Kõrgkoolis õppimist ootavad suured muutused, kuid häid õppejõude tehisaru asendada ei suuda.
Foto: Marju Himma, ERR / Scanpix

Kõrgharidus püüab tehisaru arenguga sammu pidada

Kõrgkoolis õppimist ootavad suured muutused, kuid häid õppejõude tehisaru asendada ei suuda.
Foto: Marju Himma, ERR / Scanpix
9 minutit
70 vaatamist
  • Õppejõududelt ei võta tehisaru tööd ära, vaid annab seda esialgu pigem juurde. Muutmist vajavad nii õppesisu kui meetodid, ausse tõusevad õpetamisoskused.

Küsisime Eesti ekspertidelt, milliseid muutusi võib tehisaru tuua kõrgkoolipedagoogikas ja kuidas nendeks juba praegu valmistuda.

Inimõpetaja asendamatus

Kõige radikaalsemad kommentaatorid ennustavad, et paljud õppejõud võivad peagi oma töö kaotada. Hiljutise Sydney ülikooli õppejõudude streigi ajal oli see juba tõsine kõneaine (vt tinyurl.com/
4pfpusr7). Leidub ka juba esimesi õppeasutusi, kus osa aineid õpetavadki TI avatarid (nt San Francisco Bay ülikool USA-s).

„Minu hinnangul ei suuda tehisaru praegu nii hästi õpetada kui inimesed,“ arvab siiski Tartu ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kull, ja lisab: „Aga isegi kui tulevikus suudab, on inimlik kontakt õppejõudude ja kaasüliõpilastega paljudele õppijatele oluline motivatsiooni- ja inspiratsiooniallikas.“

Ka teised meie usutletud olid sama meelt. Tallinna ülikooli õppimise ja õpetamise keskuse juhataja Kaire Povilaitise sõnul kinnitavad paljud haridusteadlased, et õppejõu roll muutub tehisaru tulekuga varasemast olulisemakski. Viidates Göteborgi ülikooli hariduspsühholoogia professori Roger Säljö seisukohtadele, leiab Povilaitis, et praegune olukord meenutab varasemate tehnoloogiliste murrangute ajal toimunut: „Alati on vaja uusi tehnoloogiaid ja vahendeid sotsialiseerida. Teisisõnu, tuleb selgitada, kuidas neid kasutatakse, mil viisil seda kõige paremini teha. Sellest tuleneb juhendamise ja mentorluse olulisus.“ Pealegi on õppimine alati seotud emotsioonide, tunnete ja sotsiaalsete suhetega, mistõttu jääb inimesest õpetaja roll selle juures kindlasti ka edaspidi oluliseks.

“Tähtsaks saavad kohanemis- ja õppimisvõime, suhtlusoskus, kriitiline mõtlemine.

Meelis Kull

TÜ õppimis- ja õpetamiskeskuse õppekavaarenduse peaspetsialist Heiko Pääbo rõhutab samuti õppimise sotsiaalset iseloomu. Kui hakata õppejõude massiliselt tehisaruga asendama, manduks ülikool tema meelest lihtsalt diplomivabrikuks. See ei tähenda aga sugugi, et õpetamisel vanaviisi jätkata saaks: „Kui ma olen kolmkümmend aastat lugenud üht loengut monotoonse häälega klassiruumis kõva häälega ette, siis sellist õppejõudu võib-olla tõesti ei ole enam tarvis. Seda suudab tehisaru palju efektiivsemalt teha.“

TI abistab, inimene vastutab

Mida täpsemalt siis teisiti teha tuleks? Professor Kulli sõnul on esmalt vaja teadvustada, et paljud tööd on tulevikus teistsugused. „Üha tähtsamaks saavad kohanemis- ja õppimisvõime, suhtlusoskus, kriitiline mõtlemine ning oskus delegeerida ja teha vastutusrikkaid väärtuspõhiseid otsuseid,“ usub ta.

Teisest küljest jääb endiselt oluliseks iseseisva mõtlemisoskuse ja oma eriala alusteadmiste omandamine. „Ei piisa sellest, et tehisaru suudab ülesande lahendada,“ rõhutab Kull. „Näiteks infotehnoloogia tippeksperdil on ka tulevikus vaja õppida programmeerima, isegi kui ta tööl programmeerimise tehisarule delegeerib. Sest ilma sügava arusaamiseta on raske vastutada keerukate IT-süsteemide õige ja turvalise toimimise eest.“

Õppemeetodite kohandamine muutuvatele oludele peab aga olema läbimõeldud: „Liigne tehisarule tuginemine võib takistada sügava arusaamise kujunemist, kuid läbimõeldult kasutades võib tehisarust palju õpiabi olla.“ 

Professori sõnadele on heaks illustratsiooniks Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja Tiia Rüütmanni räägitu. Insenerid õpivad tema sõnul nimelt suuresti samu asju, mida varemgi. Kriisiajal, kui elektrivarustus ja sideühendus on häiritud, peavad nad ju olema võimelised lahendama pakilisi ülesandeid ka ilma TI abita. Aga tavaolukorraski peab insener TI kasutamise oskuste kõrval oma eriala läbi ja lõhki tundma, sest võimalike saatuslike vigade eest vastutab ta ise: „Vastasel juhul läheb see katse-eksituse meetod ühiskonnale kalliks maksma. Et mängime, teeme selle silla, vaatame, kas jääb püsti.“

