• Eelmisel õppeaastal gümnaasiumides kanda kinnitanud TI-hüpe laieneb nüüd ka põhi- ja kutsekoolidesse. Põhikooliõpilased aga Iti rakendusele veel ligi ei pääse ja rõhk asetatakse õpetajate koolitamisele. Leidub ka neid, kes peavad sellist lähenemist äraootavaks. 

TI-hüppe tegevjuht Ivo Visak räägib, et kutsekoolidega hakati plaani pidama juba kevadel ja programmi jõudmist ka nendesse koolidesse on pikalt oodatud. „Heas mõttes on need koolijuhid minu peale lausa pahased olnud, et me gümnaasiumides tegutseme, aga nende juurde pole veel jõudnud,“ muigab Visak. Seda õnnelikum ta on, et nüüd jõutakse ka nendeni. Kutsekoolide valmisolekut tõestab Visaku hinnangul seegi, et seni ei tea ta ühtegi kooli, kes ei oleks avaldanud soovi hüppega liituda. 

“Me ei ole pimedad ja teame, et põhikooliõpilased kasutavad tehisaru massiliselt.

Ivo Visak

Põhjuseid, miks kutsekoolides sarnaselt gümnaasiumidega juba eelmisel õppeaastal TI-hüppega ei alustatud, on laias laastus kaks: iga uue algusega kaasnev ettevaatlikkus ja muutused õppekavas. Visaku sõnul ei teadnud nad programmi alustades ka ise täpselt, millised on nende väljavaated ja võimekus ning kui hästi programm käima läheb. Lisaks alustasid kutsekoolid alles hiljuti nelja-aastase õppega, kus üldainete maht on varasemaga võrreldes palju suurem. „Kõik tegevused, kus õpilased kipuvad tehisaru kasutama, tõstavad ka kutsekoolis üha rohkem pead,“ selgitab Visak. 

Õpetajatel huvi on

Pärnu kutsehariduskeskuses on 1. september pidupäev, ja seda mitte ainult uue õppeaasta algamise pärast. Nimelt ühineb kutsehariduskeskusega Pärnu täiskasvanute gümnaasium. TI-hüppe seisukohast on see oluline, kuna täiskasvanute gümnaasium on programmis osalenud juba aasta aega. „Meil on sellega juba mõningane kogemus,“ alustab kooli direktor Anneli Entson. 

TI-hüpe peaks tema hinnangul olema abivahend, mis aitab õpetajate tööd lihtsamaks ja efektiivsemaks muuta. „Täiskasvanute gümnaasiumis proovitakse tehisaru õppetöösse lõimida ja ma usun, et ka kutsekoolis võiks läheneda üsna samamoodi,“ arutleb Entson. Kutsekoolis on selleks head eeldused, kuna digikoolitused toimuvad seal igal kuul juba mõnda aega. „TI-hüppe programmiga ühinemine aitab nende sisu osaliselt või täielikult tehisaru poole tüürida,“ lisab ta. 

“Ma ei tea, miks peaksid õpetajad ignoreerima vahendeid, mis aitavad nende tööd kergemaks muuta.

Anneli Entson

Tehisaru on Pärnu kutsehariduskeskuse õpetajad omal käel mõistagi juba kasutanud, kuid teinud seda seni ebaühtlaselt. Entson loodab, et TI-hüpe aitab tegevust stabiilsemaks ja sihipärasemaks muuta. Õpetajate huvi taha ei tohiks areng jääda, kuna direktori sõnul on nende kooli õpetajad uuendustele avatud. „Ma ei tea, miks nad peaksid ignoreerima seda, mis aitab nende tööd kergemaks muuta. Kindlasti ei hakka see meie igapäevatööd kuidagi takistama, võtame TI-d ikkagi tööriistana, mis aitab tööd tõhustada,“ kinnitab Entson. Ta lisab, et õpilased kasutavad tehisaru niikuinii ja õpetajad peavad seda vähemalt sama hästi oskama. Küll aga ei tohi õpetajatele jääda mulje, et seda neile peale surutakse. „Meil on õnneks suurepärased haridustehnoloogid, kes aitavad TI-hüpet läbi viia. Tähtis on teha seda mõõdukalt,“ lõpetab Entson. 

