Kes kinnitab kutsekoolilõpetaja oskused?
Riik tahab lõpetada kutseõppes oskuste topelthindamise ja anda esmakutse koos lõputunnistusega. Tööandjad kardavad, et paljudel erialadel kaob koos eraldi kutseeksamiga sõltumatu mõõdupuu, sest värsked tulemused näitavad koolide tulemuste suuri erinevusi.
Koolide tulemuste suur erinevus osutab kutse- ja oskusseaduse eelnõu põhiküsimusele: kes ja kuidas peab tõestama, et sama nimetusega kutse taga on eri koolides võrreldavad oskused?
Koolijuhtide rotatsioon ei karista juhti, vaid kaitseb kooli
Tiiu Männiste: „Taas kord tuleks tõstatada koolijuhtide tähtajaliste lepingute teema, seekord juba tõenduspõhisemalt ning laiemat ringi kaasates. Miks mitte tuua üldhariduskoolide juhtimisse kõrgkoolidega sarnased paindlikud roteerumise tavad, näiteks kahe ametiaja kriteeriumid, s.o maksimum kümme aastat. Üldtuntud juhtimisteooriate järgi suudab professionaalne tippjuht olla heas vormis 5–7 aastat. Tähtajalised lepingud sunnivad koolijuhte jätkama ja end erialaselt täiendama, mis kindlustaks tähtaja lõppedes töökoha õpetajana.“
Eesmärki suunata 40 protsenti õppureid kutseharidusse ei saavuta käsu korras
Karl Erik Kirss: „Küsimus pole ainult selles, kuidas me kutseharidusest räägime. Küsimus on ka selles, millist õpet pakume, millistes valdkondades, kus Eestis ja millise kvaliteediga. Kui ühele rakendusliku keskhariduse õppekavale on tihe konkurents ja teisel jäävad kohad täitmata, ei ole lahendus lihtsalt noorte paremas suunamises. Hariduspakkumine peab vastama noorte huvidele ja ühiskonna vajadustele.“
Eve Kikas: Joosep Toots ei oleks klassiruumis enam silmapaistev tegelane
„Et koolipsühholoog saab hariduse elutööpreemia, on märk sellest, et oskame märgata ja teadvustada seda, mis lastega toimub. Evet võib julgelt nimetada Eesti koolipsühholoogia emaks,“ ütleb koolipsühholoogide ühingu esinaine Karmen Maikalu. TLÜ hariduspsühholoogia keskuse juht, loodus- ja terviseteaduste instituudi koolipsühhologia professor Eve Kikas ongi haridusrahva seas tuntud ja tunnustatud koolitaja, uurija, käsiraamatute ja hindamisvahendite autor. Küllap on paljudele üllatus, et ülikoolis õppis ta esmalt hoopis teoreetilist füüsikat.
Hariduse aednike lõikuspidu
Aasta õpetaja konkursile esitati tänavu ligi 1600 kandidaati, kelle seast parimatest parimad jõudsid finaali ja olid kutsutud 10. oktoobril Vanemuise kontserdimajja auhinnagalale. Tosina kategooria laureaadile anti üle Joosepi kuju ja riiklik aastapreemia 10 000 eurot. 65 000 euro suuruse elutööpreemia pälvis TLÜ professor Eve Kikas.
Kultuuriranits kasvab kopsakamaks
Järgmisel aastal tõuseb kultuuriranitsa meetme rahastus riigieelarvest keskmiselt 22 euroni õpilase kohta. On tõsi, et see katab laias laastus ühe teatripileti hinna, samas jäävad õpetajatele vabad käed, kas korraldada selle raha eest üks kulukas või mitu väiksemahulist õppekäiku. Kultuuriministeeriumi hinnangul peaks iga laps aastas vähemalt korra mõnest kultuurihariduse sündmusest osa saama ka siis, kui perel puudub selleks raha või huvi.
Jan Joonas Pevkur: filmidest kõlab vastu noorte soov olla nähtud
Just Filmi juht Jan Joonas Pevkur soovib pikemas intervjuus, et noored ei jääks raskete teemadega üksi. Tänavu pakub festival rohkem filmijärgseid arutelusid ja katsetab õppematerjale, mida õpetaja tunnis kasutada saab.
Eetikakeskus tähistas veerandsajandit
Tartu ülikooli eetikakeskus andis 25. aastapäeva tähistamiseks välja temaatilise kogumiku ning korraldas aktuse ja sümpoosioni. Aastapäevaüritustest võttis osa arvukalt eetikakeskuse koostööpartnereid, välismaiseid teadlasi ning Eesti kultuurilise ja poliitilise esindajaid. Teaduslike ettekannete fookuses olid põhiliselt tehisaru ja haridusküsimused. Pikemalt on artiklis juttu eetikakeskuse panusest Eesti hariduselu edendamisse.
Arvustamisel on VAT-teatri „Kuuratsanikud“.
Ilmub karjääriõppe erileht.
Lisa kommentaar