- Koolitoit ei ole ainult lõunasöök, vaid tervise-, heaolu- ja hariduspoliitika osa.
- Kooli toidukeskkond mõjutab õpilaste söömiskäitumist ja aitab toetada õpitulemusi.
Koolil on oluline roll laste tervise ja heaolu toetamisel. Oluline on nii tervist toetav koolitoit kui ka toiduharidus. Kui kooli müügikohas on kättesaadavad magusad joogid või maiustused, saavad õpilased koolitunnis õpitule vastupidise sõnumi. Koolilõuna, söögivahetunni korraldus, müügikoha toiduvalik, õpetajate suhtumine, toitlustajate töö ning lapsevanemate eeskuju moodustavad terviku, millesse saavad panustada kõik asjaosalised.
Lapse harjutamine toitude ja nende maitsega eeldab järjepidevust, kuid ka lapse kogemuse kuulamist ja uute toitude rahulikku tutvustamist. Kui koolitoiduga tekib muresid, tasub neid arutada koostöös kooliga ja otsida ühiselt lahendusi, et lapse kogemus koolitoiduga oleks võimalikult hea.
Koolitoidu olukord enne määruse muudatusi
2024. aasta lõpukuudel korraldas tervise arengu instituut koostöös Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžiga üle-eestilise koolitoidu rahulolu-uuringu, et saada ülevaade sellest, kuidas õpilased, koolid ja toitlustajad koolitoitu ning kooli toidukeskkonda näevad ning millised on lood koolitoidu söömisega. Suur aitäh kõikidele koolidele, kes uuringus osalesid!
“Suurimat rahulolu koolitoiduga väljendasid poisid ja 3. klassi õpilased.
Uuringus osales üle 10 300 õpilase (3., 6., 9. ja 12. klassist) 168 koolist (sh 181 õppehoonest) ning lisaks koolide juhtkondade ja toitlustajate esindajad. Tulemused näitavad, et koolilõuna on jätkuvalt enamiku õpilaste jaoks koolipäeva oluline osa.
Koolilõuna söömine
4–5 päeval nädalas sõi koolilõunat 60% uuringus osalenud õpilastest, sh kõige enam 3. klassi õpilased (72%). Koolilõunast loobumise peamiste põhjustena tõid seda mittesöövad õpilased välja, et „toit ei ole maitsev“ (63%), „koolilõuna on teise maitsega kui kodus“ (43%) ja „ei soovi süüa teiste inimeste juuresolekul“ (21%), sh viimase põhjuse osakaal suurenes vanuse kasvades. Kaks peamist põhjust aga näitavad, kui oluline on nii kodus õigete maitse-eelistuste kujundamine kui ka koolis maitsva toidu pakkumine.
Rahulolu ja takistused toitlustuse parandamisel
Suurimat rahulolu koolitoidu ja selle pakkumisega väljendasid enim poisid ja 3. klassi õpilased. Rohkem oldi rahul koolides, kus toitlustasid kooli või kohaliku omavalitsuse palgal olevad kokad (s.o pigem väiksemates koolides). Kõikide uuringus osalenud õpilaste keskmiseks rahuloluhindeks kümnepalliskaalal oli 6,9 ning 71% õpilastest andis koolilõunale kuus või enam punkti. Koolide esindajad olid koolitoidu ja selle pakkumisega õpilastest enam rahul, hinnates seda 8,3 punktiga.
Üle poole kooli esindajatest tõi koolitoidu ja toitlustamise parendamisel esile ebapiisava raha. Samuti nimetati riigi vähest huvi või teadlikkust ning söökla või toitlustusfirma töötajatega seotud tegureid, nagu töötajate vähesed teadmised ja kvalifitseeritud personali vähesus. 23% kooli esindajatest ei näinud koolitoidu paremaks muutmisel ühtegi takistust.
Vajalikud muudatused
Toitlustajate peamine visioon vajalikest muudatustest oli seotud rahaga. Kolmveerand toitlustajatest tõi välja, et tooraine hankimiseks peaks raha olema praegusest rohkem. Siinkohal tasub meelde tuletada, et koolilõuna riigipoolne toetus (üks euro) on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast. Samal ajal on tarbijahinnad Eestis märkimisväärselt tõusnud.
“Rohkem olid õpilased pakutavaga rahul koolides, kus toitlustasid kooli või kohaliku omavalitsuse palgal olevad kokad.
