- Jüris avati lasteaia keldris avalik varjumiskoht, mille kasutamist alles hakatakse harjutama. Lasteaedadele ja lastehoidudele on kavas panna kohustus koostada kriisiplaan.
Rae vallas Jüris avati 26. ok-toobril Taaramäe lasteaia keldris avalik varjumiskoht. Eraldi ruumid on ette nähtud lasteaialastele ja töötajatele ning samas hoones õppivatele erivajadustega lastele ja nende õpetajatele. Avalik osa on mõeldud eelkõige inimestele, kes viibivad ohu ajal lasteaia läheduses.
Rae vallavanema Gerli Lehe sõnul on lasteaia 141 lapsele ja töötajale piisavalt ruumi. Eraldi ruum on ette nähtud erivajadustega lastele ja nende õpetajatele, keda on kokku 17.
Keldril on kaks väljapääsu ja paigaldatud on varjumiskoha tähised. Ruumides on olemas toolid, liivakotid ja labidad. Kokku on lepitud kohad, kust vajaduse korral liiva saab.
“Tallinn valmistab ette 17 lasteaeda.
Tallinna haridusamet
Osa töid seisab veel ees. Näiteks on vaja katta aknad turvakilega ja paigaldada käsipuud. Varjumisõppust ei ole äsja avatud kohas veel korraldatud. See on kavas tänavu, et hinnata, kuidas lahendus toimib ja mida on vaja täiendada.
Suur osa korrastustöödest tehti talgutel. Valla teatel sisaldab senine nimetatud kulu peamiselt jäätmekonteineri eest makstud 800 eurot. Toolid, labidad ja liivakotid olid vallal juba olemas.
Kriisiplaan kõigile
Riigikogus menetletava alusharidusseaduse muudatusega tahetakse teha kriisiplaani koostamine lasteaedadele ja lastehoidudele kohustuslikuks. Plaan peab aitama asutusel läbi mõelda, kuidas ohuolukorras tegutseda ja lapsi kaitsta.
Haridus- ja teadusministeeriumi haldusosakonna juhataja Jaako Lindmäe sõnul sõltuvad väikelapsed kriisiolukorras eriti palju täiskasvanute abist ja juhendamisest. Seetõttu on tähtis, et töötajad teaksid oma ülesandeid.
„Eesmärk ei ole koostada lihtsalt üks dokument,“ ütleb Lindmäe. Asutus peab võimalikud ohud läbi mõtlema ja töötajatega tegevuses kokku leppima.
Ministeeriumil ei ole praegu terviklikke andmeid, kui paljudel lasteaedadel ja lastehoidudel kriisiplaan on või kui paljud on selle toimimist õppustel kontrollinud. Sel õppeaastal teeb HTM kriisivalmiduse seire, mis hõlmab valikut õppeasutusi. See peaks andma ülevaate plaanide olemasolust ja ajakohasusest ning aitama leida kohti, kus valmisolekut parandada. Ministeerium rõhutab, et valikulise seire põhjal ei saa teha üldistusi kõigi Eesti lasteaedade ja -hoidude kohta.
Lindmäe sõnul näitas lasteaedade varasem kriisiküsitlus vajadust pöörata rohkem tähelepanu harjutamisele. Ka hilisematel kohtumistel õppeasutustega on HTM-i teatel ilmnenud vajadus õppustele rohkem tähelepanu pöörata.
Tallinn uuris plaanide olemasolu
Tallinna haridusamet küsis septembris kõigilt 115 munitsipaallasteaialt, kas neil on kriisiplaan ja tulekahju korral tegutsemise plaan, millal neid uuendati ning millal toimus viimane evakuatsiooniõppus.
“Tuleohutuskontroll on kriisivalmiduse osa.
Päästeamet
Vastas 107 lasteaeda. Neist 103-l oli kriisiplaan olemas, neljal mitte. Kaheksa lasteaia kohta jäi info saamata.
Haridusameti teatel olid valdavas osas asutustest evakuatsiooniõppused toimunud aastatel 2025–2026. Amet hindab üldist valmisolekut heaks, kuid märgib erinevusi plaanide ajakohasuses ja praktilistes tegevusjuhistes.
