• Riigikoolide õpetajate alampalk tõusis 1. septembrist 2070 euroni ning matemaatika ja eesti keele õpetajate kontakttundide koormus on nüüd varasemast väiksem. Kõrval asuvas munitsipaalkoolis võivad tingimused olla teised. Seni pole õpetajate suuremat liikumist riigikoolidesse siiski märgata.

Rakveres jääb kahe koolitüübi alampalga vahe saja euro juurde, Viljandis on aga üks õpetaja juba vahetanud kooli just palga ja töötingimuste tõttu. Võrus võib munitsipaalkooli õpetaja palgamäär olla riigikooli omast kõrgem.

Septembris tekkis õpetajate tööturul uus olukord. Riigi üldhariduskoolides hakkas kehtima haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ning Eesti haridustöötajate liidu (EHL) sõlmitud kollektiivleping, mis paneb senisest täpsemalt paika nii õpetaja palga kui ka töökoormuse.

Kvalifikatsiooninõuetele vastava täiskoormusega riigikooli õpetaja töötasu alammäär tõusis 2070 euroni. Sama alammäär kehtib õpetajale, kes õpib õpetajakoolituses ning omandab või omab magistrikraadi.

“Enamik õpetajaid ei otsusta raha põhjal.

Martti Marksoo

Kõik tööülesanded peavad töönädalal mahtuma 35 tunni sisse. Täistööajaga õpetaja kontakttundide maht on põhikoolis üldjuhul 21 tundi nädalas ja gümnaasiumis 21 kursust aastas. Matemaatika ning eesti keele ja kirjanduse õpetajate koormus on väiksem: 18 tundi nädalas või gümnaasiumis 18 kursust aastas. Leping täpsustab ka mentorluse, klassijuhatamise, asendustundide andmise ja õpilastööde juhendamise arvestamist.

Munitsipaalkoolidele kollektiivleping ei laiene. Seal sõltuvad õpetaja palk ja töötingimused riiklikust alammäärast, omavalitsuse võimalustest ning koolis kehtivast töö- ja palgakorraldusest.

Seetõttu tekib küsimus, kas õpetajate ühisel tööturul hakkavad riigi- ja munitsipaalkoolid konkureerima eri tingimustel.

Rakveres on alampalga vahe sada eurot

Rakveres saab riigi- ja munitsipaalkooli tingimusi üsna otseselt võrrelda. Rakvere reaalkooli direktori Martti Marksoo sõnul on tema koolis kvalifikatsiooninõuetele vastava täiskoormusega õpetaja brutotöötasu alammäär 1970 eurot. Rakvere riigigümnaasiumis on see kollektiivlepingu järgi septembrist 2070 eurot.

“Alampalk pole ainus põhjus, mille alusel valitakse.

Kairit Pihlak

Rakvere linn ei ole abilinnapea Kairit Pihlaku sõnul kehtestanud munitsipaalkoolidele riiklikust erinevat alammäära. Linnavalitsuses loodi aga juba kevadel põhikoolide töö- ja palgakorralduse nüüdisajastamise töörühm. Selle eesmärk on vaadata üle personali töö- ja palgakorraldus ning kujundada mudel, mis toetaks mõistlikku töö- ja õppekorraldust, õpetajate kutsealast arengut, avatud organisatsioonikultuuri ja koolijuhi autonoomiat.

Kas erinevad tingimused võiksid õpetajaid munitsipaalkoolist riigikooli suunata, ei taha linn ennustada.

„Alampalk pole ainus põhjus, mille alusel valitakse,“ ütleb Pihlak. Õpetaja otsust mõjutavad tema sõnul ka tegelik palk ja muud töötingimused.

Rakvere riigigümnaasiumi direktori Liisa Puusepa sõnul võib tegelik töötasu 2070 eurost kõrgem olla, kui õpetaja juhib näiteks õpiprojekti, töötab välja uusi süsteeme või täidab kooli eripärast tulenevat lõimingurolli.