Umbes 60% toitlustajatest leidis, et suurem võiks ka olla koolitoitlustamist toetavate programmide (nt koolikava toetus vm) maht ning samuti võiks köögipersonali palk olla suurem. Töö nõudlikkuse ning sellega mitte alati vastavuses oleva töötasu ja ameti väärtustamise tõttu on põhjust tunda muret ka koolikokkade järelkasvu pärast.
Pooled toitlustajatest soovisid, et riigi huvi ja koostöö koolitoitlustuse korraldamisel oleks suurem; üle kolmandiku tõi uuringu toimumise ajal esile, et toonane määrus vajab nüüdisajastamist. Samuti peeti oluliseks kohaliku omavalitsuse suuremat huvi ja koostööd ning köögiseadmete ja inventari nüüdisajastamist. Vaid 2% toitlustajatest väitis, et neil on kõik väga hästi.
Müügikoht kooli territooriumil ja väljaspool
Umbes kaks kolmandikku uuringus osalenud koolide kõikidest õpilastest õppis õppekohas, kus oli võimalik kooli territooriumil asuvast müügikohast osta süüa või juua. Kooli esindajatest pidas sortimenti müügikohas täiesti sobivaks 36% ja osaliselt sobivaks 49%. Kui kooli territooriumil oli müügikoht, ostis uuringus osalenud õpilastest sealt süüa või juua 60%, sh oluliselt enam tegid seda tüdrukud ning 6. klassi õpilased. Ostmise peamiste põhjustena nimetati pikka koolipäeva, nälga enne söögivahetundi või soovi midagi näksida.
“Koolilõuna riigipoolne toetus – üks euro – on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast. Samal ajal on hinnad märkimisväärselt tõusnud.
Müügikoht oli olemas 83% uuringus osalenud õppehoone läheduses, sh kolmandiku õppehoonete läheduses oli mitu müügikohta. Uuringus osalenud koolide õpilastest kokku oli 92%-l võimalus osta süüa või juua kooli lähedal asuvast müügikohast. Vahetundide ajal käis õppehoone lähedal asuvast müügikohast ostmas 34% uuringus osalenud õpilastest, sh 71% 12. klasside õpilastest. Õppehoone läheduses müügikoha puudumisel ostsid õpilased süüa ja juua vähem ka teel kooli ja koju.
Õpilaste ostuvalikud koolis
Õpilased ostsid koolipäeva jooksul nii kooli kui selle ümbruse müügikohtadest kõige sagedamini magusaid näkse (s.o midagi alljärgnevast: kommid, šokolaad jm maiustused, müsli-, pähkli- jne batoonid, saiakesed, pirukad, küpsised-vahvlid, kohuke või jäätis) ja magusaid jooke (s.o midagi alljärgnevatest: karastusjoogid, kali, jäätee, vitamiinidega rikastatud vesi, energiajook vms). Vähemalt neljal päeval koolinädalas ostsid midagi nimetatust vastavalt 58% ja 32% õpilastest. 16% õpilastest ostis endi sõnul ka köögivilju, puuvilju või marju vähemalt neljal päeval koolinädalas, samas 56% õpilastest ei ostnud neid mitte kunagi. Magusaid näkse ja jooke ei ostnud enda sõnul mitte kunagi vastavalt 11% ja 25% uuringus osalenud õpilastest.
Veel huvitavaid tähelepanekuid uuringust
• Nende seas, kes sõid hommikusööki 4–5 päeval nädalas, oli rohkem neid, kes sõid ka koolilõunat 4–5 päeval nädalas, ning neid, kes kogu koolipäeva jooksul koolis või teel kooli-koju süüa või juua ei ostnud.
• Mida vanemad olid õpilased, seda harvemini pidasid nad 15 minuti pikkust söögivahetundi piisavaks.
• 34%-s õppehoonetest pakuti õpilastele iga päev ka koolilõuna taimset varianti ja 14%-s õppehoonetest oli igal nädalal taimetoidupäev.
• Nende seas, kes sõid koolilõunat 4–5 päeval nädalas, oli kõige vähem neid, kes ostsid koolis asuvast müügikohast süüa või juua 4–5 päeval nädalas; ning kõige vähem neid, kes ostsid väljaspool kooli asuvast müügikohast, ja kõige enam neid, kes seda üldse ei teinud
• Kui koolis ei olnud müügikohta, siis oli rohkem ka õpilasi, kes ei ostnud vahetunni ajal kooli ümbruses asuvast müügikohast süüa või juua.
