• Ehkki Soome õpilaste tase on PISA 2025 põhjal endiselt OECD keskmisest kõrgem, langevad tulemused jätkuvalt, eriti matemaatikas ja lugemises. Mis on juhtunud riigis, mille haridus on Eestilegi aastaid eeskujuks olnud? Põhjustest räägib Tallinna Soome kooli direktor Riitta Kemppainen.

Kui PISA 2025 tulemusi analüüsida, siis näeb, et eriti drastiliselt on langenud Soome 15-aastaste noorte funktsionaalse lugemise oskus. Mullu saadi selles 490, tänavu 474 punkti. Matemaatikas on samad näitajad 484 ja 469. Loodusteadustes oli kadu väiksem: 511-lt kukuti 504-le. Teisteski Põhjamaades, välja arvatud Rootsis, on tulemused jäänud järjest kehvemaks.

„Rahvusvahelise kirjaoskuse ja lugemise päeval, mil tulemused selgusid, oli see Soome jaoks küll väga halb uudis, et meie tulemused polnud head ja on järjest langenud,“ kahetseb Riitta Kemppainen. „Aga kõige rohkem on mul kahju soomlaste visaduse ja vastupidavuse kahanemisest. Vaid 41% noortest on motiveeritud õppima ja ütleb, et kui ülesanne on raske, tuleb rohkem pingutada, ja kui midagi läks halvasti, siis uuesti proovida.“

Ehkki Soome tulemused on endiselt üle OECD keskmise, on need langenud juba mitme aasta vältel. Mis on teie arvates selle peamised põhjused?

Kindlasti on üks põhjus selles, et noored ei loe enam kuigi palju. Lugemine kodus ja vabal ajal on vähenenud, lihtsam on vaadata videoid või kuulata raamatuid. Aga kuulamine pole sama mis lugemine. Lugedes tekivad ajus kujutluspildid, aga kui kuulad, unustad kõik kiiresti ära. Arvan, et see pole ainult kooli ja noorte süü, vaid muutunud on kogu ühiskond. Õppides on kõik läinud palju lihtsamaks, kui oli veel kümmekond aastat tagasi. Infot leiad liiga lihtsalt, pole enam motivatsiooni ise töötada, kui AI või Google selle sinu eest ära teeb.

Soome PISA tulemused olid paarkümmend aastat tagasi väga head. Mõeldi, et midagi pole vaja teha, aga nüüd näeme, et taseme hoidmiseks tulnuks tugevalt töötada.“

Olen kuulnud Soomes töötavatelt Eesti õpetajatelt, et languse taga on ka Soome tulnud immigrandid. Mida teie sellest arvate?

See võib olla üks põhjus, aga süü pole immigrantidel, vaid viga on süsteemis. Arvatakse, et ka need, kes ei oska soome keelt, on suutelised tegema samu töid ja samal tasemel mis ülejäänud õpilased. Kui keegi jääb lati alla, saab ta abi. Aga neilt, kes on keskmisest tasemest kõrgemal, eeldatakse, et nad lähevad iseenesest edasi. Nemad ei saa õpetajatelt oma oskuste arendamiseks sama palju tuge kui hätta jäänud. Soome koolides on palju eri tasemel lapsi. Näen, et ka Eesti koolidesse on jõudnud samad probleemid. 

Mulle teeb muret, et Soomes ei taha ka paljud soomlasest noored õppida ja neil pole enam seda soomlaseks olemise sisu.

Mida arvavad langusest Soome õpetajad ja koolijuhid?

Langus polnud kellelegi üllatus. Ehkki mure on suur, paanikat siiski pole. Kuidas tulemuste langus peatada? Õpetajad ütlevad, et koostöö õpilaste ja vanematega on väga tähtis ja peame olema ühel poolel, et vanemad poleks õpetajate vastu. Peame toetama õpilast. 

Soomes on õpetajad juba aastaid öelnud, et kodus peab rohkem lugema ja nutivahendid tuleb väikestelt lastelt käest võtta. Kahjuks pole õpetajate sõna kõlanud nii kõvasti, kui pidanuks. Sotsiaalmeedia ja ajakirjandus toob esile, et nüüd tuleb kuulata õpetajaid, kes teavad, mida peab tegema.

Kuidas Soome ajakirjandus seekordsed PISA tulemused vastu võttis? 

Helsingin Sanomate ajakirjanik Kaja Kunnas tegi intervjuu Tampere ülikooli teadlase Mari-Pauliina Vainikaineniga ja Maie Kitsinguga Eesti haridusministeeriumist. See oli väga hea artikkel. 