Ka reaalkoolis makstakse lisaülesannete eest. Klassijuhatamise eest on ette nähtud igakuine lisatasu, asendustunnil on kindel taks ning muid ühekordseid lisaülesandeid tasustatakse võimalusel eraldi.

Koormust on palgast keerulisem võrrelda

Kui palganumbreid saab kõrvutada üsna lihtsalt, siis õpetamiskoormusega on asi keerulisem.

“Töötasu on väga oluline, kuid keskkond samuti.

Liisa Puusepp

Rakvere reaalkool läheb uuel õppeaastal üle 80-minutistele tundidele. Marksoo sõnul saab kooli eelarve juures täiskoormuseks arvestada 22 senist 45-minutist tundi nädalas ehk otse arvutades 11 pikka tundi.

Arvutada pole tunde aga siiski nii lihtne. Eesti keele ja matemaatikatunnid hakkavad paljudes klassides olema pikkade ja lühikeste tundide segavariant. Näiteks matemaatikat on enamikus klassides viis tundi nädalas.

„Uue 80-minutise tunni tasu võrdsustatakse kahe senise 45-minutise tunni omaga,“ selgitab Marksoo.

Riigikoolide kollektiivlepingu järgi sisaldab põhikooli matemaatika- ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja täiskoormus 18 kontakttundi nädalas. Gümnaasiumis kasutatakse aastast arvestust ning nende ainete õpetaja täiskoormus on 18 kursust aastas.

Rakvere riigigümnaasiumis oli 18 kursust täiskoormuse arvestuse aluseks juba enne kollektiivlepingut. Koolis kestab tund 70 minutit ning Puusepa sõnul tähendaks täiesti ühtlaselt jagunenud koormus nädalas 12 sellist ajaakent. Tegelik vahetu õppetöö sõltub trimestrist, õpetaja tööülesannetest ja temaga sõlmitud kokkulepetest.

Ka 80-minutistele tundidele üleminek ei tähenda Marksoo hinnangul tingimata õpetaja senisest suuremat töökoormust. Alguses nõuab uutmoodi tundide ettevalmistamine rohkem tööd, kuid hiljem võib õpetaja päev muutuda lihtsamaks: ühe päeva jooksul tuleb õpetada vähem klasse ja valmistuda vähemateks tundideks. Vähemate vahetundide tõttu lüheneb mõnevõrra ka koolipäev.

Koolijuhid suurt liikumist ei ennusta

Kuigi Rakvere kahe kooli tingimused erinevad, suhtuvad mõlema kooli juhid õpetajate võimalikku liikumisse ettevaatlikult.

Marksoo sõnul pole töövestlustel seni ette tulnud, et kandidaat võrdleks avalikult reaalkooli tingimusi riigigümnaasiumi omadega.

„Enamik õpetajaid ei otsusta raha põhjal, milline kool valida,“ leiab ta. Tema sõnul oleks Lääne-Virumaa vastasel juhul ammu Tallinnasse ja Ida-Virumaale õpetajatest tühjaks jooksnud. Reaalkoolist on Rakvere riigigümnaasiumi läinud tema sõnul vaid mõni üksik õpetaja.

“Koormuse väike muutus ei pane õpetajat kooli vahetama.

Raivo Trummal

Puusepp rõhutab samuti koolikultuuri tähtsust. „Jah, töötasu on väga oluline, kuid keskkonda ja muud hoitust väärtustatakse ka,“ ütleb ta.

Puusepp ei pea kollektiivlepingut eeliseks, mille pärast õpetajad hakkaksid kooli vahetama. Praegune leping kehtib aasta lõpuni ja pole veel teada, millised tingimused kehtivad pärast seda.

Puusepa sõnul küsivad tööle kandideerijad loomulikult nii koormuse kui kontakttundide kohta, kuid kooli kollektiiv on olnud stabiilne ja mahukaid värbamisi pole tulnud teha. Seetõttu pole ta märganud, et kandidaatide küsimuste rõhuasetus oleks varasemaga võrreldes muutunud.

