Eesti lapsed panevad koolist poppi märkimisväärselt palju

• Eesti õpilased on jätkuvalt Euroopa tipus: mitte ainult teadmiste, vaid ka tundidest puudumise poolest ületavad meie 15-aastased PISA põhjal OECD keskmist. Aga üha rohkem puuduvad ka 11. klassi õpilased, kinnitab riiklik rahuloluküsitlus. Miks puudutakse? Mida koolid puudujatega ette võtavad?

PISA 2025 uuringule eelnenud kahe nädala jooksul oli puudunud vähemalt ühest tunnist 37,5% õpilastest. Tüdrukud enam poistest, linnalapsed maalastest ja munitsipaalkoolide õpilased enam erakoolide kaaslastest. Soomlased jäävad meist kaugele maha. 

Ka viimaste aastate õpilaste rahuloluküsitlused näitavad, et uuringule eelnenud kahe nädala jooksul polnud vaid pooled õpilased ühtegi tundi põhjuseta puudunud.

„Muretsen puudumiste pärast, sest nende taga on tihtipeale vaimse tervise probleemid, laps ei taha enam koolis käia,“ lausub Miina Härma gümnaasiumi õppejuht Maarja Puniste. „Vaimse tervise muresid on järjest enam. Koolid tegelevad puudumistega nii palju, kui on ressurssi. Vaimse tervise teemad on paljudele vanematele uudis, nad pole nendeks valmis ega tea, mis on lapsele parim.“

“Õpilasel peab tekkima tunne, et tunnis on kasulik käia.

Maarja Puniste

Vanemad lubavad vahel üheks päevaks koju jääda, kui laps kurdab, et on väsinud ja stressis, teda vaevavad peavalu, ärevus. 

„Mõnel juhul ongi see parim lahendus, et laps on ühe päeva kodus,“ ütleb Puniste. „Meil pole põhikoolis õnneks saripuudujaid, kes kasutaks vanemaid ära. Aga võib tekkida koolitõrge ja laps mõtleb, et saab ka nii, et ei tulegi kooli.“

Suurim mure ongi lastega, kellel on tekkinud kooli suhtes tõrge. Nad puuduvad massiliselt ja pikka aega järjest. Siis reageerib kooli tugimeeskond. Õpilane hakkab õppima individuaalse õppekava järgi. Sotsiaalpedagoog kohtub temaga aeg-ajalt ja jälgib, et õpilane oma asjad ära teeks.

„Suure koolitõrke puhul saab ka Zoomi kaudu kohtuda,“ ütleb Puniste. „Püüame jõuda selleni, et laps tuleks tagasi klassiruumi, aga see on keeruline. On ka õpilasi, kellega peame pöörduma hariduse tugiteenuste keskusse, aga meie koolis on neid siiski vähe.“

Tartu Jogentaga kooli õppejuhi Ave Sillaste sõnul pole õppeaasta algul puudumised veel suur probleem. Siiski polnud septembrikuus kaks õpilast üldse kooli jõudnud. Üks vanem teatas juba augusti lõpus, et tema laps ei saa kooli tulla: on vanaema juures Venemaal ja pass on aegunud. Dokumentide kättesaamine võtab aga aega. Teisel lapsel tekkisid vaimsed probleemid ja olukorrale on leitud lahendus. 

Vanemad teevad karuteene

„Puudumistest saab enamasti välja lugeda, et lapsel on midagi halvasti kas koolis või kodus. Selle pilguga vaatab asja ka sotsiaalpedagoog, kes peab vestlusi, et selguks, kus probleem on,“ räägib Sillaste. „Kes on pikalt puudunud, neil on raske uuesti koolitöösse sukelduda. Leiame koos lahendusi, kuidas laps koolikeskkonda tagasi sulanduks. Kui oled pikalt puudunud, jääd õppetöös maha ega taha enam tundi minna.“

Kõige rohkem puuduvad õpilased põhikooli kolmandas kooliastmes, isegi lõpuklassides on neid, kes jõuavad kooli väga harva. Paar õpilast jäi klassikursust kordama, aga mõnigi võttis end eelmise õppeaasta lõpus kokku ja sai täiendava õppetööga põhikooli lõpetatud.

