Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool

Margus Pedaste: Eesti õpetajaist saavad maailmamuutjad

Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool
5 minutit
577 vaatamist
  • Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi 25. sünnipäev oli mõtlik. Toimus konverents „Mõttekäigud“, ilmus kinkeraamat „Mõttejäljed“ ning õhtusele vastuvõtule kutsutud tegid mõtterännaku läbi hariduse aegruumi.

Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide üliõpilaste etteaste algas ülikooli peahoone kõrval asuva haridusteaduste instituudi õuel ja suunas gruppidesse jaotatud külalised kolme aasta eest valminud õppehoone soppidesse. Performance’i sisu jäi küll kohati sama segaseks nagu praegused haridusreformid, aga võib-olla oligi see noorte tegijate taotlus.

Sünnipäeva puhul instituudiperet õnnitlenud teadusprorektor Mari Moora ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Margit Keller viitasid üksmeelselt Eesti hariduse edule PISA testis ja osutasid võimalusele uurida järgmisena, miks oskavad õpilased üha halvemini lugeda. Haridusministeeriumi asekantsler Vallo Koppel tuletas meelde, et suur roll on selles lapsevanematel. 

Õpetajate Leht uuris haridusteaduste instituudi juhatajalt Margus Pedastelt, mida arvab ta teadusprorektori soovitusest ülikooli haridusteadlastele jõuda sarnaselt õpilastega maailma tippu. 

„Oleme 25 aastaga väga palju edasi liikunud ja maailmas päris hästi tuntud,“ vastas Margus Pedaste. „Küsimus on, kas peame jõudma maailmas esimeseks või looma võrgustiku, millega lahendada tõeliselt keerukaid probleeme. Oleme viimases päris edukad olnud, kuulume valdkonna suurimasse, Euroopa haridusteadlaste võrgustikku.“ 

Pedaste meenutas, et käis 2004. aastal doktorandina esimest korda võrgustiku konverentsil, kus oli kaks ja pool tuhat osalejat. Kui algul oli eestlasi konverentsil vaid neli, siis kümmekond aastat hiljem juba 30–40. 

Ülikooli haridusteadlased on õnnelikud, et nendega teevad koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud professorid, kellest kolm on saanud Tartu ülikooli audoktoriteks. Robert-Jan Simons on olnud abiks haridustehnoloogia õppekava loomisel. Joseph S. Krajcik on aidanud loodusteadusliku hariduse vallas teadustööd arendada ja Ton de Jong jõuda selleni, et instituut on oluline partner rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides. 

„Näiteks arendasime koos välja veebipõhiste loodusainete simulatsioonide keskkonna, kus on üle tuhande simulatsiooni ja mitu miljonit kasutajat üle maailma,“ sõnas Pedaste. 

Koostöös on jõutud ka teadusartikliteni, mis kuuluvad maailmas 1% enim viidatute hulka. Näiteks artiklid uurimuslikust õppest veebipõhistes õpikeskkondades, aga tehisaru ajastul ka selline oluline teema, nagu vastutustundlik teadus ja innovatsioon. 

“Oleme 25 aastaga väga palju edasi liikunud.

Viimastel aastatel on riik suurendanud õpetajaks õppijate vastuvõttu. Kas üliõpilasi võiks tulevikus olla veelgi rohkem?

„Arv peab olema optimaalne, lähtudes meie eesmärkidest ühiskonnas,“ vastas Margus Pedaste ja osutas sünnipäevakonverentsil „Mõttekäigud“ sõna saanud majandusteadlasele Heido Vitsurile. Teadlane sõnas, et kuigi maailma rahvaarv veel kasvab, hakkab see varsti kahanema, aga meie näeme Eestis juba praegu, kuidas noorte inimeste arv väheneb. Ühtepidi teeb see muret, aga teistpidi loob võimalusi. 