Täiendamist vajavad eelkõige pikemateks katkestusteks valmistumine, alternatiivsete sidepidamisvõimaluste läbimõtlemine ja kriisivarude planeerimine. Detailset kokkuvõtet amet ei avalda. Selle selgituse järgi on tegemist linnasisese töövahendiga, mille põhjal kavandatakse koolitusi ja muid toetavaid tegevusi. Tallinna munitsipaallasteaedadele korraldatakse oktoobris ja novembris kriisikoolitusi, mis aitavad haridusameti sõnul paremini valmis olla ja plaane ajakohastada.
Töötajate harjutamine võtab aega
Eesti alushariduse juhtide ühenduse juhatuse esimees Margit Hiiet peab kriisiplaani nõude seadusesse kirjutamist mõistlikuks. Tema hinnangul on aeg olemasolevad plaanid üle vaadata ning mõelda läbi ohud, mida mõne aasta eest veel ei olnud. Hiiet küsis plaanide kohta ühenduse liikmetelt. Kõigilt ei olnud ta vastust saanud, kuid esialgse tagasiside põhjal on tema hinnangul paljudes munitsipaallasteaedades plaanid juba olemas. Neid nimetatakse ka hädaolukorra lahendamise või ohuolukorra plaanideks.
Toimiva plaani koostamiseks on Hiieti sõnul vaja aega ja selgeid juhiseid. Töötajate teadmiste ja tegutsemisvalmiduse kujundamine võtab aga veel kauem aega. Juhile võib see tähendada juba kavandatud tegevuste ajakava ümbertegemist, sest tegemist on planeerimata lisatööga. Teema olulisust arvestades tuleb see Hiieti sõnul siiski ära teha.
HTM-i eestvedamisel on valminud õppeasutuse kriisiplaani koostamise juhend, mida saavad kasutada ka lasteaiad ja lastehoiud. Iga asutus peab hindama võimalikke ohte ning kohandama plaani oma vajadustele. Lindmäe nimetab väikelaste puhul eriti oluliste teemadena evakueerimist, laste abistamist, töötajate ülesandeid ja vanemate teavitamist.
Uneajal loeb iga kätepaar
Emmaste Naksitrallide lasteaia direktori Liina Lepamaa jaoks ei ole turvalisus lihtsalt plaan paberil. Tema sõnul tähendab see valmisolekut reageerida siis, kui sekundid loevad. Lasteaias korraldatakse igal aastal evakuatsiooniõppus. Lepamaa sõnul reageerivad töötajad häirele kiiresti, evakuatsiooniteed on olnud vabad ja laste nimekirjad kaasa võetud. Õppustel on ilmnenud ka parandamist vajav koht.
„Kõige keerulisem on korraldada info operatiivset liikumist eri majatiibade vahel,“ ütleb direktor. Ohuolukorras peab side toimima ning see vajab tema hinnangul täiendamist.
“Varjumisõppus on alles kavas.
Gerli Lehe
Kõige tundlikumaks küsimuseks peab Lepamaa väikeste ja magavate laste abistamist. Kui oht ei luba lapsi uneajal riietama hakata, on kavas mähkida nad tekkidesse ja võimalusel võtta soojad riided eraldi kaasa. Kõige väiksematele saaksid appi tulla ka tugi- ja köögitöötajad.
„Sellist tegutsemist ei ole uneajal veel harjutatud,“ lausub ta. Lepamaa soovib harjutada lastega mänguliselt, et ohuolukorras vajalik tegevus neile liiga ehmatav ei tunduks. Evakuatsioon võib olla näiteks päästemäng või salajane matk. Varjumist pole Emmastes veel harjutatud. Seda soovib direktor edaspidi teha näiteks koobaste avastamisena, kus tuleb vaikselt peitu pugeda.
Lasteaial on 2024. aastal koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, mida Lepamaa on jaganud ka piirkonnapolitseiga. Selle põhjal koostab ta kriisiplaani. Varjumisplaani koostamiseks ootab direktor omavalitsuselt juhiseid.
Lastehoid peab peredega kokku leppima
Väikese Päikese juhatuse liikme Grete Miileni sõnul on igal nende lastehoiul ja lasteaial oma kriisiplaan. Praegu vaatavad nad plaane üle ja ajakohastavad neid. Seni on korraldatud tulekahju korral tegutsemise õppusi. Teiste kriisiolukordade läbimängimiseks tuleb Miileni sõnul veel valmistuda.