„Kahjuks on ka vanemaid, kes takkajärgi kõik lapse puudumised ära põhjendavad,“ räägib Sillaste. Õpetajad üritavad neile selgeks teha, et see teeb lapsele karuteene. Vanematele selgitatakse sedagi, et kui laps puudub haiguse tõttu, peab kooli sellest teavitama juba hommikul, mitte paar päeva hiljem.

„Kõigepealt tegeleb puudujatega klassijuhataja, kes tunneb vanemaid ja lapsi kõige paremini,“ selgitab Sillaste. Kui ta jääb hätta, korraldatakse ümarlaud, kuhu on kaasatud HEV-koordinaator, sotsiaalpedagoog, õppejuht. Kui ka siis toimivat lahendust ei leita, kaasab kool Tartu linna hariduse tugiteenuste keskuse või linna sotsiaaltöötajad. 

„Õnneks pole neid juhtumeid palju,“ sõnab Sillaste ja lisab, et eelmisel aastal oli ka õpilasi, kes küll tulid kooli, aga tundidesse ei jõudnud. Peitsid end igale poole, tegid pahandust. Koostöös hariduse tugiteenuste keskusega tehti neist eraldi grupp ja koostati individuaalne õppekava. See toimib senini.

„Kodu toetusest sõltub väga palju,“ lausub Sillaste. „Kui oleme lapsevanematega ühel nõul ja liigume ühes suunas, tuleb ka tulemus – kui lapsel pole just tekkinud suurt vastumeelsust kooli suhtes, ärevushäireid või mõnda muud probleemi.“ 

Jogentaga kooli 458 õpilasest on kolmandik pärit Ukrainast. Üldjuhul käivad nad korralikult koolis, kuid on ka neid, kelle ema ütleb, et ta ei saa midagi teha – laps kooli ei lähe.  

„Aga kui vanem jääb linna toetustest ilma, hakkab ta ka lahendust otsima,“ sõnab Sillaste. Paljud õpivad veebipõhiselt Ukraina koolis ja mõni vanem ei saa aru, miks peab laps veel Eestis koolis käima. Nüüdseks on paljud vanemad siiski otsustanud, et laps lõpetab kooli Eestis ja Ukraina koolis enam ei õpi.

Eelmine PISA uuring vaatles ka puudumiste põhjuseid. Üllatavalt märkis 16% õpilastest, et pole saanud kooli tulla, sest tal on tulnud hoida õdesid-vendi.

„Kuigivõrd oleme sellega kokku puutunud,“ täheldab Sillaste. Klassijuhataja püüab sel juhul vanemale selgeks teha, et laps peab siiski koolis käima ja vanem lapsi ise kasvatama.

Pereliikmete hoidmist kooliajal tuleb ette teisteski riikides, näiteks Soomes, Singapuris, Iirimaal, Šveitsis.

Varakult põhjustele jälile

Põhjuseta puudutakse ka Valga põhikoolis enim just kolmandas kooliastmes, sõnab õppejuht Hiie Taniloo. Korduvate põhjuseta puudumiste puhul on näha teatud ühised riskitegurid. 

„Sageli on õpilane õppetöös maha jäänud, tema õpimotivatsioon on vähenenud või on tal raske koolis toime tulla,“ räägib Taniloo. „Puudumiste taga võivad olla pinged suhetes, koolitõrge, terviseprobleemid, ärevus, une- ja päevarežiimi häired või keeruline kodune olukord. Mõnel noorel pole kodus piisavat järelevalvet ega tuge. Kooli jõudmist mõjutavad ka väga hiline magamaminek ja liigne nutiseadmete kasutamine.“

Mõne õpilase puudumise põhjus on ebapiisav eesti keele oskus – kui õppetööst on keeruline aru saada, on kerge maha jääda ning koos sellega võib väheneda ka motivatsioon koolis käia.

