• Kümne aastaga on vene või muu emakeelega laste arv eestikeelsetes koolides kasvanud umbes 3800-lt 10 000-ni. Üleminekukoolides on keelenõuetele mittevastavaid õpetajaid jäänud 144, kuid 28% õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele.

Kümme aastat tagasi õppis eestikeelses koolis umbes 3800 vene või muu emakeelega last. Praegu on neid haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul ligikaudu 10 000.

Tendents süvenes pärast 2022. aastat. Oma osa on selles Ukraina sõjapõgenikel, kuid Kallase sõnul on muutunud ka vene emakeelega perede koolieelistused.

Sama suunda näitavad Tallinna andmed. Tänavu esitati 74% esimese klassi taotlustest eestikeelsesse kooli, aasta varem oli sama protsent 71. Üleminekukoolide osa vähenes samal ajal 29%-lt
26%-le. 2025. aastal oli Tallinna eestikeelsete põhikoolide õpilastest juba ligi veerand ehk 24,08% muu emakeelega. 

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul pole mõnes eestikeelses koolis juba üle 60% esimese kooliastme õpilaste emakeel eesti keel.

See tähendab, et eri tasemel eesti keele oskusega laste õpetamisega puutub kokku järjest rohkem eestikeelsete koolide õpetajaid. Sellest õppeaastast saavad keeleõppe toetust ka eestikeelsed koolid, kus muu emakeelega lapsi on üle kümne protsendi. Toetuse eest saab korraldada näiteks täiendavat keeleõpet, diferentseerida aineõpet vastavalt laste keeleoskusele või korraldada keeleoskust arendavaid tegevusi.

Kante sõnul rahastab Tallinn sel õppeaastal 39 koolis 165 õpetaja abi ametikohta. Eelmisel õppeaastal oli neid 114.

Keelenõuetele mittevastavaid õpetajaid jäi 144

Õpetajate eesti keele oskuses on kahe aastaga toimunud suur muutus.

Kallase sõnul oli 2024. aasta jaanuaris vene õppekeelega koolides ja lasteaedades üle 1800 õpetaja, kelle eesti keele oskus ei vastanud nõuetele. 10. septembri seisuga oli neid 144. Umbes 1400 õpetajat on vahepeal keele nõutaval tasemel omandanud või on nad teise õpetajaga asendatud. Neist 144-st töötab koolis 104 ja lasteaias 40.

Suurem probleem on õpetajate kvalifikatsioon. Üleminekukoolides töötab 824 õpetajat, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Neid on 28% sealsetest õpetajatest. Lasteaedades on selliseid õpetajaid 164.

“28% üleminekukoolide õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele.

Kristina Kallas

Kallase sõnul on ülikoolid suurendanud õpetajakoolituse õppekohtade arvu ning töötavatele õpetajatele pakutakse võimalust omandada sessioonõppes magistrikraad ja õpetajakutse, magistrikraadi juba omandanud saavad omandada aga ainult õpetajakutse.

Sama probleem paistab Tallinna andmetest. 2024/2025. õppeaasta alguses vastas kvalifikatsiooninõuetele 77,4% Tallinna põhikooliõpetajatest, aasta hiljem 74%. Haridusameti raport seostab langust muu hulgas tõigaga, et koolist on lahkunud keelenõuetele mittevastavaid kogenud õpetajaid ning asemele on tulnud uusi õpetajaid ja karjääripöörajaid, kes magistrikraadi või õpetajakutset alles omandavad. 

Kaks kolmandikku õppekohata noortest lõpetas üleminekukooli

Ülemineku kitsaskoht tuleb esile ka tänavuste põhikoolilõpetajate puhul.

Tallinnas polnud 2. septembril koolikohta 371 munitsipaalkooli lõpetanul, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Tallinnas. Neist 235 ehk 63% olid lõpetanud üleminekukooli.

15. septembriks oli õppekohata noorte arv langenud 188-ni. Neist 122 ehk ligi 65% olid lõpetanud üleminekukooli. 