• Õpilased, kelle koolis ei olnud müügikohta, ostsid süüa ja juua oluliselt vähem ka teel kooli ja koju, kui võrrelda õpilastega, kelle koolis oli müügikoht.
• Nende seas, kes ei söönud koolilõunat, oli enim neid, kes ostsid väljaspool kooli asuvast müügikohast süüa või juua 4–5 päeval nädalas.
• Mida hiljem oli söögivahetund, seda enam käidi vahetunni ajal kooli lähedal asuvast müügikohast ostmas.
• Nii koolijuhid kui ka toitlustajad hindasid koolilõuna rolli õpilaste söömisharjumuste kujundamisel väga kõrgelt – kümnepalliskaalal vastavalt punktidega 8,9 ja 8,8.
• Mida vanemaks õpilased saavad, seda kriitilisemaks nad koolitoidu suhtes muutuvad.
Mida uuringu tulemustest eelkõige meelde jätta?
Rõõm on tõdeda, et nii koolijuhid kui ka toitlustajad hindasid koolilõuna rolli õpilaste söömisharjumuste kujundamisel väga kõrgelt. See näitab, et koolides mõistetakse üha enam toitumise, heaolu ja õppimise seost. Tervist toetav koolitoit ei sõltu ainult rahast või kooli suurusest, vaid ka kooli juhtkonna, toitlustaja, õpetajate ja lapsevanemate ühisest arusaamast ja koostööst kogu toidukeskkonna kujundamisel.
Toidukeskkonna kujundamisel on oluline, mida pakutakse, aga ka see, kas söögivahetund toimub sobival ajal ning õpilasel on aega rahulikult süüa. Uuringutulemused annavad koolidele, toitlustajatele, lapsevanematele ja kohalikele omavalitsustele olulist tagasisidet.
“Mida vanemad olid uuritud õpilased, seda harvemini pidasid nad 15 minuti pikkust söögivahetundi piisavaks.
Uuring näitas, et müügikohtade olemasolu nii koolides kui ka nende ümbruses mõjutab õpilaste valikuid ning sageli konkureerivad need tasuta koolilõunaga. Kui suur osa õpilasi eelistab maiustuste ostmist täisväärtuslikule lõunale, tasub hinnata müügikohtade sortimenti ja kooli toidukeskkonda tervikuna ning pöörata tähelepanu ka sellele, millised on õpilaste võimalused süüa enne ja pärast koolilõunat.
Meie kõigi eesmärk võiks olla, et tasuta pakutav täisväärtuslik koolilõuna oleks õpilase jaoks eelistatuim valik. Uue määruse, toetavate juhendmaterjalide ja värske koolitoidu rahulolu-uuringu valguses on Eesti koolidel hea võimalus vaadata oma toidukeskkonda ja koolitoitlustust värske pilguga, et muuta tervist toetav valik õpilaste jaoks veelgi lihtsamaks ja loomulikumaks valikuks.
Täpsemalt saab uuringutulemusi vaadata SIIT, SIIT ja SIIT
Kümme küsimust, mida iga koolijuht võiks endalt küsida
1. Kui paljud õpilased koolilõunat söövad, mida nad sellest arvavad, millised on peamised koolilõunast loobumise põhjused – kuidas tulemused muutuvad ajas ja mida saaksite teha, et tulemusi parandada?
2. Kas söögivahetund toimub õpilaste jaoks sobival ajal ning kui palju jääb õpilasel (pärast järjekorras seismist) aega rahulikult süüa?
3. Kas kooli töötajate käitumine ja sõnumid toetavad rahulikku ja positiivset suhtumist söömisse ja koolitoitu?
4. Mida saab õpilane osta kooli müügikohast ning kas pakutav valik toetab tervislikke söömisharjumusi?
5. Millised on koolis kokkulepped õpilastega vahetundidel kooli lähedal asuvates müügikohtades käimise kohta?
6. Kas kooli juhtkond on teadlik olemasolevatest juhendmaterjalidest ning kasutab neid aktiivselt kooli toidukeskkonna kujundamisel?
7. Kas kool teeb regulaarselt koostööd toitlustajaga ning kaasab teda kooli tervist toetava toidukeskkonna kujundamisse?
8. Kas kool väärtustab koolikokkade tööd ning loob võimalusi nende professionaalseks arenguks ja tunnustamiseks?
9. Kas kool teeb lapsevanematega koostööd, et kujundada ühtseid sõnumeid ja tervislikke söömisharjumusi nii koolis kui ka kodus?
