Tallinna ajalugu võib õppida peale raamatu ka keskaegset kaupmehemaja, vanalinna või bastionikäike uurides. Tallinna linnamuuseumi haridusprogrammid teeb unikaalseks võimalus avastada linna keskkonnas, kus ajalugu pole vaid jutustus minevikust.

Tallinna linnamuuseumi seitse filiaali avavad linna mitu ilmet. Linnaelu ja kindlustused, fotograafia, eri rahvused, laste maailm, Kadrioru ajalugu ning Kalamaja kogukonnalugu põimitakse haridusprogrammidesse, mis räägivad, kuidas on Tallinnas aegade jooksul elatud ja kaubeldud, linna valitsetud ja kaitstud, kunsti tehtud ja linnaruumi kujundatud.

Enamik Tallinna linnamuuseumi filiaale asub lähestikku, mis annab võimaluse külastusi ja muuseumitunde omavahel mugavalt kombineerida, õppides ühe päevaga tundma keskaegset linnaelu, Tallinna kindlustuste ajalugu ja vanalinna, tööstusajalugu, ning siduda teemad näiteks fotograafia ja praktiliste töötubadega.

Hooned kõnelevad

Muuseumihoonetelgi on haridusprogrammides oluline osa. Linnaelumuuseum asub 14. sajandi kaupmehemajas, kus on säilinud keskaegseid detaile, 15. sajandi kaevuga kelder ja hilisgooti portaal. Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi tornid, linnamüür ja bastionikäigud on ka ise eksponaadid, mis jutustavad, kuidas ja miks on muutunud sõjapidamine ja milliseid jälgi endisaegsest linnaelust võime praegu märgata. Hea näide ajasillast on bastionikäikude muuseumitund „Sõda ja rahu“, kus saab kuulda nii Põhjasõja, maailmasõdade, märtsipommitamise, külma sõja, Nõukogude aja kui ka taasiseseisvumise kohta. On ju Tallinna lugu seotud mitmete murranguliste maailmaajaloo sündmustega.

Õpilane saab liikuda eseme juurest looni, loost linnaruumi ja tagasi tänapäeva. Õuesõppetunnid ning otsimis- ja orienteerumismängud vanalinna tänavail tõestavad, et tänav, maja, linnamüür, värav, väljak või veekogu pole lihtsalt osa linnapildist, vaid allikas, mis annab vastuseid põnevatele küsimustele. Nõnda on ka linnaruum õppevahend.

Minevik aitab mõista tänast

Tallinna linnamuuseumi haridusprogrammid ei käsitle üksnes minevikku: ajalugu saab tähenduse siis, kui mõtestada seda tänapäeva kontekstis. Näiteks muuseumitund „Kas oled valmis? Miniõppus maa all“ seob ajaloolise tsiviilkaitse tänapäevase elanikkonnakaitse ning praktiliste igapäevaoskustega, sest minevik pole lõpetatud peatükk, vaid lähtekoht tänapäeva küsimustele, nagu ühiskonna kriisivalmidus. Muuseumitund „Vesi ja linn“ vaatleb aga Tallinna arengut vee kaudu – meri, allikad, kaevud, Ülemiste järv ja vallikraavid on olnud pealinna kujunemisel olulised. Sellistes tundides on hea õpilastega arutleda, kuidas minevik aitab meil mõista tänapäeva.

Tõeliselt haarav on tund, kus saad ise tegutseda: uurida museaale ja ajaloolisi ruume, otsida linnast jälgi, lahendada meeskonnaülesandeid, luua fotokunsti, valmistada Raeapteegis vürtsisegu ja koostada ajaloodokumente. Näiteks muuseumitunnis „Kui ma oleksin raehärra“ osalevad õpilased mängulisel raeistungil ja koostavad ise ajaloolise dokumendi. Õpilane kehastub ajalooliseks tegelaseks, valib ja arutleb, miks inimesed ühes või teises olukorras just nii tegutsesid või otsustasid.

Keele- ja linnalooõpe käsikäes 

Meie muuseumi tugevus on ka LAK-õpe, mis sobib A2- kuni B1-tasemel keeleõppijale: muuseumipedagoog kasutab lihtsustatud sõnavara ja kõneleb tavalisest aeglasemalt. Keeleõpet hõlbustavad museaalid, ajaloolised ruumid, lood, pildid ja praktiline tegevus. Keele omandamine pole sellise tunni ainus eesmärk, sest keel on vahend, mille kaudu õpitakse ühtaegu ka ajalugu, kultuuri ja ühiskonda.

Linnamuuseumi filiaalide kirevas haridusprogrammide (linnamuuseum.ee/
tallinna-linnamuuseum/haridus/) valikus leidub muuseumitunde lasteaialastest gümnaasiumiõpilasteni: väiksem õpib linna märkama lugude, esemete ja mängu kaudu, suurem analüüsib samas keskkonnas ajaloosündmusi, ühiskonda, kultuuri, kriise ja linnaruumi kujunemist.