„Seetõttu ei käsitle me korduvaid puudumisi ainult distsipliiniprobleemina,“ lausub Taniloo. „Peame võimalikult vara mõistma, mis on nende taga, ning leidma koostöös õpilase, pere, klassijuhataja ja vajadusel tugispetsialistidega viisi, kuidas õpilast toetada. Oluline on vaadata iga õpilase olukorda eraldi. Põhjuseta puudumine on sageli tagajärg, mille taga võib olla mitu omavahel seotud probleemi.“

Esmane roll on klassijuhatajal, kes vestleb õpilasega ja võtab vajadusel ühendust lapsevanemaga. Kõige tulemuslikum ongi varajane sekkumine. Kui korduvatele puudumistele reageeritakse enne, kui need muutuvad harjumuspäraseks, on võimalus olukorda parandada suurem. Meetmete tõhusus sõltub Taniloo sõnul väga palju probleemi põhjustest ja pere koostöövalmidusest. Kool saab toetada, teha kokkuleppeid ja kaasata spetsialiste, kuid keerulise koduse olukorra või pikaajalise koolitõrke puhul ei anna üks vestlus või kokkulepe kiiret tulemust. On vaja järjepidevat ja pikaajalist koostööd.

„Näeme olukordi, kus vanem põhjendab lapse puudumisi üsna kergekäeliselt. Koolil ei ole alati võimalik hinnata, kuivõrd põhjendatud koju jäämine oli,“ nendib Taniloo. „Puudumise põhjuseks märgitakse üsna sageli lihtsalt „muu“. On ette tulnud, et õpilane on kasutanud vanema Stuudiumi kontot enda puudumise põhjendamiseks.“

Õpilasi, kes suhtuvad koolitundides käimisse liiga vabameelselt, ikka on küll, ütleb ka Tallinna 21. kooli õppejuht Raido Kahm. Puudumiste hulk hakkab suurenema 5.–6. klassis.Kui laps saab suuremaks, suureneb tema õigus oma asjade üle otsustada. Kuuendas klassis on juba vähemuses need, kes pole ühtegi tundi vahele jätnud. 

„Puudumistele annab hoogu tõsiasi, et ühiskonnas vaadeldakse koolis käimist kui õigust,“ lausub Kahm.

Reisida või mitte?

Kuivõrd on koolid hädas õppetöö ajal toimuvate perereisidega?

„Ei ütleks, et see on silmapaistvalt suur probleem,“ vastab Kahm. „Kui paarkümmend aastat tagasi sai kool reisile minekut takistada, siis nüüd tuleb sellest pigem teada anda. Otseselt keelata ei saa me kedagi. Oleme andnud lastevanemate koosolekul suunise, et klassijuhatajat tuleb teavitada, kui laps on pikemalt söögilt maas. Klassijuhataja teavitab aineõpetajaid. Et ka reisi ajal tuleb e-kooli jälgida, peaks olema perele üheselt selge. Aga kui laps on õppetöös edukas, pole puudumistel suurt mõju, ükskõik mis põhjustel ta puudub. Kel õppimisega lood keerulised, seda mõjutab iga koolist eemal olemine.“

Valga põhikooli õppejuhi Hiie Taniloo sõnul on oluline, et lapsevanem teavitaks reisile minekust kooli ja klassijuhatajat võimalikult varakult. Nii saab õpilane õpetajatelt juhiseid ja õppematerjale, et oma õppimist paremini planeerida. 

„Puudutud ajal läbitud materjali omandamise ja tegemata tööde järeletegemise eest tuleb õpilasel koostöös õpetajatega endal vastutus võtta,“ sõnab Taniloo.

Tartu Jogentaga kooli lastevanemate koosolekul palub direktor igal aastal, et reisid planeeritaks koolivaheajale. Kui minnakse siiski kooliajast, peab lapsevanem sellest ette teatama ja leppima kokku, mismoodi laps koolitöös osaleb. Enamasti võtavad pered õpikud-vihikud kaasa ja jälgivad Stuudiumit, aga on ka lapsi, kes reisilt tagasi tulles jäävad hätta ja ütlevad, et ei saa millestki aru, sest puudusid. 

„Vahel saame alles hiljem teada, et laps käis reisil, kuid üldjuhul teavitavad vanemad klassijuhatajat sellest siiski enne. Keelata ei saa me otseselt kedagi,“ märgib Sillaste ja lisab, et kooliajast reisil käijaid pole palju.

Sedasama kinnitab Miina Härma gümnaasiumi õppejuht Maarja Puniste. Kui õpilane läheb näiteks spordilaagrisse, siis tehakse talle kava, mida ta ka reisil olles jälgib. 