Viljandis vahetas õpetaja kooli

Viljandis leidub samas konkreetne näide, kus palk ja töötingimused on õpetaja otsust mõjutanud.

Viljandi Kesklinna kooli direktor Lea Vendik ei soovinud Õpetajate Lehe küsimustikule pikemalt vastata, tuues põhjuseks ajapuuduse ja tõsiasja, et on olnud Viljandis koolijuht vaid aasta. Ühe tähelepaneku ta siiski tegi.

„Üks minu õpetaja läks Viljandi täiskasvanute gümnaasiumi (riigikool – toim) õpetajaks ja seda just palga ja töötingimuste pärast,“ ütleb Vendik.

Sellest üksikjuhtumist ei saa järeldada, et õpetajad oleksid hakanud Viljandis varasemast rohkem koolide vahel liikuma. Vendiku vastusest ei selgu ka, millised konkreetsed palga- või töötingimused õpetaja otsuse määrasid. Küll aga näitab see, et palk ja töökorraldus võivad kooli valikul rolli mängida.

Viljandi gümnaasiumi direktor Raivo Trummal ei usu, et riigikoolide kollektiivleping paneks õpetajaid massiliselt kooli vahetama.

Viljandi gümnaasiumis on kvalifikatsiooninõuetele vastava täiskoormusega õpetaja alammäär 1. septembrist 2070 eurot. Tegelik töötasu võib olla suurem näiteks rühmajuhendamise, ainevaldkonna juhtimise või uurimis- ja praktiliste tööde juhendamise arvelt.

Matemaatika- ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja täiskoormus on 18 kursust aastas. Üks kursus tähendab 35 õppetundi. Rühma juhendamise arvestuslik maht on kolm kursust ning ühe uurimis- või praktilise töö juhendamise maht 0,2 kursust.

Trummali sõnul saab gümnaasiumi 18 kursust aastas ja põhikooli 18 nädalatundi omavahel võrrelda. Õppeaastas on 35 õppenädalat ning kui gümnaasiumiõpetaja annaks igal nädalal võrdselt 18 45–minutist tundi, annakski ta aastas 18 kursust.

Erinevus tekib perioodõppest: Viljandi gümnaasiumis ei jagune kõigi õpetajate koormus õppeaastas nädalate vahel ühtlaselt ja seetõttu kasutatakse arvestusperioodina aastat.

„Väike koormuse muutus ei pane ühtegi õpetajat linna sõitma ja kooli vahetama, kui koolis on suurepärane õhkkond ning head töötingimused,“ leiab Trummal.

Ka kandideerijate küsimustes pole ta märganud olulist muutust. Tema kogemuse järgi tunnevad õpetajad huvi eeskätt kooli paindlikkuse, töö- ja juhtimiskultuuri, ühistegevuste, traditsioonide ja töökeskkonna vastu.

Võrus võib munitsipaalkooli palgamäär olla kõrgem

Rakvere põhjal ei saa järeldada, et riigikool pakub alati paremat palka. Võru linn nüüdisajastas oma koolide töö- ja palgakorraldust juba 2023. aastal ning maksab õpetajatele riiklikust alammäärast rohkem.

Abilinnapea Kersti Kõosaare sõnul on Võru munitsipaalkoolides aineõpetaja palgamäär sõltuvalt koolist 2020–2050 eurot. Klassiõpetaja ja klassijuhatajast aineõpetaja palgamäär ulatub 2270–2350 euroni.

“Palgaerinevused võivad mõjutada õpetajate töökohavalikut.

Kersti Kõosaar

Seega on osa Võru munitsipaalkoolide õpetajate palgamäär suurem kui riigikoolide kollektiivlepingus kehtestatud 2070-eurone alammäär.

„Riigi- ja munitsipaalkoolide õpetajate palgatingimuste erinevused võivad mõjutada õpetajate töökoha valikut,“ möönab Kõosaar. Palga kõrval peab ta oluliseks tegelikku töökoormust, töökorraldust, koolikeskkonda ja muid töötingimusi.