Inseneriõppe kohta öeldu kehtib laias laastus ka teiste erialade puhul. Heiko Pääbo rõhutab nimelt, et kuigi tehisaru kasutamine muutub õppeprotsessis tavaliseks, tuleb tudeng hindamisel panna ikkagi ka olukorda, kus ta seda teha ei saa. Kirjalike tööde osakaal on ülikoolis seetõttu juba märgatavalt vähenenud. Osas ainetes tehakse eksameid klassiruumis pliiatsi ja paberiga, ent üsna paljud õppejõud on pöördunud ka tagasi suuliste eksamite juurde. Nendegi puhul ei tohi aga valvsust kaotada. On näiteks juhtunud, et vestluse käigus õppejõuga on tudeng vargsi oma telefoni mikrofoni sisse lülitanud ja hakanud seejärel tehisaru koostatud teksti ette veerima.

Õpetamisoskuse esiletõus

Ometi ei tule tehisaru lauskeelamine Pääbo meelest ülikoolis kõne alla: „Seda ei ole võimalik sanktsioneerida ja ega see ole ka kuigi mõistlik. Sest tööturg eeldab, et inimene tuleb ülikoolist ikkagi välja tehisaru kriitilise kasutamise oskusega.“ Niisiis tuleb põhjalikult läbi mõelda, mida õpetamisega saavutada tahetakse ning millistes etappides ja mil moel seejuures tehisaru kasutamist lubada.

“Meil on hästi palju pandud õppejõu õlgadele.

Kaire Povilaitis

Eelkõige peaksid õppejõud Pääbo meelest hakkama rohkem rõhku panema tudengi sisemise motivatsiooni arendamisele: „Kui sa oled delegeerinud mingi ülesande tehisarule, siis sellega sa tegelikult õõnestad oma jalgealust, sul jääb lihtsalt mingi teadmine omandamata või oskus treenimata.“ Uurimistöö puhul soovitab ta tähelepanu pöörata mitte ainult lõppversiooni, vaid ka kirjutamise protsessi hindamisele. Tõsi, kui loengukursusel on kümneid või sadu tudengeid, pole kõigi juhendamiseks muidugi aega.

Igal teadusdistsipliinil on tehisaru kasutamisel oma iseärasused, ka Tartu ülikooli instituutide reeglid erinevad omavahel. Suur osa õppejõududest on Pääbo kinnitusel aga tõepoolest hakanud oma hindamispõhimõtteid ja õppemeetodeid üle vaatama. Teisalt leiduvat neidki, kes soovivad TI kasutamise piiramist, ilma et omaenda töös midagi muuta tahaksid.

Kaire Povilaitis on haridusteadlasena aga lausa rõõmus, et tehisaru tulek tõstab fookusesse õpetamisoskuse olulisuse: „Enam ei piisa sellest, et ma lihtsalt annan oma ainet ja lõpuks kirjutatakse essee, vaid tuleb hakata mõtlema, kuidas õppimine tegelikult toimub ja kuidas mina õppejõuna saan seda toetada.“ Neis küsimustes pole õigupoolest midagi uut. Erinevalt varasemast ei pääse aga enam ükski õppejõud nendest üle ega ümber: „Õppeülesandeid tuleb hoopis teisiti üles ehitada, et üliõpilane oleks õppeprotsessi aktiivne osaleja ja seoste looja, saaks oma teadmisi rakendada ning reflekteerida või kriitiliselt analüüsida.“

Ka suuliste eksamite ja ülesannete juurde tagasipöördumine on tema meelest väga hea: „Õppimises ongi hästi oluline sotsiaalne pool, et saaks arutleda ja vestelda, oma seisukohti ka suuliselt selgitada. See vajab teisi tehnikaid, teisi meetodeid, aga tegelikult on need juba olemas.“

Teisalt möönab Povilaitis, et õppejõul pole praegu kerge. Ta peab jälgima, milliseid muutusi tehisaru areng tema valdkonnas kaasa toob, ning vastavalt sellele pidevalt oma õpetamist kohandama.

Ülikool toetab

Millist abi võib seejuures loota oma kõrgkoolilt? Näiteks TLÜ tehisintellekti valdkonna juht Anet Lello kinnitab, et muutuste valutumaks ellurakendamiseks pakutakse seal õppejõududele koolitusi, nõustamist ja juhendmaterjale. Kavas on hakata neid toetama ka õppeainete ja hindamismeetodite kohandamisel.

Tartu ülikoolis aga on rektoraadi algatusel sellest õppeaastast ellu kutsutud tehisarusaadikute võrgustik, mille koordinaator on Heiko Pääbo. See koondab teemast huvituvaid akadeemilisi töötajaid ülikooli kõikidest instituutidest ja kolledžitest. Regulaarselt toimuvatel koosolekutel jagatakse kogemusi ning arutatakse, kuidas ühtlustada tehisaru õppetöösse integreerimist. Samuti pakutakse tehisarusaadikutele teemakohaseid koolitusvõimalusi.