Kallas peab üheks põhjuseks nende vähest eesti keele oskust. Tema sõnul on osa õppekohata jäänud noorte eesti keele oskus nullilähedane. See võib takistada edasiõppimist ka kutsekoolis, kus õpilane peab saama aru näiteks tööohutusjuhistest.

Kante ei pea veel võimalikuks öelda, kui suur osa noortest jäi õppekohata just vähese eesti keele oskuse tõttu.

„Kuna nendest enamikuga ei ole meie spetsialistid veel ühendust võtnud, siis ei saa ma kinnitada, et õppekoha leidmisel oli suurim takistus eesti keele puudulikkus,“ ütles Kante.

Tallinn mõõdab ise laste toimetulekut

Kallase mure õpilaste keeleoskuse pärast põhineb muu hulgas üleminekukoolide neljandate klasside tasemetöödel.

2024. aasta septembris oli tasemetöö keskmine tulemus 55 ja aasta hiljem 58 punkti. Kallase sõnul näitavad tulemused, et kolm esimest kooliaastat vene keeles õppinud lapsed ei olnud neljanda klassi alguseks omandanud eesti keelt soovitud tasemel. 

Tänavu teeb tasemetöö viimane neljandate klasside lend, kes õppis kolm esimest kooliaastat vene keeles. Järgmisel aastal jõuavad tasemetööni esimesed lapsed, kes on õppinud eesti keeles alates esimesest klassist.

Riigil pole värskeid andmeid selle kohta, kuidas läheb esimesel üleminekulennul, kes hakkas eesti keeles õppima neljandas klassis ja õpib nüüd kuuendas. Järgmise riikliku tasemetöö teevad nad seitsmenda klassi alguses.

Küsimusele, kas ministeerium teab praegu, kuidas neil lastel läheb, vastas Kallas: „Hetkel ei tea.“

“Kolmandik lastest ei saanud Tallinna testiga hakkama.

Andrei Kante

Tallinn on püüdnud riikliku mõõtmise vahele jäävat lünka oma seirega täita. Mais testiti 19 üleminekukoolis 1., 2., 4. ja 5. klassi õpilasi. Kokku osales 5127 last. Test mõõtis ainealast eesti keele pädevust: eesti keele ülesannetesse oli sõltuvalt klassist põimitud matemaatikat, loodusõpetust ja viiendas klassis ka ajalugu. 

Esimeste klasside keskmine sooritus tõusis aastaga 72,3%-lt 75%-le. Alla poole võimalikest punktidest sai 18% õpilastest, aasta varem 21%. 

Ka neljandate klasside tulemused paranesid. Keskmine punktisumma tõusis 29,12-lt 30,82-le 55 võimalikust punktist. Alla poole punktidest saanud õpilaste osakaal vähenes 44,9%-lt 40,8%-le ning väga hea tulemuse ehk vähemalt 75% punktidest saanute osakaal kasvas 17,6%-lt 26,5%-le. 

Viiendas klassis sai alla poole võimalikest punktidest 28% üleminekukoolide õpilastest ning vähemalt 75% punktidest 37%.

Haridusamet märgib raportis, et neljandas klassis aasta varem ja viiendas klassis tänavu testiti tinglikult samu õpilasi. Selle võrdluse järgi on nõrkade tulemuste osakaal vähenenud ja väga heade tulemuste oma kasvanud. Tegemist pole siiski sama testi ega täpselt samade õpilaste tulemuste jälgimisega. 

Raporti järgi saavad lapsed suures osas eestikeelse õppega hakkama, kuid raskusi valmistavad funktsionaalne lugemisoskus ja suhtlusoskus. Sisukamate vastuste ja põhjalikuma eneseväljenduse jaoks jääb õpilastel sõnavarast puudu. 

Ministeerium sai vihjeid venekeelse õppe jätkumisest

Õpetaja keeleeksami tunnistus ei näita veel seda, mis klassiruumis tegelikult toimub.