Põhikooliklassides puudutakse Härma gümnaasiumis vähem kui gümnaasiumiosas, täheldab Maarja Puniste. Gümnasistide puudumine teeb muret. Kool on püüdnud välja selgitada selle põhjusi ning leida mooduseid, kuidas puudumist vähendada.

„On noori, kes arvavad, et lihtsam on kodus ise materjali omandada. Omas tempos õppimise võimalusi on ju palju,“ räägib Puniste. „Seega peaks õpilasel tekkima tunne, et tunnis on kasulik käia. Vanad meetodid, nagu loengu kuulamine, ei sobi enam kõigile õpilastele. Tundides on vaja rohkem kaasata. See meelitab koolis käima.“

Kui laps läheb tööle

Gümnasistid puuduvad ka sellepärast, et käivad juba tööl. Kui Puniste oli gümnaasiumis klassijuhataja, käisid ka paljud tema õpilased tööl.

„Minu klassis oli noormees, kes tegi gümnaasiumis IT-alal juba karjääri firmas, kuhu minnakse tööle enamasti pärast ülikooli,“ tõi Puniste näite. „Paljud soovivad vanematest lahku kolida ja tahavad end ise ülal pidada. Tundub, et lapsepõlv on lühemaks jäänud, noored liiguvad varasemast rutem täiskasvanuelu poole. Mõnda hakkab tööl käimine segama, aga on neidki, kes saavad hakkama. Kool on võimalik lõpetada puudumistest hoolimata. Muidugi, kes on rohkesti puudunud, selle eksamitulemused on kehvemad.“

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õppekvaliteedijuht Anna-Liisa Blaubrük tegi oma koolis kiirküsitluse ja sai teada, et tööl käib üle 10% õpilastest. Neid on nii 10., 11. kui ka 12. klassis. Enam kui pooled töötavad ainult väljaspool kooliaega (nädalavahetustel või õhtuti). 12% tunnistas, et teevad tööd ka kooliajast. Küsimusele, kuidas läheb, vastas 39% neist, et nad saavad vabalt hakkama. 48% leidis, et saavad hakkama, kuid on väsinud. Kümmekond protsenti vastas, et ehkki nad saavad hakkama, koolitöö kannatab.

Õpetajate Lehele rääkisid oma tööl käimisest kaks 11. ja kolm 12. klassi õpilast. Neli neist töötavad catering’i teenindajana ning üks on jalgpalli abitreener. Pikima staažiga on Gregor, kes käib tööl juba neljandat aastat. 

„Ema kutsus firmasse appi, olin siis põhikoolis. Meeldis ja jäingi tööle. Tunnitasu on üle Eesti keskmise. Sain juba auto ära osta. On ette tulnud, et olen kaks tundi koolis ja siis lähen tööle. Aga ainult siis, kui koolis midagi olulist pole,“ räägib Gregor. „Kui on üritused, siis venivad päevad pikaks ja olen järgmisel päeval väsinud. Kui nädalavahetusel saan magama kell viis hommikul, siis rikub see unegraafiku ära.“

Inger on olnud catering’i teenindaja kaks aastat, varem oli ta teenindaja hotelli hommikulauas ja suvel töötas laeval. 

„Saan graafiku ise teha. Kui catering’is pole piisavalt tööd, olen käinud Alko 1000-s tööampse tegemas. Mina ei puudu koolist. Ei taha vanemate käest kogu aeg raha küsida, tahan, et oleks oma raha. Panen kogumiskontole tuleviku jaoks,“ ütleb Inger.

Lisete on aasta aega käinud catering’ifirmas sünnipäeva-, pulma- ja peielaudu tegemas. „Saan tööaega valida. Kooliajast ei käi. Läksin tööle, et olla iseseisev ja mitte elada ainult vanemate kulul. Uus telefon on kõige suurem ost,“ sõnab Lisete.

Telefoni on juba ostnud ka Andry, kel catering’is alla aasta töökogemust. „Tahan lisaraha teenida, olla iseseisvam, mitte ainult vanemate kulul elada,“ ütleb ta.

Elisabet-Marie on aasta aega olnud jalgpalli abitreener, trennid on pärast kooli ja puududa ei ole vaja. 

