riigieelarve läbirääkimistel.

Kristina Kallas

Eesti haridustöötajate liit (EHL) on soovinud, et õpetaja töötasu alammäär tõuseks 2027. aastal 2304 euroni ehk prognoositava keskmise palgani. Kallase sõnul lähtub ministeeriumi taotlus eesmärgist, et õpetajate keskmine palk kasvab 120 protsendini Eesti keskmisest töötasust.

Lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide ja teiste haridustöötajate palgakorralduse eest vastutavad Kallase sõnul omavalitsused kui tööandjad. Riik annab koolipidajatele haridustoetust: 2026. aastal on õpetaja töötasu alammäär 1970 eurot, kuid riik eraldab ühe ametikoha kohta 2403 eurot. Diferentseerimisfond moodustab praegu 22 protsenti, 2027. aastal kasvab see Kallase sõnul 23 ja 2028. aastal 24 protsendini.

„Seda lisaraha saab kasutada kõrgema töötasu maksmiseks vastavalt karjääriastmetele, aga ka muudele tingimustele ja need tingimused paneb paika koolipidaja,“ selgitab Kallas.

Tema sõnul panustasid omavalitsused 2025. aastal õpetajate palka keskmiselt neli protsenti oma tulubaasist ehk umbes 12 miljonit eurot. Tallinnas oli see protsent 4,5 ehk ligi neli miljonit eurot. Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetamiseks annab riik omavalitsustele 16 miljonit eurot.

Riigikoolide õpetajate palga alammäär suureneb fondi arvelt

Eraldi küsimus on riigikoolide kollektiivleping, mille järgi tõuseb riigikoolide õpetajate töötasu alammäär 1. septembrist 2070 euroni. Kõigi üldhariduskoolide õpetajate üleriigiline palga alammäär jääb praegu samaks – 1970 eurot.

Kallas põhjendab erinevust sellega, et HTM vastutab koolipidajana just riigikoolide eest. „Oluline on märkida, et lisaraha palga alammäära tõusuks ei tule, tegemist on diferentseerimisfondi ümberjagamisega, et tõsta riigi kõigi üldhariduskoolide õpetajate palka,“ ütleb Kallas.

Kallase sõnul otsustab iga koolipidaja ise, kas ta kasutab fondi õpetajate alammäära tõstmiseks. Tema sõnul on samamoodi toiminud näiteks Tallinn ja mitu teist koolipidajat. „Õpetajate palgad on juba erinevad, varieerudes 1970–2500 euroni,“ ütleb Kallas.

Kallas rõhutab, et kõigile koolipidajatele eraldatakse sama palgafondi toetus ja kehtib sama riiklik miinimum. Seetõttu on palgaerinevused süsteemi loomulik osa. Kuidas aga palgafondi sees raha jaotatakse, otsustab koolipidaja.

„Riik ei ole süsteemis midagi muutnud, õpetajad saavad eri tööandjate juures erinevat palka ja sama tööandja juures samuti,“ ütleb Kallas.

Ministri sõnul on riigikoolide kollektiivleping mõeldud eeskujuks ka teistele koolipidajatele. Üleriigilise alammäära tõstmine tähendaks aga lisaraha eraldamist kõigile koolipidajatele.

EHL peab 2246 eurot võimalikuks kompromissiks

EHL-i esimees Reemo Voltri ütleb, et liit peab endiselt õigeks, et magistrikraadiga õpetaja töötasu oleks vähemalt võrdne riigi keskmise palgaga. Järgmisel aastal tähendaks see 2304 euro suurust töötasu alammäära.

“2246 euro suurune alammäär on vastuvõetav kompromiss.

Reemo Voltri

Samas peab Voltri kompromissi võimalikuks. Tema hinnangul võiks HTM-i nimetatud 2246-eurone alammäär olla vastuvõetav, kui sellega kaasneks piisav palgatõus ka järgnevatel aastatel. Seda selleks, et õpetaja töötasu jõuaks minimaalselt riigi keskmise palga tasemele ning edaspidi tõuseks sellega sarnases tempos.

Riigikoolide kollektiivlepingut ei pea Voltri osaliseks kokkuleppeks olukorras, kus kõigile õpetajatele 2026. aastaks lisapalgatõusu ei saavutatud. Tema sõnul on riigikoolide kollektiivleping ja õpetaja töötasu alammäära läbirääkimised kaks eri asja.

Voltri sõnul loodab EHL sõlmida sarnased kollektiivlepingud kõigi koolipidajatega. Riigikoolide 2070-eurone alammäär ei peaks jääma erandiks, vaid kujunema uueks standardiks ja eeskujuks ka munitsipaalkoolidele. „Riigikoolide õpetajate kollektiivleping on esimene oluline samm,“ ütleb Voltri. 

