Tallinna tehnikaülikooli rektor Tiit Land pidas Nõmme gümnaasiumi 11. klassi õpilastele pooletunnise inspiratsiooniloengu. Rektori soovitus oli lihtne: pöörake rohkem tähelepanu matemaatikale, valige laia matemaatika riigieksam ja osalege 8. oktoobril üleriigilisel e-rehkendusel.

„Matemaatika ei peaks olema midagi hirmutavat, vaid meie tegelik elu, meie teine riigikeel,“ sõnas ta.

Eesti gümnaasiumilõpetajate matemaatikaoskuste seis on praegu pigem nukker: vaadates viimastel aastatel matemaatika riigieksami sooritanute tulemusi, on TalTechi uks avatud neist vaid kolmandikule. Nii ei jääda aga ilma üksnes võimalusest õppida IT-d, inseneeriat või majandust, vaid ka tudengielu erilistest võimalustest.

Näiteks tõusis Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli ühine vormelimeeskond FS Team Tallinn 2024. aastal tudengivormeli maailma edetabeli tippu. Vormeli loomine nõuab tehniliste oskuste kõrval aga ka matemaatikal põhinevaid majandusteadmisi: näiteks tuleb võistlustel esitada kuluaruanne ja äriplaan ning kaitsta oma tehnilisi lahendusi autotööstuse asjatundjate ees.

„Matemaatika ei peaks olema midagi hirmutavat, vaid meie tegelik elu, meie teine riigikeel.”

Ülikooliülene päikeseautomeeskond Solaride saavutas 2025. aastal Austraalias Bridgestone World Solar Challenge’i Cruiser-klassis teise koha. Kõik see sai alguse Eestis – riigis, kus pole oma autotööstust.

Uue võimaluse pakub TalTechi vesinikuorganisatsiooni TiVo projekt HydroRacer. Tudengid arendavad Eesti esimest vesiniku jõul töötavat võistluspaati, millega soovitakse osaleda 2027. aastal Monaco Energy Boat Challenge’il.

Suur osa kohtumisel osalenud õpilastest viitas, et soovib jätkata õpinguid kõrgkoolis. Rektor rõhutas, et matemaatika on oluline nii inseneri- kui ka majanduserialadel. Näiteks tagas tänavu tootearenduse ja robootika erialal õppekoha laia matemaatika riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti, ärinduse erialal aga 65 punkti.

Tulevikus on ka humanitaarerialad tihedalt seotud reaalainetega

Tehisintellekti kasvavast rollist rääkides rõhutas rektor vajadust säilitada inimese kontroll – ilmselt ei soovi paljud meist minna üle silla, mille on projekteerinud ja ehitanud TI. „TI ajastul mõtlemise osatähtsus pigem suureneb,“ kinnitas ta. „Tehisaru on pigem abimees.“ Rektor arvab, et tulevikus on ka humanitaarerialad senisest tihedamalt seotud reaalainetega.

Land leevendas ka õpilaste muret, et tehniliste erialade kasvav populaarsus ja viimastel aastatel suurenenud vastuvõtt võivad põhjustada tööpuudust. Tema sõnul ülikoolide tähtsus ei vähene, sest tööviljakuse suurendamise alus on teaduspõhine õpe. Eesti siht on ju jõuda 2035. aastaks tööjõu tootlikkuselt 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest, statistikaameti andmete järgi oli Eesti mullune tase 77,2% EL-i keskmisest.

Rektor Land kõneles 11. klassi õpilastele ka oma koolipõlvest Võrus ja sellest, kuidas tema erialahuvi kujunes paljuski põhikoolis. „Juba 8. klassis tundsin, et minu tulevane eriala on keemia, ehkki paelus ka füüsika,“ lausus ta. Huvi viis edasi teadustööni: 1994. aastal kaitses Land Stockholmi ülikoolis doktorikraadi neurokeemia ja neurotoksikoloogia alal.

Rektor kutsus gümnasiste matemaatikaoskusi proovile panema 8. oktoobril kl 10–13 toimuval üleriigilisel e-rehkendusel, mille üks eestvedajaid ta on. E-rehkendusel saab veebilehel erehkendus.err.ee lahendada 12 ülesannet 1.–12. klassi matemaatikast. Osalema on oodatud aga kõik huvilised – üksi või koos klassikaaslaste, pere või sõpradega.

Tiit Landi võõrustasid Nõmme gümnaasiumis koolijuht Henrik Salum ja õppejuht Karin Klemmer.