“Tööturg eeldab tehisaru kriitilise kasutamise oskust.

Heiko Pääbo

Algselt oli Pääbo sõnul võrgustiku peamine ülesanne nõustada programmijuhte TI-küsimustes, ajendiks käimasolev õppekavade uuendamine. Ent saadikud aitavad vajadusel ka õppejõududel kaasa mõelda, mida oma aine juures muuta tuleks. See pole sugugi kerge, sest tehisaru maailm areneb väga kiiresti.

Niisiis keskenduvad tehisarusaadikud konkreetsete lahenduste väljapakkumise asemel pigem TI toimimise ja käitumisloogika tutvustamisele ning kriitilise mõtlemise oskuse arendamisele selle kasutamisel. Ennekõike on oluline, et õppe- ja teadustöös jääks juhtroll alati inimesele, kes TI tehtut kontrollib, oskab parandusi ja täiendusi nõuda ning lõpptulemuse eest vastutab.

Ajapuuduse kiuste

Kuidas hinnata kõrgkoolide jõupingutusi selleks, et TI arenguga sammu pidada? Professor Meelis Kulli sõnul panustatakse küll juba palju, võiks aga veelgi rohkem: „Takistusi on mitmeid: raha napib, tulevikku on raske ette näha ja muutusi tehes ei taheta eksimisriski võtta. Peame ühiselt leidma võimalusi töökorraldust kohandada, et muutuste kavandamiseks ja ellurakendamiseks oleks rohkem aega ning vajalikku tuge.“

Pääbo hinnangul ollakse Eestis tehisaru vallas teiste riikidega võrreldes siiski pigem edumeelsed. Näiteks tehisarusaadikute võrgustik äratavat Tartut külastavate väliskülaliste tähelepanu: „Kõik ütlevad, et oh kui lahe asi, me peaks mõtlema oma ülikooli jaoks ka midagi sellist välja.“ Lisaks tegelevad nii TÜ-s kui TalTechis tehisaru küsimustega oma ala tipud.

Ent ka Pääbo meelest on raha ja eriti aega hädasti rohkem vaja: „Kolleegid ütlevad, et see on kõik väga tore, aga ma pean eelkõige tegelema oma põhiülesannetega. Kui mul tekib aega, mõtlen hea meelega selle peale. Mingil määral võiks tehisaru seda aega ju vabastada ja saaksid juba hakata mõtlema, aga siis tuleb järgmine ülesanne, ja jälle järgmine …“ Ka tehisarusaadiku kohustusi täidetakse tavaliselt põhitöö kõrvalt.

Kaire Povilaitis on oma Tartu kolleegiga päri. Ise teemat uurinuna rõhutab ta, et akadeemiline töötaja on niigi tööga ülekoormatud, täites pealegi äärmiselt erinevaid ülesandeid: õpetab, teeb teadustööd, juhib teadusprojekte, panustab ühiskonnaellu. „Ja nüüd peab ta omandama veel tehisintellekti kasutamise oskused, tundma selle mõju õppimisele ja õpetamisele, teadma, kuidas TI mõjutab tema valdkonda ühiskonnas ja tööturul, ning lõpuks veel toetama ka üliõpilasi TI kasutamisel,“ loetleb ta. Ülikoolid peaksid Povilaitise sõnul pakkuma oma töötajatele rohkem aega ja võimalusi teema mõtestamiseks, katsetamiseks ja ühistele kokkulepetele jõudmiseks: „Meil on pandud hästi palju õppejõu õlgadele. Samamoodi kuulen, et üldhariduses on kõik õpetaja õlgadel. Need õlad peavad ikka väga palju kandma.“

TLÜ tehisintellekti juht Anet Lello leiab omalt poolt, et ülikooli igas struktuuriüksuses võiks olla mõni TI asjatundja, kes oma kolleegidele tuge pakuks: „Samas aga tähendab see täiendavaid kulusid, mis praeguses kõrghariduse rahastuse üldpildis võib osutuda keeruliseks.“

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Milleks ja kuidas matemaatikat õppida?

Inseneeriahuvi tekitamisest üksi ei piisa. TalTechi konverentsil arutati, kuidas aidata noorel õpitut mõista ja õpingud lõpule viia. TalTechi küberneetika instituudi…

10 minutit

Eesti keele õpetajad: süsteem on ära söönud meie eesmärgid

Missugune on eesti keele tund ja mida ootame eesti keele õpetajailt täna, homme ja mõne…

18 minutit

Kõik justkui teavad, aga vaikivad

Hiljuti vapustas avalikkust Ameerika Ühendriikides Cornelli ülikoolis aset leidnud skandaal: 20-aastane naistudeng väidab, et teda uimastati üliõpilaskorporatsiooni majas tugevatoimelise narkootikumi…

10 minutit
Õpetajate Leht