• Sündimus langeb ja suured linnad on hakanud lasteaiavõrku koomale tõmbama. Tallinnas suleti tänavu 47 rühma ja kadus 1500 lasteaiakohta, Tartus kaotati 20 rühma ja kohtade arv vähenes 348 võrra.

Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul on enim tulnud laste puuduse tõttu rühmi sulgeda Lasnamäel (19) ja Mustamäel (13). Tegevuse on lõpetanud Pae lasteaed Lasnamäel, mis ühendati Kirsikese lasteaiaga ja mille ruume kasutatakse praegu Liikuri lasteaia asenduspinnana. Seevastu Pirita Kose lasteaia moodulhoones avatakse neli uut rühma.

„Kuid laste arv kahaneb jätkuvalt,“ sõnab Rundu.

Sama kinnitab Tartu linna haridusosakonna alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe. Lasteaiaealiste laste arv väheneb Tartus 2030. aastaks 25% võrra. See sunnib linna oma lasteaiavõrku üle vaatama.

Mõistagi hõrenevad peagi ka kooliminejate read. Kui tänavu läks Tartu lasteaedadest kooli 1145 last, siis 2032/2033. õppeaastaks prognoositakse juba alla 700 koolimineja. Tartu abilinnapea Ulla Preedeni sõnul on varasemate prognooside koostamise järel sündimus vähenenud kiiremini, kui eeldati. Laste arvu ja lasteaiakohtade vajadust ei mõjuta aga mitte üksnes sündimus, vaid arvestada tuleb ka linna ja valdade vahelist rännet, naaberomavalitsuste haridusvõrgu arengut, uute elurajoonide rajamist, perede eelistusi ning Tartu linna ruumilist planeerimist tervikuna.

“Sündimus on vähenenud kiiremini, kui eeldati.

Ulla Preeden

Pärast uue prognoosi valmimist aasta lõpus on kavas kogu Tartu haridusvõrku analüüsida. Vaadatakse koos lasteaedade ja koolide vajadust, paiknemist, hoonete seisukorda, kasutuskoormust ning võimalikke uusi funktsioone. 

„Nii saame vältida üksikute ja lühiajaliste otsuste tegemist ning kasutada linna hooneid ja ressurssi võimalikult otstarbekalt,“ sõnab Preeden. „Seetõttu ei ole praegu õige ette rutata ega nimetada lasteaedu, mille võiks tulevikus sulgeda või mida muul otstarbel kasutada. Vajame värskeid andmeid ja terviklikku analüüsi, et otsused oleksid pikaajalised ja põhjendatud.“

Laste arvu vähenedes on seni kohandatud rühmade arvu, kuid pikemas vaates tuleb hinnata lasteaia- ja koolivõrku tervikuna, ütleb Preeden. Mõne lasteaiahoone vabanemise korral, kas siis osaliselt või täielikult, kaalub linnavalitsus enne otsustamist selle kasutusvõimalusi. Eesmärk ei ole üksnes hinnata, millise hoone saaks sulgeda, vaid milliseid teenuseid Tartu lapsed ja pered tulevikus vajavad. Tartu linnavalitsus on juba kohtunud ja plaanib edaspidi kaasata aruteludesse ka teisi omavalitsusi.

„Tallinna haridusvõrku kohandatakse vastavalt vajadustele,“ lausub Tallinna abilinnapea Andrei Kante. „Laste arvu vähenedes on muutunud tavapäraseks, et üks direktor juhib kahte lasteaeda. Edaspidi peame otsustama, milliseid asutusi ühendada ja milliste puhul kaaluda sulgemist. Koolivõrgu komisjon analüüsib neid küsimusi ja teeb ettepanekuid lasteaiavõrgu arendamiseks.

“Jõelähtme vald soovib osta kohti Tallinna lasteaedades.

Andrei Kante

Tallinn tahab taristut säilitada, et olla valmis laste arvu ja lasteaiakohtade vajaduse võimalikuks kasvuks. Seetõttu kaalutakse vabanevate hoonete kasutamist muul otstarbel. Hariduslike erivajadustega lapsi on üha rohkem ning vabanenud ruumides saaks pakkuda nii sotsiaalteenuseid kui ka hariduse tugiteenuseid,“ sõnab Kante. 