Õpiringid õnnestuvad, kui juhtkond toetab

Kutsekoolide juhtkondi hakatakse koolitama juba septembris ja novembris algavad igakuised seminarid õpiringide eestvedajatele. „Niipalju kui teaduskirjandus ütleb, on just õpiringid kohad, kus saame muutusi koolikultuuris päriselt mõjutada,“ räägib Ivo Visak. 

Ta ei salga, et gümnaasiumide seas leidus ka koole, kus õpiringid loodetud kujul käima ei läinud, kuid mitmel pool tõestasid need end veenvalt. „Õpiringid õnnestuvad tavaliselt siis, kui nende eestvedajate selja taga on toetav ja tugev juhtkond. Nendes koolides on kollektiivis tekkinud seltskond, kes TI-teemade üle aktiivselt arutavad ja omavahel kogemusi jagavad,“ nimetab Visak edu võtit. 

Mitme gümnaasiumi koolijuhid on talle selgitanud, miks üks või teine õpiring käima ei läinud ja miks oli suurim kasu TI-hüppest pelgalt see, et nad said endale vajalikud litsentsid. „Seda on ausalt tunnistatud. Paljud ütlevad, et kuna muid õppetööga seotud tegevusi ja reforme on viimastel aastatel niivõrd palju, tuli valida. Esimesel TI-hüppe aastal piirduti sisseelamisega ning sihipärasemalt võetakse õpiringid ja muu tegevus ette nüüd,“ vahendab Visak. 

Lisaks õpiringide juhendajatele mõeldud seminaridele pakutakse terve õppeaasta jooksul ainevaldkonnapõhiseid täiendkoolitusi ka kõikidele õpetajatele. Huvilisi ootavad õige pea loodusteaduste ja tehisaru ning humanitaarainete ja tehisaru häkatonid. „Eri vanuseastme õpetajad saavad neil teada, mil moel on tehisaru neile kasulik. Selle kõige juures on oluline mõista, et mõnes olukorras ei pea tehisaru üldse kasutama, ja ongi hea, kui ei kasuta,“ lausub Visak. 

Mõeldes, kuidas erineb TI-hüpe kutsekoolides ja gümnaasiumides, jõuab Visak tööstuseni, kus kasutatakse juba aastakümneid kavalaid programme, mida võib samuti tehisaruks kutsuda. „Nendes valdkondades on tehnoloogia arenenud meeletult kiiresti ja otsime ka oma programmis võimalusi kutseõpetajatele selgitada, millises suunas tehnoloogia eri valdkondades areneb,“ kinnitab ta. 

Tehisaru kasutatakse nii palju kui võimalik

Lisaks kutsekoolidele jõuab TI-hüpe ka põhikoolidesse, seda aga eelkõige õpetajate vaatest. Kuressaare Nooruse kooli direktor Marit Tarkin ütleb, et nad on seda pikisilmi oodanud. „Meie õpetajad kasutavad tehisaru usinalt, toimunud on mitmeid koolitusi. Et õppida saaks turvalises ja kontrollitud keskkonnas, on oluline, et õpetajad pääseksid kõigele vajalikule ligi,“ alustab Tarkin. 

Kuressaare Nooruse kooli ligikaudu 80 õpetajast kasutavad tehisaru otstarbekalt umbes pooled. „Ülejäänud on kahtleval seisukohal ja neil on väga palju küsimusi. Praegu on väga vaja programmiga liituda, sest koos alustada on turvalisem,“ leiab ta. 

“Me ju teame, milline on ühe keskmise põhikooliõpilase lauseehitus ja eneseväljendusoskus.

