- Karjääriõppes tehakse palju vajalikku koolides juba praegu. Järgmine samm on muuta head kogemused nähtavamaks.
Värske uuringu „Karjäärispetsialistide professionaalne areng: vajadused ja võimalused“ raport keskendub karjäärispetsialistide professionaalsele arengule, kuid selle tulemused annavad mõtteainet ka õpetajatele, koolijuhtidele ja koolipidajatele. Uuringu üks oluline sõnum on, et noore karjääri kujundamise pädevuste toetamine ei ole ühe spetsialisti ülesanne. Süsteem tekib aga siis, kui õpetamine, õppija arengu toetamine, juhtimine ja koostöö partneritega moodustavad terviku.
See ei tähenda, et igast õpetajast peaks saama karjäärinõustaja. Pigem tasub mõelda, milline on koolipere iga liikme roll selles tervikus.
Kogemus vajab mõtestamist
Kui õpilane õpib märkama oma tugevusi, analüüsima infot, lahendama probleeme, tegema koostööd või oma kogemusi mõtestama, arendab ta oskusi, mida vajab tulevaste õpi- ja töövalikute tegemisel. Aineõpetaja võimalus on muuta need seosed nähtavaks.
Kuidas kasutatakse õpitavaid teadmisi päriselus? Uuringus kirjeldatakse näiteks, kuidas võõrkeeletunnis koostatakse CV ja motivatsioonikiri ning mängitakse läbi vestlus. Eesti keele tunnis on õpilased sõnastanud oma oskusi ja võrrelnud neid ametikirjeldustes esile tooduga. Nii hakkab õppija märkama seoseid selle vahel, mida ta õpib, mida ta oskab ja milliseid võimalusi need teadmised ja oskused talle avavad.
Koolid pakuvad noortele väärtuslikke kogemusi, näiteks õppekäike, ettevõtete külastusi, projekte ja töövarjupäevi. Uuring juhib tähelepanu võimalusele nende mõju suurendada, toetades teadlikumalt kogemuste mõtestamist. Selleks pole alati vaja keerukat metoodikat. Mõnikord piisab kolmest küsimusest: „Mida ma kogesin?“, „Mida sain selle kaudu enda kohta teada?“, „Mida võiks see tähendada minu järgmiste valikute jaoks?“.
Siin on oluline roll klassijuhatajal või mentoril. Arenguvestlused ja igapäevased vestlused aitavad noorel märgata oma huvide, tugevuste, kogemuste ja tulevikuvõimaluste seoseid.
Igaühel on oma roll
Aineõpetaja, klassijuhataja, tugispetsialist, karjäärikoordinaator ja koolijuht toetavad õppija arengut eri vaatenurgast. Aineõpetaja saab luua seoseid õpitava ja töömaailma vahel, klassijuhataja toetada kogemuste ja valikute mõtestamist ning tugispetsialist olla abiks keerukamates olukordades. Karjäärikoordinaator aitab siduda tegevused ja koostööpartnerid tervikuks. Koolijuhi roll on luua tingimused, et see koostöö toimiks. Sellise rollijaotuse mõte ei ole lisada ülesandeid, vaid jagada vastutust läbimõeldult ja kasutada olemasolevaid rolle paremini.
Hea rollijaotus tähendab sedagi, et igaüks ei pea kõike oskama. Eestis on karjäärispetsialisti kutsestandard ja Eesti karjäärinõustajate ühingu eestvedamisel toimiv kutse andmise süsteem. Praeguse seisuga on väljastatud 144 kehtivat kutsetunnistust.
Kutsega karjäärispetsialistid on pädevad toetama karjääri kujundamisega seotud eesmärkide seadmisel, oskuste arendamisel ja otsuste langetamisel. Nende spetsialistide teadmised ja oskused on väärtus, mida tasub senisest teadlikumalt kasutada.
Ressursse tasub kasutada ühiselt
Ükski kool ei pea kõiki lahendusi ise looma. Uuring toob esile, et neid tasub kavandada mitte ainult ühe kooli, vaid omavalitsuse vaates. Nii avaneb noore arenguteekonnale laiem vaade ja olemasolevaid ressursse saab kasutada ühiselt.
“Õpetaja ei pea üksi tundma kõiki haridus- ja töömaailma võimalusi ning koolijuht ei pea kõiki lahendusi oma koolis nullist looma.
Koostöist lähenemist toetab ka Karjäär+ programm, mille üks algatus on suunatud omavalitsustele ja koolidele. Programm haakub hästi uuringu laiema sõnumiga: eesmärk ei ole tuua kooli võimalikult palju uusi tegevusi, vaid vaadata üle olemasolev, märgata tugevusi ja arenguvõimalusi ning kujundada kooli ja piirkonna tasandil terviklik lähenemine.
See aitab ka vastutust jagada. Õpetaja ei pea üksi tundma kõiki haridus- ja töömaailma võimalusi ning koolijuht ei pea kõiki lahendusi oma koolis nullist looma. Koostöös saab jagada teadmisi ja kogemusi.
Õpetaja vajab praktilist tuge
Uuring toob esile haridustöötajate suure töökoormuse, mis piirab enesetäiendamise võimalusi. Seetõttu vajavad õpetajad mahukate koolituste kõrval lühikesi ja praktilisi õppimisvõimalusi, kolleegidega kogemuste jagamist ning hõlpsasti kasutatavaid materjale. Kui õpetajal napib aega, ei ole lahendus lisada lihtsalt veel üks ülesanne.
Ka koolijuht ei pea olema karjäärivaldkonna ekspert. Tema võimalus on aidata kujundada tervikut, toetada koostööd ja selget rollijaotust ning siduda olemasolevad tegevused õppija arengueesmärkidega.
Karjääriõpe ei tähenda üksnes vastuse otsimist küsimusele „Kelleks sa tahad saada?“. Sama oluline on, et noor õpiks küsima, milles on ta hea, mis on talle oluline, millised võimalused tal on, mida peab ta juurde õppima ja kuidas liikuda edasi siis, kui esialgne plaan muutub.
Palju vajalikku tehakse koolides juba praegu. Järgmine samm on muuta head kogemused nähtavamaks, siduda need omavahel tervikuks, kus igaüks teab oma rolli ja keegi ei pea kõike üksi tegema. Küsimus ei ole ainult selles, kuhu noor pärast kooli edasi õppima või tööle läheb. Oluline on, kas ta lahkub koolist eneseteadlikumana, julgeb valida ja oskab oma teed ka edaspidi kujundada.
Lisa kommentaar