„Jõelähtme vald soovib osta kohti Tallinna lasteaedades ja hüvitab kohatasu määruses sätestatud tingimustel. Samasugust koostööd teeme ka teiste naabervaldadega,“ toob ta näite.

Rohkem ruumi huvitegevuseks 

Tallinna Pääsupesa lasteaias on nüüd varasema tosina asemel kaheksa rühma.

Üks rühm pandi kinni juba tüki aja eest, 2024. aastal suleti keelekümblusrühm ja lapsed jagati teiste rühmade vahel ära. Mullu kaotati üks sõimerühm ja sel aastal tõhustatud toega rühm. 

„See oli meile küll suur üllatus,“ räägib direktor Meka Meeli Laats. „Süsteem oli väga hea, meil on tugevad logopeedid ja alati olnud sinna rühma järjekord. Aga et meil on kaasav haridus, tunnevad lapsevanemad end ehk turvalisemalt, kui nende laps jääb sinna lasteaeda, kus ta on olnud. Võib-olla jääb ta siis ka toeta, sest kõigis lasteaedades pole eripedagooge ega logopeede.“

Pääsupesa asub küll Põhja-Tallinnas, pealinna moodsas piirkonnas, ent siiski mitte kohas, kus noored pered eelistavad elada.

„Meie piirkond on vananev, ümberringi on 1960-ndatel ehitatud korrusmajad ja põlvkonnad vahetuvad vähe. Siin elab eakas rahvas,“ kirjeldab Laats. „Põhja-Tallinn kasvab Kopli ja Kalamaja suunas, aga siia noori eriti ei tule. Kalamaja kandi lasteaiad on puupüsti täis. Vanemad tahavad lapsele kohta ju kodu või töö lähedal. Lapsi võetaksegi rühmadesse vastu üle normi. Kui neid oleks kõikjal normi piires, jaguks lapsi igasse lasteaeda.“

Pääsupesa kaks tühjaks jäänud ruumi anti remondi ajaks naaberlasteaiale ja ühte kasutab lasteaed huvitegevuseks. Inglise keele tundideks, teadusringiks ja muudeks ettevõtmisteks on nüüd lisaruum. 

„Eelmisel aastal oli meil üks poiss, kes kunagi ei maganud. Tema sai teiste laste uneajal tugiisikuga eraldi ruumis viibida,“ lausub Laats.

„Praegusel olukorral on nii plusse kui ka miinuseid,“ nendib õppejuht Ruth Koit. „Kui rühmades on vähem lapsi, on õpetajate töö rahulikum. Aga teisest küljest jõuame küsimuseni, kui vähe lapsi tohib siis rühmas olla, et oleks efektiivne. Seni on Tallinnas olnud suured rühmad, nagu ka lähivaldades.“

Pääsupesasse on järgmiseks aastaks järjekorda pandud 30 last. Aga alles aasta pärast on näha, kui palju tulijaid tegelikult on, sest lapse saab kirja panna kahte kohta. Karta on, et üks rühm suletakse järgmisel aastal veel.

„Kunagi juba oli aeg, mil lasteaedu suleti,“ meenutavad Koit ja Laats. „Aga hiljem tekkisid neis taas järjekorrad. Rahvastiku liikumist ju päriselt ei tea. Pidevalt räägitakse sellest, et maalt tulevad inimesed linna.“

Praegu elab Pääsupesa uue maja ootuses. Vana lammutatakse ja asemele ehitatakse uus, nagu Tallinnas mitme lasteaiaga juba tehtud on.

„Aga kas peaks ehitama nii suuri maju, nagu praegu tehakse?“ küsivad Laats ja Koit. „Meie maja tuleb 12 rühmale. Uued lasteaiad sarnanevadki oma suurte koridoridega pigem kooliga. Lasteaias liiguvad rühma lapsed ju koos, pigem võiksid rühmaruumid olla suured.“

Mis on saanud õpetajatest? 

„Õnneks pole pidanud neid koondama,“ vastab Meka Meeli Laats. „Õpetajatega on läinud valutult, nad on leidnud endale juba varakult uusi ülesandeid. Mõni on läinud ka kooli. Aga igaüks ei saa seal hakkama ja tuleb tagasi.“

Ka Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu kinnitab, et lasteaiaõpetajad tööta ei jää. Paljud lasteaiad veel otsivad õpetajaid ja abiõpetajaid. Abiõpetajatele hakkas 1. augustist kehtima B2-keelenõue, mistõttu ei vastanud mitusada neist enam kvalifikatsiooninõuetele.