Võru näide näitab, miks pole võimalik tõmmata riigi- ja munitsipaalkoolide vahele konkreetset joont. Riigikoolides kehtib nüüd ühine kollektiivleping, omavalitsuskoolide tingimused võivad aga paikkonniti märkimisväärselt erineda.

Kallas: riigikoolidesse liikumise kohta pole signaale

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütleb, et koolipidajal on õpetajate töötingimuste kujundamisel oluline roll. Riik tahab kollektiivlepinguga olla eeskujuks ning tagada oma koolides õpetajate heaolu ja järelkasvu.

Kallase sõnul keskenduti kollektiivlepingu läbirääkimistel eriti töötingimustele: töökoormusele, kontakttundide ja kursuste arvule, klassijuhatamisele ja mentorlusele, uurimis- ja praktiliste tööde juhendamise tasustamisele ning alustava õpetaja toetamisele. Arutati ka palga diferentseerimist, karjäärimudelit ja tööaja põhimõtteid.

„Kollektiivlepingus ei tasu näha ohtu, sest meie kõigi eesmärk igas koolis on sama: et koolidesse tuleksid tööle pädevad ja motiveeritud inimesed,“ ütleb Kallas.

Minister toob näiteks Tartu, kus linn on õpetajatega samuti kollektiivlepingu sõlminud. Tema sõnul võivad samasuguseid kokkuleppeid teha teisedki omavalitsused.

Seni pole ministeerium märganud, et riigikoolide paremini piiritletud tingimused oleksid sinna massiliselt õpetajaid tõmmanud.

„HTM ei ole saanud signaale õpetajate liikumise kohta riigikoolidesse,“ ütleb Kallas.

Sama ütlevad teisedki asjaosalised. EHL-i esimees Reemo Voltri vastab küsimusele võimaliku munitsipaalkoolidest riigikoolidesse liikumise kohta: „Sellist suundumust meie täheldanud ei ole.“

“Töötingimustes ei peaks astuma sammu tagasi.

Reemo Voltri

Voltri sõnul näeb EHL pigem teist probleemi. Palga ja töötingimustega rahulolematud õpetajad lahkuvad nii riigi- kui ka munitsipaalkoolidest teistesse valdkondadesse või hakkavad eraõpetajaks.

EHL-i 1200 õpetaja seas tehtud küsitluse järgi on kaks õpetajat kolmest viimase aasta jooksul kaalunud ametist lahkumist. Peamiste põhjustena nimetatakse madalat palka ja suurt töökoormust.

Kollektiivlepinguga lisaraha kaasa ei tulnud

Riigikoolide kõrgem alampalk ja täpsemalt määratletud töökoormus võivad jätta mulje, et riik andis enda peetavatele koolidele paremate tingimuste loomiseks rohkem raha. Kallase sõnul see nii ei ole.

„Riigikoolidele kollektiivlepingu rakendamiseks lisaraha ei antud. Riik eraldab kõigile Eesti koolidele 20% diferentseerimisfondi, selle seest tuleb ka kõrgem alammäär,“ ütleb minister.

Seda kinnitab Rakvere riigigümnaasiumi kogemus.

„Raha tuleb meile kõigile samadest allikatest ja sama koefitsiendiga,“ ütleb Puusepp. Seetõttu peavad riigikoolide juhid tema sõnul eelarves palgakulude katmiseks mõndagi ümber korraldama.

2070-eurost alammäära ei saa tõlgendada nii, nagu oleks riigikoolidele lihtsalt rohkem raha antud. Riik on koolipidajana otsustanud, millised palga- ja töötingimused tema koolides kehtivad.

Lippin: koolipidajad pole võrdses seisus

Eesti linnade ja valdade liidu haridus- ja noorsootöö valdkonna nõunik Robert Lippin näeb siin põhimõttelist probleemi.