Õppused toimuvad igas majas eraldi. Iga üksus peab lähtuma oma ruumidest, töötajate koosseisust ning laste vanusest ja abivajadusest. Üks täpsustamist vajav küsimus on, kuidas abistada korraga mitut last, keda peab süles kandma või kes vajavad muud vahetut abi. Kui külmal ajal ei võimalda oht lapsi enne evakueerimist riietada, võib Miileni sõnul osutuda vajalikuks viia nad välja tekkidesse mähituna. Töötajate ülesanded tuleb selgelt kokku leppida.
Ka tavapäraste sidekanalite katkemiseks vajatakse peredega eelkokkuleppeid. Väike Päike mõtleb praegu läbi, kuidas neid sõnastada ja vanematele tutvustada. Ühe võimalusena kaalutakse infotundi, kus selgitada, milleks asutus on valmis ja kuidas toimida, kui sidevahendid ei tööta. Lapse eest soovitakse hoolitseda kuni tema üleandmiseni vanemale või teisele kokkulepitud inimesele.
„Lapsele järele jõudmiseks ei tohiks vanem seada ohtu ennast,“ rõhutab Miilen.
Kui elekter, vesi või side ootamatult katkeb, on Väikese Päikese eesmärk hoolitseda laste eest tööpäeva lõpuni ja vajadusel kauem. Pikema katkestuse korral tuleb iga maja võimalusi eraldi hinnata ning otsustada, kas asutus saab avatuks jääda või tuleb paluda vanematel lastele järele tulla. Vajalikke varusid ja nende piisavust vaadatakse praegu üle.
Miileni sõnul on üks keerulisemaid küsimusi sobivate varjumisruumide leidmine kõigis hoonetes. Enamikus majades on akendeta ruumid olemas, kuid nende suurust ja sobivust varjumiseks tuleb veel hinnata.
Tallinn valmistab ette 17 lasteaeda
Tallinn on määranud 17 toimepidevat lasteaeda, mis paiknevad kõigis linnaosades. Neis arendatakse võimekust jätkata tööd kriisiolukorras, sealhulgas ulatusliku elektri- või veekatkestuse korral. Haridusameti teatel luuakse neis lasteaedades valmisolek joogivee- ja toiduvaru tagamiseks, alternatiivsete elektrilahenduste kasutamiseks ning varjumiseks. Vajalikku varustust alles hangitakse ja täiendatakse iga hoone võimaluste ja vajaduste järgi.
“Majatiibade infovahetus vajab parandamist.
Liina Lepamaa
Kriisi ajal on need lasteaiad mõeldud eelkõige peredele, kellel pole võimalik lapse eest hoolitsemist teisiti korraldada, näiteks kriitilise tähtsusega teenuseid osutavatele töötajatele. Laste vastuvõtu täpne korraldus sõltub kriisi iseloomust ja ulatusest.
Haridusamet kirjeldab üht võimalikku lahendust: elektrikatkestuse tõttu suletud lasteaia lapsed võidakse suunata lähikonna toimepidevasse lasteaeda, kus on olemas elekter, toitlustamine ja päevahoiuks vajalikud tingimused.
Tuleohutuskontroll on valmisoleku üks osa
Päästeamet ei kontrolli lasteaedade ja lastehoidude kriisivalmidust tervikuna. Küll aga kontrollib amet tuleohutust, käies alusharidusasutustes üldjuhul iga ühe-kahe aasta järel. Tuleohutuse kõrval tuleb läbi mõelda teisedki olukorrad. Lindmäe nimetab näiteks ulatuslikku elektrikatkestust, ohtu hoones või selle läheduses ning vajadust varjuda või evakueeruda.
Päästeamet selgitab tegutsemise üldpõhimõtet lihtsustatult: kui oht on väljas, näiteks õhuohu või keemiaõnnetuse korral, tuleb püsida sees; kui oht on hoones, näiteks tulekahju korral, tuleb väljuda. Täpne tegevus sõltub olukorrast ja juhistest.
Väikelastega saab varjumist harjutada mänguliselt. Päästeamet toob näite, kus korvi pannakse pleedid ning õpetaja märguande peale heidavad lapsed pikali ja tõmbavad pleedi üle pea. See on lihtne sissejuhatav harjutus, mille järel saab liikuda keerukamate teemade juurde.
Amet soovitab kasutada harjutamiseks ka üleriigilisi EE-ALARM-i ohuteavituse teste. Mitmed lasteaiad on päästeameti teatel sireenide kõlades varjumise juba läbi mänginud.