Tartus puudutas rühmade sulgemine sel õppeaastal 60 rühmapersonali liiget, ütleb alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe. „40 töötajat tuli koondada, ülejäänute töösuhe lõppes muul moel ja põhjusel. Osa lahkus ise, oli pensionile minejaid ja teise asutusse liikujaid.“ 

Linnavalitsus andis muudatustest teada juba kevadel. Koostöös töötukassaga korraldati grupinõustamisi, mis aitasid inimestel muutustega toime tulla, kohaneda ja uut tööd leida.

„Et koondamine tuleb, oli selge umbes kolm kuud varem,“ jagas oma kogemust Tartu noor lasteaiaõpetaja, kes ei soovinud leheveergudel oma nime näha. „Kuna olin oma lasteaias töötanud kõige vähem, polnudki ma väga üllatunud, et just mind koondati. Suvel vaatasin ringi, töökuulutusi oli palju, lasteaiaõpetajaid otsitakse ju alati. Kandideerisin ja augustist olengi uues kohas ja väga rahul. Mulle väikesed lapsed meeldivad ja tunnen end siin sama hästi nagu eelmises lasteaias.“

Tartu Krõlli lasteaias tuli koondada õpetajaid kahes jaos: kevadel ja nüüd vahetult enne õppeaasta algust, sest suvega kadus lootus, et lapsi tuleb juurde. Nüüd on kaheteistkümne asemel üheksa rühma.

„Viimane koondatu oli töötanud meil üle kahekümne aasta, tal on pensionini vähe aega jäänud ja sellepärast on ta eriti mures, kust leiab uue töö. Igal pool vajatakse ju noori,“ räägib Krõlli direktor Piret Koiduaru. „Meil on olnud hästi püsiv kaader, liikumisi pole olnud. Kõik on praegu väga närvilised. Teadmatus on kogu kollektiivis suur. Eile andiski üks õpetaja lahkumisavalduse, läheb uude lasteaeda tööle, sest ta ei tea, kui kaua siin tööd jagub. Me ei tea, kui palju lapsi edaspidi tuleb ja kas nad tulevad meile või lähevad mujale.“

Krõlli lasteaias on Tallinna Pääsupesaga samad mured: Annelinn on vananev rajoon, paneelmajades pole enam nii palju lapsi kui varem. Lasteaiad asuvad lähestikku ja ehitati siis, kui piirkonda kolisid noored pered. 

„On olnud kuulda, et üks lasteaed pannakse Annelinnas kinni, aga milline ja millal, pole teada,“ nendib Koiduaru. „Lasteaia sulgemine ei käi ju nii, et keerame ukse lukku ja läheme ära. Ma isegi ei tea, kuidas see käia võiks. Kas lapsed viiakse rühmade kaupa teistesse majadesse? Ja mis saab töötajaist?“

Et ruumid tühjaks ei jääks, andis Krõlli lasteaed linnavalitsuse ettepanekul kaks ruumi kasutada Maarja tugikeskuse intellektipuudega noortele.

„Ruume, kus sel aastal lasteaiarühmi ei avatud, rakendatakse näiteks huvitegevuseks, alarühmades ja väiksemates gruppides õppetöö korraldamiseks. Kõigeks selleks ei pruukinud lasteaedades varasemalt piisavalt ruumi olla,“ ütleb Kaspar Kreegimäe. 

Ärevus hinges

Tartu Meelespea lasteaias läks sel aastal kinni kaks rühma, nagu ka eelmisel aastal. Üheteistkümne asemel on nüüd seitse. Äärelinnas paiknevasse lasteaeda toodi varem ka lähivaldadest lapsi ja oli järjekord. Aga nüüd on vallad teinud endale uhked lasteaiad, räägib direktor Heda Kala.

Kahe aasta peale on Meelespeast tulnud rühmade arvu vähenemise tõttu lahkuda kümnel õpetajal, üks lahkus omal soovil. Lasteaed on teinud kõigile ilusad ärasaatmised ja avaldanud tänu tehtud töö eest. Heda Kala on suhelnud oma koondatud töötajatega edasi, toetanud ja soovitanud neid, kui nad kandideerivad uude kohta. Kes on tahtnud, on tööle saanud, kinnitab ta. Kuid need, keda koondamine ei puudutanud, on sellegipoolest ärevad ja tuleviku pärast mures. 