10. Kas kool küsib vähemalt kord õppeaastas õpilastelt tagasisidet koolilõuna, söögivahetunni ja söökla keskkonna kohta ning kasutab saadud tulemusi koolilõuna ja kogu toidukeskkonna parandamiseks?
Hea koolitoit ei ole ainult see, mis on taldrikul – selle söömist toetab kogu kooli toidukeskkond: sobiv aeg ja piisavalt pikk söögivahetund, toetavad täiskasvanud, tervist toetavad valikud, õpilaste kaasamine ning kooli, toitlustaja ja kodu koostöö.
Mis ja miks on uuenenud nõuetes koolitoidule muutunud?
2025. aastal uuendati lõpuks 2008. aastast pärit lasteasutuste toitlustamise määrust, mille viimased sätted hakkasid kehtima 2026. aasta septembrist. Määruse nõuded lähtuvad Eesti riiklikest toitumis- ja toidusoovitustest. Võrreldes varasemaga muutus määruse nõuete rakendamine paindlikumaks: kaotati nõuded mikrotoitainete ning koolilõuna puhul ka põhitoitainete ja rasvhapete sisaldusele. Selle asemel lähtutakse toidusoovitustest – eri toidugruppidesse kuuluvate toitude puhul toodud soovituslikud kogused (nt köögi- ja puuvilju, kala) või pakkumise sagedused (nt vähemalt kaks korda nädalas).
Varasema määruse järgi pidid süsivesikud andma vähemalt 55% saadavast energiast, mis oli üsna keeruline ilma suure koguse lisatud suhkrute kasutamiseta. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab tervise huvides hoida vabade (sh lisatud) suhkrute koguse alla 10%, ideaalis isegi 5% päevas saadavast energiast. See soovitus ning teadmine, et lapsed saavad magusaid toite ja jooke ka kodus ning ostavad neid taskuraha eest, olid aluseks määruses lisatud suhkrute kasutamise täpsemale reguleerimisele.
Kui varasemas määruses oli reguleeritud naatriumi sisaldus pakutavas toidus kokku, siis uues määruses on nõuded sõnastatud roogade valmistamisel lubatud lisatud soolakoguse ning kasutatavate toiduainete maksimaalse soolasisalduse kaudu. Lubatud naatriumi kogus kokku ei ole uuendatud määruses võrreldes varasemaga vähenenud.
Uue määruse vastuvõtmise järel kõlas sageli, et nüüd on koolitoit maitsetu ning lapsed ei saa enam üldse magusat. Eesti ja rahvusvahelised uuringud näitavad, et nii lapsed kui ka täiskasvanud tarbivad soovitatust mitu korda rohkem lisatud suhkruid ja soola. Kool ei saa olla koht, kus neid harjumusi veelgi võimendatakse. Kooli ülesanne on aidata kujundada maitse-eelistusi, mis toetavad tervist ka täiskasvanueas. Soola ja lisatud suhkrute vähendamine ei tähenda tingimata maitsetut toitu. Roa muudab maitsvamaks kvaliteetsete toiduainete oskuslik kombineerimine, maitsetaimede kasutamine ning hea söögivalmistamise oskus. Ka kodus pakutav toit peab toetama lapse tervislike söömisharjumuste kujundamist, et ta õpiks hindama toiduainete loomulikku maitset ega seostaks maitsvat toitu ainult suure soola- või suhkrusisaldusega.
Lugeda tasub ka määruse seletuskirja
Lisaks määruse tekstile soovitame kõigil toitlustajatel lugeda määruse seletuskirja. Sellest leiab pikemad selgitused nõuete kohta ning näited nende täitmiseks. Samuti oleme koostanud lühikese juhendi, milles on uued nõuded võimalikult lihtsalt lahti kirjutatud. Koolidele koostatud söömisharjumuste kujundamise hea tava annab praktilisi soovitusi tervist toetava söömiskeskkonna ning laste tervislike söömisharjumuste kujundamiseks koostöös koolipere ja lapsevanematega.
Rahvatervishoiu seadus sätestab, et üldhariduskooli või kutseõppeasutuse direktor peab kehtestama koolis müügiks pakutavale toidule (nt puhvetis, müügiautomaatides) nõuded ja piirangud, arvestades sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse (s.o tervise arengu instituudi) koostatud juhendit.
Kõik materjalid on leitavad www.toitumine.ee/toitlustamine/haridusasutustes.
Lisa kommentaar