„Kui praegu on tööl juba üle tuhande lasteaiaõpetaja vähem kui paari aasta eest, siis varsti on ka kooliõpetajaid vaja praegusest vähem. Võib-olla polegi enam vaja nii palju õpetajaid koolitada,“ lausus Pedaste. „Samas on see ka võimalus. Ehk on nüüd võimalik teha seda, mida varem ei saanud: pöörata tähelepanu õpilaste väärtusruumi ning üldpädevuste ja koostööoskuste arendamisele. Loodan, et ka kaasava hariduse probleemid lahendatakse varasemast paremini. Ühe õpilase kohta võiks tulevikus olla hoopis rohkem õpetajaid ja tugispetsialiste, mis võimaldab ellu viia sihte, mida oleme päris hästi osanud seada.“

Pedaste sõnul avaneb meie õpetajail võimalus kujundada ja muuta kogu maailma ning panustada teiste riikide hariduselu edendamisse. PISA head tulemused annavad selleks väga hea lähtepositsiooni: meiega tahetakse rääkida, meid tahetakse kuulata, meilt õppida. 

„Meie üliõpilaste arv instituudis ei pea kasvama, aga ka mitte vähenema. Eesti õpetajad saavad aga järjest rohkem mõelda, milline on nende töö – kas koolis või haridusinnovaatori ja maailmamuutjana, luues rahvusvahelisi eraettevõtteid, või siis koos rahvusvaheliste võrgustikega,“ maalis Pedaste praegusest roosilisemat pilti Eesti õpetajate tulevikuvõimalustest.

Haridusteaduste instituudi sünnipäeva puhul ilmunud raamatus „Mõttejäljed“ on lühikesed populaarteaduslikud artiklid õpetajatele, koolijuhtidele ja lastevanematele, et tuua teaduslikud seisukohad lugejale lähemale lihtsasti vastuvõetavas vormis. Artiklid on näiteks teemadel „Mis saab siis, kui õpetaja hääl kaob?“, „Kuidas toetada andekat õppijat?“.

Konverents „Mõttekäigud“ pani osalejaid mõtlema sellegi üle, millist inimest vajab maailm. Kõlas mõte, et õppimisel võiks olla ka ainult üks tulemus: inimene oskab mõelda.

Kommentaarid

  1. Sisu osas oleks põnev pikemalt arutada….

    Aga mulle meeldib see totaalne kognitiivne dissonants, mis tekib igapäevaselt õpetajana riigis, kus…
    (1) ühelt poolt pakutakse magistriharidusega spetsialistile töötasu 1970 eurot (või edaspidi suisa 2030 eurot) kuus kui mistahes haridustasemega töötajate üleriigiline keskmine on juba oluliselt üle 2200 euro… (edaspidi ületab 2300 eurot);
    (2) aga samal ajal on deklareeritud eriti kõrged ootused ja nõudmised, nüüd juba maailma muutmiseks ja üleilmseks mõjutustegevuseks.

    Head kolleegid, seda kõike 2030 euro eest kuus 2027. aastal ei saa. Kummastav, et ongi paralleelsed ilmad: ühelt poolt deklareeritakse meeletud ootused, teisalt makstakse naeruväärset töötasu. Millal mõistuse sild nende kahe vahele rajatakse?

    Martin Saar

  2. Mulle meeldib eelnev kommentaar.


Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Milleks ja kuidas matemaatikat õppida?

Inseneeriahuvi tekitamisest üksi ei piisa. TalTechi konverentsil arutati, kuidas aidata noorel õpitut mõista ja õpingud lõpule viia. TalTechi küberneetika instituudi…

10 minutit

Kõrgharidus püüab tehisaru arenguga sammu pidada

Õppejõududelt ei võta tehisaru tööd ära, vaid annab seda esialgu pigem juurde. Muutmist vajavad nii õppesisu kui…

9 minutit

Eesti keele õpetajad: süsteem on ära söönud meie eesmärgid

Missugune on eesti keele tund ja mida ootame eesti keele õpetajailt täna, homme ja mõne…

18 minutit
Õpetajate Leht