Kallase sõnul on HTM saanud Tallinna koolidest vihjeid, et mõnes juba üle läinud klassis ei õpetata tegelikult eesti keeles. Ministeerium on tema sõnul vihjed Tallinnale edastanud ja palunud kontrollida, kas need vastavad tõele.

Kallas nimetas Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi ning ütles, et vihjeid on tulnud ka Lasnamäe koolide kohta. Ministeerium teeb koolides pistelist järelevalvet, kuid kõiki üleminekukoole pidevalt kontrollida pole riigil Kallase sõnul jõudu.

Kante ütles päev hiljem, et sel õppeaastal pole Tallinnale selliseid pöördumisi tulnud. Eelmisel õppeaastal oli tema sõnul üks kaebus, millele linn reageeris. Tallinna metoodika- ja kompetentsikeskuse spetsialistid käivad Kante sõnul ka ise tunde vaatlemas.

Kallase ja Kante vastused seega lahknevad. Kallas ütleb, et ministeerium on Tallinnale vihjeid edastanud, Kante sõnul pole linn neid sel õppeaastal saanud.

Kui palju keelenõuetele mittevastavaid õpetajaid töötab Tallinnas?

10. septembri seisuga ei vastanud Kallase sõnul üleminekukoolides üle Eesti keelenõuetele 104 õpetajat. Ministeerium kontrollib veel, millistes koolides nad töötavad ja milliseid klasse õpetavad. Kallas möönis, et EHIS-e värsked andmed tuleb omavalitsustega üle kontrollida.

Ka Kante sõnul ei anna EHIS Tallinna kohta praegu täpset pilti. Registris on tema sõnul muu hulgas lapsehoolduspuhkusel olevaid õpetajaid ning inimesi, kelle keeleoskuse kohta on olemas muu tõend, mida EHIS ei kajasta. Ühe asja kinnitab Kante siiski üheselt: kõigis klassides, mis on Tallinnas juba eestikeelsele õppele üle läinud, õpetavad nõutava eesti keele oskusega õpetajad. Tallinna koolides töötavate keelenõuetele mittevastavate õpetajate koguarvu Kante ei öelnud.

Vastutust näevad minister ja linn erinevalt

Kallas seostab praeguste põhikoolilõpetajate vähest eesti keele oskust ka Tallinna varasema hariduspoliitikaga. Tema hinnangul kannab poliitilist vastutust muu hulgas keskerakond, kes kaitses aastaid venekeelse koolisüsteemi jätkumist.

Kante sõnul lasub vastutus kõigil, kes on Eesti hariduspoliitikat kujundanud, sealhulgas riigil. Tema hinnangul on riik algatanud korraga mitu suurt reformi piisava ettevalmistuse ja toeta.

Tallinn kulutab tänavu eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavale 10,17 miljonit eurot. Sellest ligi 9,1 miljonit läheb lastele ja õpilastele, umbes 860 000 eurot haridustöötajate toetamiseks ning 200 000 õpetajate ja spetsialistide värbamiseks. 

Üleminekukoolide 1.–5. klassis rahastab linn kuni nelja lisatundi nädalas klassi kohta. Neid saab kasutada näiteks rühmaõppeks või individuaalseks õpiabiks. 7.–9. klassis rahastatakse kuni kaht täiendavat eesti keele tundi nädalas. 

Matemaatikaeksami keel on veel otsustamata

Praegu kuuendas klassis õppiv esimene üleminekulend lõpetab põhikooli kolme aasta pärast. Ministeerium pole veel otsustanud, mis keeles peavad need noored tegema matemaatika lõpueksami.

Kallase sõnul kaalutakse võimalust jätta õpilasele eksamikeele valik. Teine variant on teha matemaatikaeksam eesti keeles, kuid kasutada lihtsamat keelt, et eksam mõõdaks eelkõige matemaatika-, mitte keeleoskust.

Otsust arutatakse ülikoolide keele- ja didaktikaekspertidega. Kallase sõnul peaksid järgmiste aastate tasemetööd näitama, millisel tasemel üleminekulend eesti keelt oskab.