“1990-ndate lõpus jäid pooled tulevased lapsevanemad sündimata.

Heda Kala

„Inimesed ei taha teadmatust. Aga me ei tea, mis juhtub järgmisel aastal. Ka vanemad on ärritunud, kui midagi muutub,“ räägib Heda Kala. „Oleme lasteaiajuhtidega olnud ärevad juba ammu ja küsinud nõupidamistel, mis saab, kui laste arv väheneb. Et see juhtub, oli selge juba 1990-ndate lõpus, mil sündimus vähenes poole võrra. Pooled tulevased lapsevanemad jäid ju sündimata.“

Kala osutabHaridussilmale, kus on piirkonniti näha eri vanuses laste arv. Näiteks on Tartumaal 4–5-aastaseid lapsi 1400, kaheaastaseid aga kõigest 600. 

„Andmed on olemas, aga nende põhjal on vaja ka otsuseid teha ja lasteaedade juhtidel peaks info olema varakult,“ rõhutab Kala. „Soovime, et omavalitsustel jaguks tarkust ja ettenägelikkust. Meie ju valmistame lapsi kooli edasi liikuma.“

Pikema planeerimise asemel on lasteaiajuhid praegu sunnitud aga kiiresti rühmi sulgema ja see pole jätkusuutlik. Kahjuks pole ka maakonna tasandil koostööd, nagu kunagi oli. Asju nähakse oma mätta otsast ja kaukast sõltuvalt, kahetseb Kala. Tartu lähivallad ehitavad suuri lasteaedu, aga kümne aasta pärast pole sealgi enam piisavalt lapsi. 

Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri arvab, et kui lasteaiarühmi jätkuvalt suletakse, ei peaks kohe õpetajaid koondama. „Tartus ja Tallinnas on rühmad olnud ülepaisutatud. Võiks suurema perspektiivitundega vaadata ja rühmi väiksemaks teha,“ pakub Voltri.

Kaarel Rundu sõnul hakkab laste arvu vähenemine suuresti mõjutama alles alustavaid rühmasid. Juba tegutsevaid ja eriti ühevanuselisi rühmi praegune laste arvu vähenemine otseselt ei puuduta. „Hariduslike erivajadustega laps võtab alusharidusseaduse järgi tavarühmas kolm kohta ning seetõttu on laste piirarv rühmas väiksem,“ lisab Rundu.

Kaspar Kreegimäe sõnul ei saa tavapärasest väiksema laste arvuga rühmad olla suures lasteaiavõrgus valdavad, vaid pigem ikka erandid. „Tartu linnale kui pidajale on oluline pakkuda kvaliteetset alusharidust, samas peab linna alusharidusvõrk toimima tõhusalt, jälgides sealhulgas seaduses sätestatud laste arvu rühmades.“ 

Heda Kala sõnul on hea aga see, et järgmiseks eelarveaastaks leiti Tartus võimalus tagada lasteaiale tugiisiku ametikoht. Seni oli tugiisik ajutine ja tööl käsunduslepinguga. 

„Eriti noortele õpetajatele on vaja tuge, kui rühmas on erivajadusega laps,“ ütleb Kala.

---

Mida teha tühjade lasteaedadega?

Kastre vallavanem Priit Lomp pakkus alusharidusjuhtide ühenduse suveseminaril toimunud erakondade debatil välja, et Tartustühjaks jäävaid lasteaiahooneid võiks anda erivajadustega lastele mõeldud Masingu ja Kammeri koolile kasutada, kuna neil on kohti puudu. 

Tartu abilinnapea Ulla Preedeni sõnul väärib mõte kaalumist. Kuid mil määral ja millisel kujul, vajab täpsemat analüüsi. Kas hooned on selleks üldse sobilikud? Hinnata tuleb asukohta ja ruumide sobivust, ligipääsetavust, vajalikke ümberehitusi, personali, transpordikorraldust ning pikaajalisi tegevuskulusid. Arvestada tuleb ka sellega, et Herbert Masingu kool on Tartu linna ning Kammeri õppekoht riigi kool, mistõttu eeldab võimalik lahendus koostööd riigiga.