Marit Tarkin

Kuna tehisaru korrektsest kasutamisest on õpetajatel nende töös palju abi, on paljud neist endale vajalikud ligipääsud ise hankinud. „Jõudsime juba kalkuleerida, et kui need litsentsid algaval õppeaastal põhikooli ei jõua, siis mil moel saaks kool need õpetajatele ise soetada. On normaalne, et kui õpetajad TI-lahendusi oma töös kasutavad, vastutab kool selle võimaldamise eest,“ leiab Tarkin. 

Eelkõige kasutavad õpetajad tehisaru näiteks teksti kontrollimisel ja tunni sisu loomisel. Tarkin selgitab, et õpetajad on pidanud üha rohkem läbi mõtlema, milliseid ülesandeid nad õpilastel teha paluvad. „Gümnaasiumiõpilased võivad olla pisut targemad ja saada aru, et neil on kasulik proovida ülesandeid oma peaga lahendada, aga põhikooliõpilased kasutavad tehisaru näiteks referaatide ja muu tekstiloome puhul nii palju kui võimalik,“ nendib ta. Seetõttu on nad oma koolis pidanud rõhu asetama eelkõige suulistele aruteludele koolis kohapeal. „Proovime juba esimesest klassist panna õpilased probleemide üle arutlema, kuna siis ei saa nad tehisaru kasutada,“ lisab direktor. 

Sellest, kas õpilane on tehisaru oma töös kasutanud, saavad õpetajad endiselt päris hästi aru. „Me ju teame, milline on ühe keskmise põhikooliõpilase lauseehitus ja eneseväljendusoskus. Kui tehisaru teeb valmis väga targa töö, ei oska õpilased seda muuta ja esitavad töö õpetajale,“ räägib Tarkin ning meenutab, kuidas üks muusikaõpetaja rääkis talle, kui kujundliku tekstiga ja sisukad muusikareferaadid ta õpilastelt tagasi sai. „Õpilased oli taibukad, kuid muusikateadmistega see kahjuks seotud ei olnud.“ 

Kas rakenduse peaks saama juba põhikoolis?

Tarkin leiab, et õpetajad peaksid oskama tehisaru kasutamist suunata, et see õpilasi arendaks. Selleks peaksid õpilastel olema kontrollitud kontod ja ligipääsud. „Alates 7. klassist võiks õpilastel Iti rakendus olemas olla. Nad kasutavad tehisaru niikuinii, õige rakendus aitaks lihtsalt targemini valida,“ tõdeb ta. 

Põhikooliõpilasteni kõnealune rakendus veel aga ei jõua. Ivo Visak arvab, et kriitilise mõtlemise arendamiseks peaks sellest teatud vanuseni hoiduma. „Kriitilise mõtlemise puhul räägime me teadmiste kogumist, mida oskame maailmaga suhestada ja mille suhtes oskame kriitilised olla. Pole midagi teha, selle arendamiseks peame ka vana kooli stiilis õppima,“ leiab ta. 

Visak ei salga, et põhikoolinoored tehisaru kasutavad. „Teame, et põhikooliõpilased kasutavad tehisaru massiliselt: kolmas kooliaste teeb seda umbes samas mahus mis gümnaasium ehk me räägime 80–90 protsendist õpilastest,“ vahendab ta ehmatavaid numbreid. 

Küll aga tuleb tema hinnangul jääda ettevaatlikuks ja rapsimise vältimiseks hoolega teadmisi koguda. „Jaan Aru teadusgrupp alles analüüsib, kas ja milliseid tulemusi TI-hüppe programm eelmisel õppeaastal andis. Teiseks peame fookust hoidma ikkagi õpetajatel, kuna nemad vajavad kõige rohkem tuge ja teadmisi, millises maailmas me praegu elame ja millised tööriistad õpilaste käes on,“ lõpetab Visak.