- Meediapädevust käsitatakse sageli oskusena eristada tõde valest, kontrollida allikaid ja tunda ära eksitavaid uudiseid. Praeguses julgeolekukeskkonnas aitab meediapädevus ühiskonnal säilitada usaldust, mõista keerulisi sündmusi ning vältida hirmu ja vastandumise võimendumist.
Viimase poole aasta sündmused on näidanud, kui tihedalt on põimunud füüsilises maailmas toimuv ja selle kajastamine. Droonidest, sabotaažijuhtumitest, piirikonfliktidest ja muudest julgeolekuintsidentidest saavad tihti mõjutustegevuse vahendid. Nende kaudu kujundatakse inimeste hoiakuid, hirme ja usaldust riigi vastu.
Propastop kirjeldas septembris avaldatud artiklis „Me peame rääkima hübriidrünnakutest!“, kuidas füüsilisele sündmusele lisanduv infomõjutus võib suurendada selle ühiskondlikku mõju. Üksikjuhtumid hakkavad inimeste teadvuses moodustama suuremat ohupilti. Isegi juhul, kui oht on piiratud, võib pidev ärevus ja ebakindlus hakata mõjutama inimeste käitumist.
Kui tõestisündinud loost saab propaganda
Venemaa viimaste kuude Eesti-teemalised meediakajastused pakuvad selle kohta kõnekaid näiteid. Kevadel Eesti õhuruumi sattunud Ukraina droonidest kujundati Venemaa meedias narratiiv, nagu osaleks Eesti teadlikult Venemaa-vastastes rünnakutes. Suvel kasutati Narva piiril toimunud vahejuhtumeid tõendamaks Euroopa sanktsioonipoliitika väidetavat absurdsust. Septembris kujutati Eesti kaitsevalmiduse tugevdamist agressiivse tegevusena Venemaa vastu.
“Kool peab andma oskuse küsida, kes selle sõnumi lõi ja miks seda levitatakse.
Venemaa propaganda ei jää üksnes Venemaa meediakanalitesse, vaid jõuab eri teid pidi ka Eesti inforuumi. See võib levida venekeelsete veebiväljaannete, Telegrami kanalite ja sotsiaalmeedia kaudu, kus sõnumid jõuavad kiiresti väga erinevate sihtrühmadeni.
Sageli levivad propagandanarratiivid edasi kohalikes sotsiaalmeediagruppides, kommentaariumides ja inimestevahelises suhtluses. Mõnikord jõuavad need Eesti avalikkuseni ka arvamusliidrite kaudu, kui Venemaa meedias esitatud väiteid kajastatakse või ümber lükatakse.
Nii võivad algselt Venemaa elanikele suunatud sõnumid hakata mõjutama ka Eesti inimeste arusaamu, hoiakuid ja usaldust riigi institutsioonide vastu.
Kõigi nende juhtumite puhul on oluline ühine tunnus: propaganda saab alguse tegelikult juhtunust, millele antakse eksitav tähendus, lisatakse emotsionaalne tõlgendus ning levitatakse seda järjekindlalt eri kanalites. Sageli lisatakse võimendavates kanalites loole oma propagandanüansse.
Just seetõttu ei piisa meediapädevuse õpetamisel üksnes valeuudiste äratundmisest. Tuleb osata märgata ka seda, kuidas tõeseid fakte kasutatakse eksitavate järelduste tegemiseks.
Kool õpetab mõistma, mitte kartma
Õpetajatel on siin keskne roll. Noored kasvavad üles infokeskkonnas, kus uudised, arvamused, reklaam, propaganda ja tehisintellektiga loodud sisu konkureerivad tähelepanu pärast.
“Kool peab andma oskuse küsida, kes selle sõnumi lõi ja miks seda levitatakse.
Kool peab andma oskuse küsida: kes selle sõnumi lõi, miks seda levitatakse, milliseid tundeid püütakse esile kutsuda ja millised tõendid väiteid toetavad?
Sama oluline on õppida taluma ajutist teadmatust. Kriisi või julgeolekuintsidendi esimestel tundidel ei pruugi olla olemas kõiki vastuseid. Puudulik informatsioon ei tähenda automaatselt, et midagi varjatakse. Oskus eristada kinnitatud fakte oletustest aitab vältida põhjendamatut hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse tekkimist.
Meediapädevuse õpetamine ei tohiks muutuda pidevaks ohtude loetlemiseks. Vastupidi, selle eesmärk on anda noortele kindlustunne, et keerulises infokeskkonnas on võimalik iseseisvalt orienteeruda.
Meediapädevus kui ühiskonna vastupanuvõime
Eesti julgeolek ei sõltu üksnes kaitseväest, politseist või küberturvalisusest. Oluline on ka ühiskonna võime säilitada kriitiline mõtlemine, usaldus ja enesekindlus olukorras, kus keegi püüab neid teadlikult õõnestada.
Seetõttu ei ole meediapädevus ainult emakeele või ühiskonnaõpetuse teema. See puudutab ajalugu, tehnoloogiat, psühholoogiat ja igapäevast suhtlemist.
Meediapädev inimene ei ole see, kes kõike kahtlustab, vaid see, kes oskab põhjendatult otsustada, mida usaldada. Selliste inimeste kasvatamine on üks olulisemaid panuseid Eesti ühiskonna pikaajalisse vastupanuvõimesse.
Lisa kommentaar