Tema sõnul ei saa praegu näidata, et inimesed liiguksid riigikoolidesse just kollektiivlepinguga lubatud suurema palga tõttu. Ka riigikoolides tuli olemasolevat personalifondi ümber jagada.

Samas pole riik ja omavalitsused Lippini hinnangul koolipidajatena võrdses olukorras. Omavalitsused sõltuvad suuresti riigi toetusest, ministeeriumil on aga koolipidajana oma eelarves rohkem võimalusi raha ümber jagada.

„Kõikidel Eesti omavalitsustel ei ole raha konkureerida personalikuludes riigile kuuluvate koolidega,“ ütleb Lippin.

Tema kriitika ei puuduta ainult raha. Lippini hinnangul on kollektiivleping „vähikäik eelneva kümne aasta retoorikas ja tegevustes“. Varasem suund on tema sõnul olnud jätta koolijuhtidele rohkem vabadust töö- ja palgakorralduse üle otsustada, kollektiivleping liigub aga taas üksikasjalikuma keskse reguleerimise poole.

„Kollektiivlepingu sõlmimisega on võetud suund tsentraalse juhtimise suunas. Eks see ole märk usaldamatusest,“ ütleb Lippin.

Kallas näeb asja teisiti. Tema sõnul loob leping õpetaja tööks selge, läbipaistva ja õiglase raamistiku.

Vaidlus ei käi seega ainult sajaeurose palgavahe üle. Küsimus on ka selles, kui täpselt peaks koolipidaja õpetaja töötingimusi määrama ja kui palju jätma koolijuhi otsustada.

Palgast üksi ei piisa

Ühes küsimuses jõuavad osapooled üsna sarnase järelduseni: õpetajate probleeme ei lahenda ainult palgatõus.

Voltri sõnul on madal palk ja suur töökoormus kaks peamist põhjust, miks õpetajad ametist lahkumist kaaluvad. EHL-i küsitluse järgi töötab valdav osa täiskoormusega õpetajatest üle seaduses ette nähtud 35 tunni nädalas.

Konkurentsivõimelisem palk võib Voltri hinnangul koormust vähendada, sest osa õpetajaid võtab väikese palga tõttu endale lisatööd. Samal ajal tuleb korrastada töökoormuse arvestust. Ministeeriumis õpetaja tööaja uuring juba käib.

Ka Lippin peab töökoormust palganumbrist laiemaks probleemiks. Tema sõnul ei lahendaks isegi töötasu kahe- või kolmekordistamine olukorda, kus õpetaja töökoormus on liiga suur. Arutada tuleb klasside ja koolide suurust, bürokraatiat, tööealise elanikkonna vähenemist ning seda, milliseid tegevusi suudab riik edaspidi rahastada.

9. septembri palgakõnelustel kokkulepet ei sündinud

Riigi- ja munitsipaalkoolide erinevuse seisukohalt saab määravaks see, mis juhtub õpetajate palgaga 2027. aastal.

9. septembril jätkasid EHL, haridus- ja teadusministeerium ning koolipidajad õpetajate järgmise aasta töötasu alammäära läbirääkimisi. Kokkulepet ei sündinud.

EHL soovib tõsta õpetaja töötasu alammäära prognoositava Eesti keskmise palga tasemele ehk 2312 euroni.

Voltri sõnul on ametiühing valmis kompromissiks. Kevadel lubas Kallas taotleda 14-protsendist alammäära tõusu, mis tähendas toonase arvestuse järgi 2246 eurot. Voltri ütleb, et EHL on valmis sellise suurusjärguga leppima.

Kallase värske taotlus valitsusele lähtub eesmärgist tõsta õpetajate palk 120 protsendini Eesti keskmisest.

„Olen esitanud valitsusele taotluse tõsta õpetajate palk 120%-ni Eesti keskmisest. Õpetajate miinimumpalk tõuseks sel juhul 2256 euroni ning arvestuslik keskmine 2775 euroni,“ ütleb Kallas.