Ta lisab, et mitmes omavalitsuses, näiteks Tallinnas ja pealinna ümbruses, on munitsipaalkoolide õpetajate töötasu alammäär juba mõnda aega olnud 1970 eurost kõrgem.

Voltri rõhutab, et riigikoolide kollektiivleping puudutab ka töökoormust ja -tingimusi. Lepingus on kokku lepitud, et õpetaja kõik tööülesanded peavad mahtuma 35-tunnisesse töönädalasse. Eraldi on täpsustatud klassijuhatamise, mentorluse ja õpilastööde juhendamise arvestamist ning tasustamist.

EHL-il on nüüd streigiõigus, sest 2026. aasta õpetajate palgas ei jõutud HTM-iga kompromissile ka riikliku lepitaja vahendusel. Voltri sõnul keskendub haridustöötajate liit siiski praegu läbirääkimistele.

„Tahame, et õpetajad saaksid teha oma tööd, mitte ei peaks streikima, seega loodame läbirääkimiste käigus tõesti kokkuleppele jõuda,“ ütleb Voltri.

Tema sõnul mõjutaks sel aastal toimuda võiv õpetajate streik arvatavasti ka 2027. aasta palgaläbirääkimisi. Samas rõhutab Voltri, et streik on äärmuslik meede ning kergel käel seda ei kavandata.

Omavalitsused ootavad rahastuse selgust

Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) haridus- ja noorsootöö valdkonna nõuniku Robert Lippini sõnul arvestavad omavalitsused järgmise aasta eelarvet tehes üldiselt töötasu kuni viieprotsendise, mõnel juhul kuni kaheksaprotsendise tõusuga. Seetõttu tekitaks õpetajate 14-protsendine palgatõus tema sõnul surve ka teistele töötajatele.

„Kui osal töötajatest tõuseb palk 14 protsenti, tekib teistel küsimus, miks neil ainult viis protsenti. Tajutav ebavõrdsus tekitab asutuste sees rahulolematust,“ ütleb Lippin.

“Tajutav ebavõrdsus tekitab asutuste sees pingeid.

Robert Lippin

Tema sõnul on paljudes omavalitsustes haridus-, noorte- ja kultuurivaldkonna töötasud omavahel seotud. Kui ühes valdkonnas kasvab palk mitu korda kiiremini kui teistes, võib see tekitada pingeid kogu kohaliku omavalitsuse palgasüsteemis.

„Kui omavalitsus siiski otsustab minna üldise palgatõusuga kaasa kiiremas tempos, kui esialgu plaanitud, tähendab see kulutuste piiramist mingis teises kohas,“ märgib Lippin. Nii võib see tema sõnul tähendada näiteks loobumist uuest kergliiklusteest, spordi- ja liikumisrajatiste arendamisest või keskkonnahoiuga seotud investeeringute piiramist.

Riigikoolide 2070-eurone alammäär ei pane Lippini hinnangul omavalitsuste koole töötjate värbamisel halvemasse seisu. Tema sõnul on leping sõlmitud vaid neljaks kuuks ning kui raha leitakse riigikoolide olemasolevast personalikulust, võib see hoopis vähendada riigikoolide võimalust kujundada endale sobivaid personali- ja tasustamislahendusi. „Pigem on riigikoolides nüüd palju dokumentide ümbertegemist ja üldiselt töökoormus kasvab,“ ütleb Lippin.

Lippini sõnul ei saa omavalitsused 9. septembri kohtumiseks kujundada õpetajate palgatõusu kohta siduvat seisukohta, kui riik ei ole selleks ajaks täpsustanud, millises mahus ja kuidas palgatõusuks raha saadakse. Siduv seisukoht eeldaks tema sõnul volikogu nõusolekut järgmise aasta eelarvega. „Kui keskvalitsus ütleb alles septembris numbri, mille üle valitsuses arutelud käivad, saavad omavalitsused alles pärast riigieelarve eelnõu üleandmist riigikogule hakata oma plaane tegema,“ selgitab Lippin.

Tema sõnul peavad omavalitsused kõigepealt teadma, kui palju riigi õpetajate palgatoetus 2027. aastal kasvab. Alles siis saavad nad lõpliku seisukoha kujundada.

Lippin lisab, et teoreetiliselt võiks keskvalitsusel olla 9. septembriks selge, milliste numbritega edasi liigutakse, kuid lõplikud otsused võivad sündida alles septembri teises pooles. „Oleme mõõdukalt skeptilised selles, et selgus saabub varem.“