„Lastega on mulle alati meeldinud tegelda. Kutsuti ja tundus hea võimalus lisataskuraha teenida,“ lausub neiu. Noorte sõnul on koolikaaslaste seas neidki, kes elavad vanematest eraldi ja käivad seepärast tööl.

„Tunneme vahel väsimust, aga elab üle. Pole väga hull,“ räägivad õpilased.

„Tööle minnakse ikka oma raha pärast. Et oleks iseseisvuse tunne. Praegu on paljudel raske. Kui laps näeb kõrvalt, et vanematel on kogu aeg kiire, mõtleb ta toetada neid sellega, et teenib ise raha – nii kallite asjade ostmiseks kui ka näiteks trennis käimiseks.“ 

“Tööl käijad on üldiselt tublid. See näitab noorte küpsust.

Ülle Talts

Petersoni gümnaasiumi õppejuht ja 11. klassi juhataja Ülle Taltsi sõnul onigas lennus õpilasi, kes käivad tööl. Mõnikord ei jõua nad õigel ajal kooli ja tuleb ette ka puudumisi.

„Näiteks restoranis suletakse uksed kell üks öösel ja teenindajad koristavad veel pärast seda. Siis võib olla raske hommikul kooli jõuda,“ räägib Talts. „Aeg-ajalt tekib mõnel tööl käijal raskusi, motivatsioon langeb, aga nad saavad hakkama ja lõpetavad kooli. Kõige hullem on siis, kui õpilane jääb mõne ainega hätta ja tal tuleb palju järeltöid teha.“

Kui koolis nähakse, et 12. klassi noor käib tööl ja õppetöö kisub viltu, siis soovitatakse tal paus teha. 

„Tööl käijad on üldiselt tublid, eriti siis, kui ei pea öösiti tööl olema,“ sõnab Talts. „See näitab noorte küpsust. Emana ütleks ma, et minu kohus on toetada last õppimise lõpuni, aga ma ei saa pahaks panna, kui laps ütleb, et ei taha vanemate käest raha küsida. Mõnel on eesmärk koguda reisiraha või lubada endale midagi hinnalist. Nad võtavad vastutuse.“

Ülle Taltsi sõnul on selle 13 aasta vältel, mil Petersoni gümnaasium on tegutsenud, alati jagunud õpilasi, kes käivad tööl. On neidki, kel peres rahaga kitsas. Eelmises lennus oli noor, kes ostis teenitud raha eest koolitarbeid.

„Vaatame sel juhul puudumistele läbi sõrmede ja oleme lapsele toeks, et ta saaks hakkama,“ rõhutab Talts.

Et tööl käija palju puudub, juhtub siiski pigem harva. Kui ta jääb teistest palju maha ja tekib väljalangemise oht, kutsub kool pere ühise laua taha asja arutama. 

„Oleme leidnud ühise keele,“ ütleb Talts.

Suurde kooli tulek pelutab

Õppejuhi sõnul on viimasel ajal sagenenud puudumised tervislikel põhjustel, mis tulevad kaasa põhikoolist ja gümnaasiumis võimenduvad, sest klassis on kuni 38 õpilast, õpetajad on uued ja uudne on ka õppimine perioodisüsteemis. Üha rohkematel lastel on vaimseid probleeme.

„Oli aeg, mil noored olid tugevamad,“ mõtiskleb Talts. „Probleemid võivad süveneda, sest paljud ei saa abi õigel ajal.“

Petersoni gümnaasiumis on üle 830 õpilase, paralleelklasse on üheksa. Väiksest koolist tulijale ei pruugi suur kool sobida. Tullakse ka väikeklassidest. Teevad testid ära, saavad sisse, aga suures klassis tunnevad end justkui eksinud. Raske on maakoolidest tulnud noortel, kes nädal aega linnas vanemateta elavad. 

12. klassis on ka üksikutest tundidest puudujaid, kes arvavad, et teevad kodus iseseisvalt ülesanded ära ega peagi kooli tulema. 

“Puudumistega tuleb tegelda. Kohapeal käimist ei asenda mitte miski.

Jaanus Otsing

Petersoni gümnaasiumis õpib ka tipptasemel spordiga tegelejaid, kel võistlusi-laagreid välismaal, mõni neist on saanud individuaalse õppekava.