Otsust selle raha kohta veel pole. Kallase sõnul on õpetajate palgatõus praegu üks ministeeriumi prioriteete riigieelarve läbirääkimistel.

Omavalitsuste võimalused sõltuvad omakorda sellest, kui palju suurendab riik õpetajate palgatoetust.

Lippini sõnul on omavalitsused väljendanud üldist valmisolekut korrigeerida 2027. aastal õpetajate palka 4–5%. Suurema pingutusega võiksid nad tema hinnangul toime tulla umbes 7-protsendilise kasvuga. Sellest suurem tõus sunniks juba muid tegevusi üle vaatama.

Surve ei piirdu üldhariduskooli õpetajatega. Kui nende palk tõuseb kiiresti, kasvavad Lippini sõnul ka koolide teiste töötajate palgaootused. Samuti tekib lasteaiaõpetajate palga küsimus.

Nii on 9. septembri kõneluste järel kõne all mitu numbrit. EHL soovib 2312-eurost alammäära. Kallas on esitanud valitsusele taotluse, mille järgi oleks alammäär 2256 eurot. Omavalitsused ootavad aga selgust, kui palju riik palgatõusuks raha annab ja kui suure osa peaksid nad leidma ise. Järgmine kord räägitakse palga teemal läbi 23. septembril.

Pinget palgakõnelustel näitab seegi, et EHL kavandas koos Eesti päästeala töötajate ametiühinguga 14. septembriks riigikogu hoone ette meeleavalduse. Korraldajad ootavad sinna sadu õpetajaid ja päästjaid.

EHL-il on pärast kevadise lepitusmenetluse lõppemist ka streigiõigus. Voltri sõnul on õpetajate töötasu suhteline positsioon praeguse valitsuse ajal halvenenud ning kui see jätkub, võib streigiõiguse kasutamine uuesti päevakorrale tõusta.

Mis saab riigikoolide tingimustest 2027. aastal?

Riigikoolide praegune kollektiivleping kehtib aasta lõpuni. Milline leping hakkab kehtima 2027. aastal, pole veel kokku lepitud.

Voltri seisukoht on, et järgmises kollektiivlepingus peaks õpetaja töötasu alammäär olema vähemalt üle riigi kokku lepitud tasemel ning juba saavutatud töötingimusi ei tohiks halvendada.

EHL ei pea riigikoolide kollektiivlepingut lõppeesmärgiks. Voltri sõnul peaksid kollektiivlepingud tulevikus hõlmama rohkem õpetajaid, et head ja läbipaistvad töötingimused ei sõltuks sellest, kas kooli peab riik või omavalitsus.

Lippini hinnangul ei suudeta 2027. aastal kõiki hariduse rahastamise probleeme lahendada. Pikemas plaanis peavad riik ja omavalitsused kokku leppima muu hulgas vastutuse jagunemises keskhariduse eest, omavalitsuste rahalises autonoomias ja koolide optimaalses suuruses.

Kallas peab riigikoolide kollektiivlepingut eeskujuks, mida võivad järgida ka teised koolipidajad.

Seni pole näha, et kollektiivleping oleks pannud õpetajaid liikuma munitsipaalkoolidest riigikoolidesse. Seda ei ole märganud HTM, EHL ega ELVL. Kollektiivlepingu pikemaajalist mõju on veel vara hinnata. Viljandi juhtumist, kus õpetaja vahetas kooli palga ja töötingimuste pärast ei saa laiemat järeldust teha.

Kollektiivlepingu mõju võib esialgu avalduda hoopis mujal. Riigikoolide 2070-eurosest alammäärast ja täpsemalt määratletud töökoormusest saab võrdluspunkt, mille järgi õpetajad ja teised koolipidajad hindavad oma palka ja töökorraldust.

Kas sellest kujuneb kogu Eesti koolidele uus mõõdupuu või jäävad riigi- ja munitsipaalkoolide võimalused erinevaks, sõltub suuresti 2027. aasta palga- ja rahastamisotsustest.