- Noorte teekond koolipingist tööellu ei alga esimese töölepingu sõlmimisega, vaid siis, kui noor hakkab märkama enda tugevusi, huvialasid ja võimalusi.
Kui täiskasvanutelt küsida, milline õpetaja on neile kooliajast kõige eredamalt meelde jäänud, kuuleb vastuseks, et pedagoogid, kes oskasid tekitada huvi uute teemade vastu, märgata noorte tugevusi ja panna nad mõtlema, mida tulevik tuua võiks. Üks julgustav sõna, praktiline näide tunnis või kohtumine huvitava külalisega võib panna noore avastama enda jaoks uut valdkonda või ametit.
Kui teadmised kohtuvad päriseluga
Sel suvel andsime pea 50 noorele võimaluse saada oma esimene töökogemus Eesti töötukassas. Noorte mõtetest ja kogemustest joonistub välja tähelepanek: koolis õpitav muutub veelgi tähenduslikumaks siis, kui noor näeb, kuidas omandatud teadmisi elus kasutada saab.
„Kool annab küll palju vajalikke teadmisi, aga alati ei ole selge, kuidas neid päriselus või tööl kasutada. Rohkem praktilisi näiteid ja kokkupuuteid tööeluga aitaks mõista, miks eri aineid õppida on vaja,“ kirjeldab oma kogemust Rennely Arund.
Tema mõtet jagab Laura Mellik, kelle hinnangul oleks noortel lihtsam õppimisse panustada, kui seosed tulevikuvõimalustega oleksid nähtavamad.
Noorel on mõistetavalt keeruline teha teadlikke haridus- ja karjäärivalikuid, kui tema kokkupuude ametite ja töökohtadega piirdub sellega, mida ta internetist loeb või oma lähedastelt kuuleb. Seetõttu on väärtuslikud kõik võimalused, mis aitavad töömaailma koolile lähemale tuua.
Rennely sõnul annab ettevõtete külastamine võimaluse näha töötajate igapäevaseid ülesandeid ning küsida küsimusi, millele õpikust alati vastust ei leia.
Õpetajad näevad sageli kõige paremini, millised teemad noori kõnetavad. Mõnikord piisab ühest külalisesinejast, ettevõtte külastusest või praktilisest näitest tunnis, et noor avastaks enda jaoks valdkonna, mille peale ta varem mõelnudki ei olnud.
“Paljudel noortel pole vajalikke kontakte ja vahel ka julgust, et leida endale töövarjutamis- või praktikakoht.
Paljud noored teevad oma esimesed sammud töömaailma just tänu sellistele kokkupuudetele. Olgu selleks töövarjupäev, ettevõtte külastus või suvine tööamps, iga kogemus aitab mõista nii tööelu ootusi kui ka iseenda huvialasid ja tugevusi.
Eesti töötukassa aitab noortel tutvuda haridus- ja töövõimalustega, arendada karjääriplaneerimise oskusi ning puutuda kokku töömaailmaga. Oma uksed teevad noortele lahti ka paljud tööandjad, pakkudes võimalust ettevõtet külastada, tulla töövarjuks või saada esimene töökogemus.
Õpilane Laura tõi välja, et paljudel noortel pole vajalikke kontakte ja vahel ka julgust, et leida endale töövarjutamis- või praktikakoht. Koolide ja tööandjate koostöös on noortel lihtsam neid võimalusi leida. Kutsume õpetajaid ja koolijuhte üles võtma ühendust töötukassa tööandjate konsultantidega, et koos leida võimalusi ettevõtteid külastada. Iga selline kogemus aitab noorel valida teadlikumalt ning näha, milliseid võimalusi pakub tööturg väljaspool õpilase tavapärast kogemusruumi.
Küsida tasub õigeid küsimusi
Kõige meeldejäävamad õpetajad on need, kes aitavad esitada õigeid küsimusi. Miks ma seda õpin? Kus seda oskust kasutada saab? Millised võimalused mind tulevikus ootavad? Kui noor leiab neile küsimustele vastused, muutub õppimine tähenduslikumaks ja tulevik vähem ähmaseks.
Noorte teekond koolipingist tööellu ei alga esimese töölepingu sõlmimisega, vaid siis, kui ta hakkab märkama enda tugevusi, huvisid ja võimalusi. Selles protsessis on õpetajatel oluline roll, kuid sama tähtis on koolide, tööandjate ja eri organisatsioonide koostöö. Töötame koos selle nimel, et luua noortele põnevaid mälestusi, mis aitavad neil kujundada oma karjääriteed. Mida rohkem saavad noored kogeda ja küsida, seda teadlikumalt nad tulevikus valida oskavad.
Lisa kommentaar