„Neil on korrektne päevakava, ükski pole õppimisega hätta jäänud,“ kiidab Talts.

Kel on puudumiste pärast lüngad tekkinud, saavad neid tasandada aineõpetajate konsultatsioonides.

„Võtmeküsimus on tekitada motivatsiooni. Kui see on olemas, saab kõik korda,“ ütleb Talts. „Aineõpetajalt saab alati abi ja järele vastata võib nii tihedalt, kui laps suudab ära õppida. Saame koostada ka individuaalse õppekava ja lubada ühte klassi teha kaks aastat.

Kui tegemist on vaimsete probleemidega, on vajalik pere ja arsti tugev tugi, omal kohal on medikamendid, teraapia. Kui miski jääb sellest reast puudu, katkestab noor õpingud.“

Psühholoog Jaanus Otsing ütleb, et õpilastega rääkides ja nende hindeid vaadates näeb kohe korrelatsiooni puudumiste ja hinnete vahel.

„Puudumistega tuleb tegelda,“ sõnab Otsing. „Käid tunnis ja saad teemad selgeks, võtad alateadlikult infot vastu. Isegi siis, kui istud klassis ja teed näiteks teise õppeaine asju, õpid distsipliini, koostööd, toimetulekut oma emotsioonidega. Kool on keskkond, mis võimaldab õppida. Kohapeal käimist ei asenda miski. Isegi kui lapsel tekib blokk ja ta ütleb, et ei taha koolis käia.“ 

Tugimeeskond oskab näha ka mustrit: kui puudutakse ainult hommikustel aegadel, on probleeme ärkamisega. Õhtusemal ajal koolist ära jäämisel aga töö, trenni, huvitegevusega. 

Õpilastegavesteldes on Otsing „tuvastanud“ kahte sorti tööl käijaid: nädalavahetustel lisaraha teenijad ja need, kes teevad juba karjääri. 

„Kui iluteeninduses töötav tütarlaps teenib nädalavahetusel rohkem kui õpetaja, on talle väga raske selgeks teha, miks ta peaks õppima,“ räägib Otsing. „Aga olen noortele öelnud, et kui oled nii ambitsioonikas, et ehitad juba noorest peast üles oma ettevõtte, peaks sul olema häbi tunnistada, et ei saanud gümnaasiumiga hakkama. Ambitsioonist teevadki siis kooliasjad ära.“

Petersoni gümnaasiumis on reedeti iseseisva õppe päev ja noored saavad tänu sellele planeerida päevakava, mis võimaldab õhtul töötada. „Sotsiaalne surve paneb noori tööd tegema, nad tahavad ilusaid ja kalleid asju,“ ütleb Otsing, kes on ise ka käinud gümnaasiumi ajal tööl. Algul turumüüjana ja ehitusel, hiljem kaitseliidus.

„Õnneks sundis õpetaja mind eksamitele minema,“ sõnab Otsing, kel seljataga karjäär kaitseväes.

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Miks on vaja puudumiste ja hilinemistega süvitsi tegelda?

Maie Kitsing, HTM-i õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna nõunik: 

Võrreldes 2018. aastaga pole puudumisi vähemaks jäänud, mistõttu vajab teema süsteemset tähelepanu nii kooli kui hariduspoliitika tasandil. Puudumise ja hilinemise vähendamine aitab parandada õpitulemusi, sest iga vahelejäänud tund või hilinemine katkestab õppimise järjepidevuse. Regulaarne kohalolu toetab õpiharjumusi, vastutustunnet ja visadust, mis on olulised nii koolis kui hilisemas elus.

Vähem puudumisi aitab vähendada hariduslikku ebavõrdsust, sest sagedasem puudumine koondub enam just haavatavama taustaga õpilaste hulka. Koolipäeva õigeaegne alustamine ja tundides osalemine suurendab klassi töörahu ning võimaldab õpetajal õpet tõhusamalt kavandada ja läbi viia.

Puudumise ja hilinemise vähendamine on varajane ennetusmeede: see aitab märgata õpilasi, kellel võib olla raskusi õppimise, motivatsiooni, tervise või kooliga seotusega.