- Aineõpetajast ei pea saama karjäärinõustajat, küll aga saab õpetaja toetada õpilase oskust ennast analüüsida, tugevusi märgata, eesmärke seada ja otsuseid teha.
Milline minu matemaatikatunnis õpitud oskus võiks olla mulle tulevikus vajalik? Miks peaksin õppima füüsikat, kui ma ei kavatse füüsikuks saada? Milles ma hea olen? Millise gümnaasiumi, kutsekooli või eriala peaksin valima? Kas amet, millest praegu unistan, on kümne aasta pärast üldse olemas?
Need on küsimused, millega noored koolis iga päev kokku puutuvad. Noore arusaam iseendast, õppimisest ja tulevikuvõimalustest kujuneb suuresti igapäevases õppetöös. Seetõttu ei peaks karjääriõpet käsitlema üksikute sündmuste või karjääripäevadena, vaid õppimise ja õpetamise osana. Ei saa loota, et vastuseid annavad vaid karjäärinõustajad või et õpilane leiab need täiesti omapäi.
Just sellisest arusaamast lähtub Karjäär+ programm, mida viivad ellu haridus- ja noorteamet ning Tartu ülikool. Ülikooli psühholoogia instituudi üks olulisi ülesandeid on koolitada õpetajate ja noortega töötavaid spetsialiste, sealhulgas õpetada, kuidas lõimida karjääriteemasid aineõppesse. Küsimus ei ole ju ainult selles, mida õpilane pärast kooli teeb, vaid kas kool aitab tal kujuneda inimeseks, kes valib teadlikult.
Karjääriõpe ei tähenda õpilasele kitsalt ameti valimist. Tänapäevane karjäärikäsitus on laiem: karjääriteenuste ülesanne on aidata inimesel mõtestada oma huvisid, oskusi ja andeid ning seostada teadmist iseendast tulevikuplaanidega.
Aineõpetajast ei pea saama karjäärinõustajat. Matemaatikaõpetaja võib pärast suuremat probleemülesannet lasta õpilastel analüüsida, milliseid probleemilahendusoskusi nad kasutasid ja kus neid mujal vaja läheb. Keeleõpetaja võib siduda argumenteerimise tööelus vajaminevate kommunikatsioonioskustega. Bioloogiaõpetaja saab avada eri valdkondi, alates keskkonnatehnoloogiast kuni tervishoiuni. Need on karjääriõppe hetked ilma eraldi tunniplaanita.
25 gümnaasiumiealise noore karjäärisekkumisi käsitleva uuringu 2024. aasta süstemaatiline ülevaade (Wang jt) näitas, et karjäärisekkumiste tulemused väljenduvad eelkõige karjäärialase kohanemisvõime ja otsuste tegemise paranemisena. Tänapäeva ebastabiilses töömaailmas on noortel vaja olla valmis muutusteks. Seetõttu ei ole keskmes küsimus „Milline amet mulle sobib?“, vaid „Kuidas ma õpin oma karjääri kujundama?“.
“Ei saa loota, et vastuseid annavad vaid karjäärinõustajad või et õpilane leiab need täiesti omapäi.
Väga otseselt puudutas õpetaja rolli 2024. aastal avaldatud Parola jt uuring õpetajate karjääritoetuse mudelist NEFELE. Uuring kinnitas, et vajaliku ettevalmistuse saanud õpetajate õpilased tajusid paremini õpetaja karjääritoetust, olid karjääri-kohanemisvõimelisemad ja pädevamad.
Tartu ülikoolis Karjäär+ raames läbiviidavat koolitust „Karjääriõppe lõimimine aineõppega“ uuris oma hiljutises magistritöös Hele Kull, analüüsides muutusi COM-B käitumismudeli abil. Probleemi kirjeldamisel selgus, et aineõpetajate valmidust pärssisid puudulikud teadmised, hirm rolli muutumise ees ja madal motivatsioon. Koolitussekkumine tõi aga esile olulised nihked.
Teadmised ja võimekus kasvasid, aidates infokillud ühtseks tervikuks liita.
Hoiakud nihkusid õpilaskesksemaks (lõimimise tähtsustamine tõusis 30%-lt 80%-ni), õpetajad liikusid kontrollijast toetava mentori rolli.
Enesetõhusus näitas positiivset arengusuundumust.
Magistritöö tulemused näitavad, et tegu on hariduskultuuri sisulise muutusega. Koolipidajad, juhid ja aineõpetajad võiksid võtta aega mõtestamispausiks teemal „Kelle jaoks ja miks ma seda teen?“. Õpetaja ei pea looma uusi õppekavasid, vaid mõtestama ümber olemasoleva sisu.
Kõige väärtuslikum ei ole see, et noor teaks täpselt oma tulevast ametit, vaid et koolist lahkuks noor, kes tunneb ennast, julgeb võimalusi uurida, oskab oma valikuid põhjendada ja teab, et plaane võib uue teadmise põhjal ümber teha. Me ei saa anda õpilasele valmis tulevikku, küll aga oskuse oma tulevikku kujundada. Ja see algab klassiruumist.
Tartu ülikooli koolitused ja toetused koolidele
Karjäär+ programm pakub nelja peamist suunda ja koolitust.
MOOC „Karjääri kujundamise ja ettevõtlikkuspädevuse arendamise baasteadmised“ – avatud veebikursus igale õpetajale või juhile baasteadmiste omandamiseks paindlikult ja omas tempos.
Koolitus „Karjääri- ja ettevõtlusõppe valikaine üld- ja kutsehariduses“ – süvendatud koolitus neile, kes soovivad rakendada koolis süstemaatilist valikainet.
Koolitus „Karjääriõppe lõimimine aineõppega“ – praktilised tööriistad aineõpetajale karjääriteemade loomulikuks põimimiseks igapäevatöösse.
Koolide analüüs ja tegevuskava koostamise tugi – aitab koolidel hinnata hetkeseisu ja kavandada sihipäraseid arendustegevusi.
Koolitused jätkuvad 2026., 2027. ja 2028. aastal.
Lisa kommentaar