- Kolm nädalat töövarjutamist Pärnu Kuninga tänava põhikoolis andsid kümnele Uus-Kaledoonia haridustöötajale võimaluse tutvuda Eesti koolieluga, vahetada kogemusi ja leida ideid, mida oma kodumaa koolides rakendada.
Pärnu kool võõrustas 5.–23. oktoobrini Erasmus+ programmi raames kümmet haridustöötajat Vaikse ookeani edelaosas asuvast Uus-Kaledooniast. Kolmenädalasel õpirändel said külalised jälgida õppetööd viies algklassis ja mõnes põhikooliastme klassis, kohtuda kooli juhtkonna ja õpetajatega ning tutvuda Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi, Pärnu kunstide kooli ja Pärnu kesklinna lasteaiaga. Pärnu linnapea Siim Suursild andis linnavalitsust külastanud õpetajatele ülevaate linnast ja kohalikust koolivõrgust. Külalistel oli palju küsimusi linnavalitsuse ja haridusasutuste koostöö ning koolide rahastuse kohta.
Lisaks tundide vaatlusele tutvustasid Uus-Kaledoonia õpetajad Eesti kolleegidele ja õpilastele oma kodusaare loodust, kliimat, kultuuri ja arhitektuuri (Uus-Kaledoonia on Prantsusmaa suveräänse õiguse alla kuuluv eristaatusega ülemereterritoorium Vaikse ookeani edelaosas – toim). Samuti andsid nad mitmeid külalistunde nii Pärnu Kuninga tänava põhikoolis kui ka Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis. Viimases said õpilased väikestes gruppides või suisa üks ühele vestlustundides 45 minutit külalistega prantsuse keeles suhelda.
“Uus-Kaledoonias on õppimiskohustus kuni 16. eluaastani.
Õpirände eesmärk ei olnud üksnes vaadata, kuidas Eesti koolis õppetööd korraldatakse, vaid võrrelda kaht haridussüsteemi ja leida järgimisväärset, mida oma töös kasutada. Külalisi huvitasid eriti digiharidus, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine, psühhosotsiaalsete oskuste arendamine ning Eesti ja Uus-Kaledoonia haridussüsteemide võrdlus.
Kaks haridussüsteemi, eri võimalused
Eesti ja Uus-Kaledoonia koolikorralduses leidub nii sarnasusi kui ka märkimisväärseid erinevusi. Kui Eestis kestab kohustuslik koolitee 18. eluaastani, siis Uus-Kaledoonias 16.-ni. Kohustuslik koolitee algab Uus-Kaledoonias nagu ka Prantsusmaal juba kolmeaastastel. Erinevusi märkasid külalised ka koolijuhtimises, hindamises ja digivahendite kasutamises.
Uus-Kaledoonia hariduskorraldus on tsentraliseeritum ning koolijuhil tuleb seal sageli täita palju administratiivseid ülesandeid. Eesti koolijuhtidel on suurem autonoomia ja võimalus kooli arengut ise suunata. Külalistele avaldas muljet, kui palju Eesti koole ja õpetajaid usaldatakse.
Erilist tähelepanu pälvis Eesti digitaalne hariduskeskkond. eKool, Opiq ja EIS moodustavad külaliste hinnangul sidusa terviku, mis ühendab kooli igapäevase õppetöö, õppematerjalid ja riiklikud e-testid. Uus-Kaledoonias kasutatakse mitmeid eraldiseisvaid digilahendusi, mis omavahel alati ei ühildu. Eesti süsteem näitas, kuidas tehnoloogia saab toetada nii õpetajat, õpilast kui ka lapsevanemat.
Üllatusena mõjusid külalistele arvutites tehtavad riiklikud tasemetööd ning see, et juba algklassides õpitakse robootikat ja programmeerimist. Nad tutvusid Bee-Boti robotite ja ScratchJr-i võimalustega, mis aitavad lastel arendada loogilist mõtlemist ja tehnoloogilisi oskusi mängulisel viisil.
Õpilaste kaasamine
Töövarjutamise üks olulisemaid väärtusi oli võimalus näha, kuidas õpetatakse päris klassiruumis. Viis külalispaari osalesid eri vanuseastmete tundides alates esimesest klassist. Vaatluse all olid muu hulgas matemaatika, loodusained, inglise keel ja robootika.
