• Intervjuu Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktori kohusetäitja, eesti keele professori Reili Argusega.

Milliseid võimalusi pakub Tallinna ülikool vene keele õpetajatele, kes soovivad õppida eesti keele kui teise keele õpetajaks? 

Tallinna ülikoolis on vene keele kui teise keele õpetajatel võimalik liikuda eesti keele kui teise keele õpetamise suunas mitut teed pidi. Oleme pakkunud spetsiaalselt eesti keele kui teise keele õpetamisele keskendunud mikrokraadiprogrammi, kus õppis muuhulgas vene keele õpetajaid. Programmiga „Eesti keele kui teise keele õpetamine“ plaanime võimaluse korral jätkata järgmisel õppeaastal. Ümberõppe võimalused sõltuvad siiski inimese haridusest ja ettevalmistusest. Vene keele õpetamise kogemus annab hea pedagoogilise ja keeleõpetusliku aluse, kuid eesti keele õpetamiseks on vaja väga head eesti keele oskust ja põhjalikke teadmisi eesti keele struktuurist. Kui huvilistel need puuduvad, tähendab see nendele üldjuhul mahukat lisatööd. Mitte-eesti emakeelega õpetajatel võib just nõutava keeleoskustaseme saavutamine olla üks suurimaid katsumusi. Samas on huvi eesti keele kui teise keele õpetamise vastu suur. 

Miks tullakse ümber õppima?

Põhjused on erinevad. Üks motiiv on tööturu muutumine ja soov liikuda oma õpetajakarjääris valdkonda, kus töövõimalusi on rohkem. Samas ei ole tegemist ainult pragmaatilise valikuga. Õpetajad puutuvad oma töös järjest rohkem kokku õpilastega, kelle kodune keel ei ole eesti keel, ning sellest võib tekkida vajadus õppida juurde eesti keele kui teise keele õpetamise oskusi. Paljudel on ka tugev missioonitunne ja soov toetada eri emakeelega õppijate eesti keele oskuse arengut ning seeläbi nende toimetulekut Eesti haridussüsteemis ja ühiskonnas laiemalt. Võõrkeeleõpetaja magistrikavale sisseastujate seas on tuntav osa karjääripöörajaid, kelle seas on igal aastal mõni vene keele õpetaja, kes oskab väga hästi mõnda muud võõrkeelt (enamasti inglise). 

“Mitte-eesti emakeelega õpetajatel võib nõutava keeleoskustaseme saavutamine olla üks suurimaid katsumusi.

Kuidas hakkama saadakse ja kas reeglina on ümber õppida võimalik?

Vene keele õpetaja varasem pedagoogiline ettevalmistus on kindlasti tugev eelis. Õpetamise põhioskused, klassijuhatamine, õppijate toetamine ning teise keele omandamise protsessi mõistmine ei alga nende jaoks nullist. Samas ei saa eeldada, et ühe keele õpetamise oskus kandub automaatselt üle teise keele õpetamisele. Eesti keele õpetaja peab hästi tundma eesti keele ehitust, oskama märgata õppijate tüüpilisi raskusi ning teadma, kuidas eesti keelt teise keelena süsteemselt õpetada. Lisaks peab õpetaja ise oskama eesti keelt väga heal tasemel. Kui need teadmised ja oskused õpingute käigus omandatakse, on ümberõpe täiesti realistlik. 

Kui suur nõudlus eesti keele kui teise keele tundide järele Eestis on, kas nendest õpetajatest ei teki omakorda üleküllus?

Praegu ei ole küll põhjust arvata, et kvalifitseeritud eesti keele kui teise keele õpetajaid võiks lähiajal tekkida liiga palju. Koolides töötab endiselt õpetajaid, kellel puudub nõutav kvalifikatsioon, ja paljud meie üliõpilased töötavad juba õpingute ajal õpetajana. Ka eestikeelsele haridusele üleminek ei tähenda, et eesti keele kui teise keele õpetamise vajadus kaoks. Eesti koolides õpib jätkuvalt lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti keel, ja Eestisse tuleb ka sisserändajaid. Nende lapsed võivad olla väga erinevas vanuses ja vajada eesti keele õppimisel tuge nii alg-, põhi- kui ka gümnaasiumiastmes. Samuti säilib vajadus täiskasvanute eesti keele õpetajate järele. 

Vahel kohtab lapsevanemate seas arvamust, et lapsel on parem õppida eesti keelt kohe emakeeleõppe põhimõtete järgi. Tegelikult ei pruugi see olla lapse arengu seisukohalt parim lahendus. Kui õppija ei oska eesti keelt veel emakeelekõneleja tasemel, vajab ta õpet, mis arvestab teise keele omandamise eripära ja tema tegelikku keeletaset. Eesmärk ei peaks seega olema eesti keelest teise keelena võimalikult kiiresti loobuda, vaid pakkuda igale õppijale tuge, mis võimaldab tal eesti keeles võimalikult hästi areneda. Mitmekeelse Eesti kooli jaoks tähendab see, et tulevikus on väga vaja pädevaid eesti keele kui teise keele õpetajaid.