Varjumisplaanil on oma tähtaeg
Kriisi-, tulekahju korral tegutsemise ja varjumisplaan võivad olla seotud, kuid nende nõuded ja tähtajad ei ole samad. Päästeameti sõnul võivad tulekahju korral tegutsemise plaan ja varjumisplaan kuuluda kriisiplaani juurde või jääda eraldi dokumentideks. Tähtis on, et need sisaldaksid vajalikku infot ja aitaksid ohuolukorras tegutseda.
Nõuete alla kuuluvatele suurematele olemasolevatele hoonetele tuleb varjumisplaan koostada 1. juuliks 2027 ning võimaluse korral kohandada varjumiskoht 1. juuliks 2028. Nõuete kohaldumine sõltub hoone suurusest ja kasutusotstarbest. Varjumisplaan tuleb nõude alla kuuluvale hoonele koostada ka siis, kui sinna pole võimalik varjumiskohta kohandada. Sel juhul tuleb läbi mõelda, kuidas vahetu ohu korral tegutseda.
Varjumisnõuete täitmise eest vastutab hoone omanik. Päästeamet hakkab varjumisplaani olemasolu kontrollima kõige varem 1. juulist 2027.
Pidaja loob võimalused
Esimeseks lugemiseks esitatud eelnõuteksti järgi loob lasteaiapidaja võimalused laste ja töötajate kaitseks, direktor korraldab kaitse ning kehtestab kriisiplaani. Lastehoius täidab samasid ülesandeid pidaja või tema määratud isik.
Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul vastutab lasteaia juht asutuse sisemise valmisoleku ning plaani koostamise ja rakendamise eest. Linn toetab asutusi juhendamise, koolituste ja ülelinnalise korraldusega. Omavalitsuse lahendada jäävad küsimused, mis ületavad ühe lasteaia võimalusi. Rundu nimetab näiteks asendusruumide kasutuselevõttu, kriisiaegse toitlustamise korraldamist, asutuste koostööd ja ülelinnalist teavitamist.
“Kriisiplaan ei tohi jääda paberile.
Jaako Lindmäe
Kõiki küsimusi ei saa lasteaed või lastehoid üksi lahendada ka Lindmäe sõnul. Varjumiskoha loomine võib nõuda ehitustöid, ruumide kohandamist või varustuse hankimist, milleks asutusel endal raha pole.
Päästeameti teatel sõltub vajalike tööde maht hoonest. Näiteks eeldavad investeeringut tuleohutusuksed, automaatne tulekahjusignalisatsioon või varjumisruumide kohandamine.
Valmisolek vajab ka raha
Eraldi riiklikku rahastust kriisiplaanide koostamiseks ette nähtud ei ole. HTM pakub juhendeid, nõustamist ja koolitusi, kuid konkreetse asutuse valmisoleku ning selleks vajaliku raha hankimise eest vastutab asutus koos pidajaga.
Eelnõu seletuskirjas hinnatakse, et muudatusega täiendavaid kulusid ei kaasne, sest plaanide koostamine on paljudes asutustes juba tavapärane. Samas mööndakse halduskoormuse kasvu lastehoidudes, kus plaani seni pole.
HTM täpsustas Õpetajate Lehele, et võimalikud lisakulud sõltuvad asutuse senisest valmisolekust ja vajadustest ning neile ei saa anda ühtset hinnangut. Tallinna haridusameti sõnul pole kriisivalmiduse arendamise lõplikku maksumust võimalik veel välja tuua, sest tegevusi tehakse etapiviisi.
Miileni sõnul on kriisiplaanide koostamine ja ajakohastamine lastehoiupidaja töö osa. „Küll aga nõuab sisuline valmisolek aega, teadmisi ja raha,“ lisab ta.
Väike Päike on juba kulutanud koolitustele ning juhid võivad ka edaspidi vajada tuge, et plaane oma maja järgi kohandada. Õppuste kavandamisel ja läbiviimisel võib vaja minna väliste spetsialistide abi, mis tähendab lisakulu. Miileni hinnangul oleks tarvis praktilist juhendamist ja rahatuge koolitusteks ning õppusteks.
Eelnõu esimeseks lugemiseks esitatud tekstis on seaduse jõustumine kavandatud 1. jaanuarile 2027. Eraldi kriisiplaani koostamise üleminekuaega selles tekstis ei ole. HTM-i teatel saab plaanide koostamise tähtaja ja kohustuse täitmise kontrollimise kohta anda täpsemat infot pärast seaduse vastuvõtmist, kui lõplik sõnastus ja rakendamise tingimused on selged.
Lisa kommentaar