Uus-Kaledoonia õpetajad panid tähele, et Eestis kasutatakse õpilaste kaasamiseks mitmekesiseid võimalusi. Matemaatikat õpitakse näiteks palli abil peastarvutamise ülesandeid lahendades, tundide vahel tehakse liikumispause ning õpitakse ka õues. Liikumist ja muusikat ühendab näiteks Just Dance’i kasutamine interaktiivsel tahvlil.
Külalistele jäi silma, et õppetöö ei pea piirduma töövihikute ja tahvli ees istumisega. Liikumine, mäng ja praktilised tegevused aitavad köita õpilaste tähelepanu ning muudavad õppimise vaheldusrikkamaks.
Õpilaste heaolu on teadlik valik
Üks enim tähelepanu pälvinud valdkondi oli õpilaste heaolu. Külalised tutvusid Kiusamisvaba Kooli ehk KiVa programmi ja VEPA käitumisoskuste mänguga. Uus-Kaledoonia õpetajaid üllatasid Eesti õpilaste rahulikkus ja klassiruumi õhkkond, sealhulgas juba kõige nooremate laste puhul. Tähelepanu äratasid ka lihtsad eneseregulatsiooni võtted, näiteks hingamisharjutused, konfliktide lahendamist harjutavad rollimängud ning õpilaste heaolu puudutavad küsitlused. Meelde jäi isegi suupilli kasutamine tähelepanu köitmiseks sõnade asemel (VEPA metoodika).
Külalised märkasid veel, et Eesti klassiruumide seintel oli suhteliselt vähe õppematerjale ja dekoratsioone. See andis võimaluse mõelda, kuidas füüsiline õpikeskkond mõjutab õpilaste keskendumist ja rahulikku töömeeleolu.
Oluline teema oli õpilaste toetamine. Külalistele tutvustati õpiabi võimalust enne koolipäeva algust, et aidata õpilastel tekkinud õpilünki täita ja õppetööga sammu pidada. Samuti võrreldi tugispetsialistide ja abiõpetajate rolli kahes haridussüsteemis. Kui Eesti koolides on valdavalt olemas tugimeeskond, st eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog ja psühholoog, siis Uus-Kaledoonias sõltub tugiteenuste kättesaadavus konkreetsest koolist.
Ideed, mis viiakse kodumaale kaasa
Õpirände lõpus tõid Uus-Kaledoonia õpetajad esile viis meetodit, mida nad soovivad oma kodumaal rakendada: liikumise ja mängude lõimimine õppetöösse, õpiabi pakkumine enne koolipäeva, terviklik digikeskkond, õpilaste heaolu teadlik toetamine ning laste iseseisvuse järjepidev arendamine.
“Külalisi üllatas Eesti õpilaste rahulik käitumine juba algklassides ning see, kuivõrd Eesti koole ja õpetajaid usaldatakse.
Eriti oluliseks peeti tõsiasja, et õpilaste iseseisvust kujundatakse koolitee algusest peale. Õpetaja roll ei ole üksnes teadmisi edasi anda, vaid luua keskkond, kus laps õpib ise tegutsema, vastutust võtma ja oma õppimisega toime tulema.
Järgmiseks soovivad külalised tutvustada õpirändel saadud kogemusi Uus-Kaledoonia kolleegidele. Plaanis on katsetada näiteks aktiivseid liikumispause ning jätkata Eesti kooliga koostööd. Külalised avaldasid lootust, et tulevikus saavad Eesti õpetajad omakorda Uus-Kaledooniasse töövarjutamisele tulla.
Kolm nädalat Pärnus andsid Uus-Kaledoonia õpetajatele võimaluse näha Eesti kooli tugevusi, aga nende enda sõnutsi ka võimaluse mõtestada omaenda õpetamistavasid uue nurga alt. Pärnu õpetajad ja õpilased said omakorda võimaluse tutvuda kauge Vaikse ookeani saare kultuuri ja hariduseluga.
Külastus kinnitas, et kuigi koolid võivad tegutseda väga erinevates oludes, ühendab eri riikide õpetajaid soov toetada iga lapse arengut, heaolu ja iseseisvust.
Lisa kommentaar