Haridusminister Anders Adlercreutz on meedias väga palju PISA tulemustest rääkinud. Pealkirjades korduvad sõnad „langus“, „halvenemine“. Arutletakse, kuidas peatada langustrendi ja mida õppida riikidelt, kes on olnud viimastel aastatel PISA testis edukad. Näiteks mida on tehtud Eestis. Või ehk polegi midagi tehtud?

“Soomes on õpetajad juba aastaid öelnud, et kodus peaks rohkem lugema.

Räägitud on ka sellest, kas peaks riigieksamid tagasi tooma. Ma ei tea, kas see oleks lahendus. Aga kõik tahavad, et tulemused paraneksid. Peame rahulikult mõtlema, süüdistamisega ei jõua kuhugi.

Eestis sekkuvad lapsevanemad üha enam kooli töösse ja avaldavad vahel pahameelt, kui mõni õpetaja on liiga nõudlik. Kuuldavasti pole Soome õpetajad enam nii nõudlikud kui Eesti omad.

See vastab tõele. Üks probleem ongi, et Soomes arvavad paljud, et teavad kõike paremini kui õpetajad. Neid on ka lastevanemate hulgas. Õpetajal on väga keeruline, kui vanemad süüdistavad lapse probleemides ja raskustes neid. Vanemad ei mõtle, et laps peaks tegema senisest enam tööd, pingutama, lugema ka pikemaid tekste ja tundma ebamugavust. Kõik vanemad ei saa aru, mida tähendab töö tegemine. Kui õpetaja ütleb vanemale, et tema laps ei suuda keskenduda ja häirib teisi klassiruumis, jagub neid, kes teda ei usu. Soomes juhtub seda juba ammu. 

Noored tahavad küll ülikoolis õpetajaks õppida, aga populaarne see amet praegu pole. Paljud õpetajad on väga väsinud. Klassid on liiga suured. Kui need oleks väiksemad, oleks lihtsam iga õpilasega suhelda ja teda toetada. Koolid on väga suured ja pole piisavalt ressursse õpilaste toetamiseks. Seda juhtub Soomes üha sagedamini.

Kuid Soome on väga suur maa ning olukord erineb kooliti ja piirkonniti. Haridusministri üks ülesanne on olukorda ühtlustada.

Seega on Soome ja Eesti mured üsna sarnased?

Ma väga loodan, et Eesti õpib Soomelt ega lähe sama teed. Et te mõtlete Soomes juhtunule ja teie probleemid ei paisu nii suureks.

Mida Eesti mingil juhul teha ei tohiks?

Peate hoidma taset, see ei säili iseenesest. Tuleb teha kõik, et õpimotivatsioon ei langeks.

“Peate hoidma taset, see ei säili iseenesest.

Eesti õpetajad on väga professionaalsed nagu Soomeski. Aga kui Eesti lapsevanemad veel arvestavad sellega, et kool, õppimine ja teadmised on väikse riigi jaoks tähtsad, siis Soomes see enam nii ei ole. Ka Soome noored ei pea enam oluliseks väga hea õpilane olemist, nad tahavad liiga lihtsalt kõik kätte saada. 

Kuidas läheb Tallinna Soome koolil? 

Meil on väga väike kool, poolsada õpilast. Klassid on väikesed ja saame toetada iga õpilast. Meile tuleb ka eesti lapsi, kes on elanud Soomes ja pöörduvad nüüd koju tagasi.

Meie kooli õpilased on väga viisakad, nad tahavad õppida, aga muidugi ka mängida ja niisama olla. Vanemad on väga toetavad, see on meie kooli suurim tugevus.

Meil on Soome õppekava. Suurim erinevus on, et eesti keel on kõigile kohustuslik aine. Õpitakse ka inglise ja rootsi keelt.

Oskate eesti keelt väga hästi. Kuidas seda õppisite?

Kõige enam on eesti keelt mulle õpetanud koorilaulud. Laulan Kalamaja segakooris. Kui ma kümne aasta eest Eestisse tulin, käisin keelekursustel. Kolme aasta järel usaldasin end juba rohkem ja hakkasin keelt aktiivselt kasutama. Olen ka õpilastele rääkinud, et keele kasutamiseks tuleb hoolega õppida sõnu. Nüüd registreerisin end C1-taseme eesti keele eksamile. Vaatame, kuidas läheb.