Nädalakommentaar
-
Jõulud on rohkem kui kingikott
Kauaaegne kooliõpetaja kurtis, et lapsed ei kirjuta enam jõuluvanale kirju nagu vanasti. Tegelikult kirjutavad küll. Ainult et laste soovid on muutunud. Suur osa neist ei soovi jõulutaadilt värvipliiatseid ega kelku, vaid nutitelefoni ja tahvelarvutit. Või siis mõnd populaarset lelu – ajakirjanduses ilmus isegi hittkinkide nimekiri, mida lapsed pikisilmi ootavad. Need on (tähtsuse järjekorras) kummist käepaelad, trollid, ponid, „Lumekuninganna” filmi tegelased…
4 minutit -
Mis toimub eesti kirjanduskultuuriga?
Täna kulmineerub rahvusraamatukogus kirjandusfoorumiga „Paabeli raamatukogu” iga-aastane jõulueelne sagimine, mille peategelasteks on enam kui 60 kirjastust, kes raamatulaadal oma värskeid vilju tutvustavad. Aga rahvusraamatukogu ei ole enam päris sama, mis veel mõne nädala eest.
Vähemalt mitte neile, kes austavad saksakeelset kultuuriruumi ning jälgivad hingevaluga, kuidas see tänapäeva angloamerikaniseeruvas ühiskonnas väljaspool oma keelekeskkonda üha enam unustusse vajub. Seepärast mõjub rahvusraamatukogu saksakeelsete…
4 minutit -
Torujüridelt on meil mõndagi õppida
Haridusrahvas on õppinud väga hästi põhjendama, miks midagi teha ei saa, samas …
Füüsikaõpetajaks hakkab meil igal aastal õppima ainult üks või kaks noort ja seda kahe ülikooli peale kokku. Kusjuures füüsikaõpetajatest on Eestis karjuv puudus. Mida on ette võetud olukorra parandamiseks? Põhiliselt on selgitatud, et olukorda ei saagi paranda, sest õpetaja staatus on Eesti ühiskonnas madal, tema palk ei…
4 minutit1 kommentaar -
Sotsiaalne õiglus enampakkumisele
Kui Eesti riik töötab suuresti n-ö salajase vähempakkumise põhimõttel, siis erakonnad üritavad valimiste eel pildile saada avaliku enampakkumisega. Pakutakse maksuvabastusi ja praegusest madalamat maksukoormust, miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, astmelist tulumaksu. Ülepakkumise tulemus pole siiski kuigi atraktiivne, sest pakutav raha jääb suhteliselt väheseks. Seega tuleks sihtgruppi konkretiseerida ja lubada suuremat summat neile, kellest võib otseselt oleneda riigikokku sissesaamine.
Rääkides sotsiaalsest õiglusest…
4 minutit1 kommentaar -
Karmid mehed need eesti mehed
Mulle meeldivad empaatilised mehed. Arvan, et enamikule naistele meeldivad. Nad kuulavad meid ära, kui mure majas või tuju paha. Nad ei kähva „Ära kaaguta!”.
Võib-olla võib empaatiatki nimetada pehmostumiseks, mille eest aina hoiatatakse. Ma keeldun uskumast, et õige mees on see, kes vastu hambaid annab, kui tahtmine tuleb. Juba ajal, mil laevad olid puust ja mehed rauast, teati, et tark sõdib sõnadega,…
4 minutit -
Räägi inimesega!
Ammusel kolleegil oli kombeks aeg-ajalt hilisöistel tundidel töökaaslastele meilitsi saata sõnumeid, mida ta näost näkku poleks vist kunagi öelnud. Järgmisel päeval võis ta rahumeeli vastu jalutada, justkui poleks öist purset olnudki. Kord soovitas ta enne kukke ja koitu ühe pikaajalise projekti juhtimise üle võtta ja oli keskpäeval üllatunud, et seda teengi.
Lugu juhtus siis, kui kõrvaltubades istuvatel inimestel oli veel kombeks kolleegidega vestluseks…
4 minutit -
Miks ta seda tegi?
Viljandi koolimõrva järel ei tabanud ühiskonda mitte ainult šokk ja masendus. Selgelt oli tunda ka ajakirjanike ja avalikkuse kimbatust selle kohutava kuritöö seletamisel. Miks ta seda tegi? Miks õpilane tulistas oma õpetajat?
Ükski stereotüüp ei tahtnud kuidagi klappida. Kui mõrvar oleks koolikiusamise ohver või rusikakangelane, oleks mõrva põhjus kõigil kohe selge. Ka väga rikkast või väga vaesest perest pärit poisi puhul oleks seletus…
4 minutit2 kommentaari -
Last kasvatab terve küla
Viljandi koolitulistamise järel on paljud koolijuhid ja pedagoogid tõdenud, et teame liiga vähe oma õpilastest ja võib-olla ka kolleegidest. Selle mõttega jääb üle ainult nõustuda. Kuid see tähendab, et midagi tuleb ette võtta, et teaksime ümbritsevatest inimestest rohkem.
Paraku kipub jääma mulje, et oleme liikunud juba pikka aega pigem varjamise kui suurema avalikkuse suunas. Kui koolides hakati üles panema turvakaameraid, mis on…
4 minutit6 kommentaari -
Paljude jaoks on vabatahtliku töö võimalus muuta iseennast
Huvitav, kui paljud meist oleksid valmis hakkama tugiisikuks käitumis- ja õpiraskustega noorele – teades, et see võib tähendada vastutuse võtmist mitte paariks kuuks, vaid paariks aastaks, ja arvestades, et seda tuleb teha oma põhitöö, pere ja kõigi muude tegemiste kõrvalt, pealegi täiesti tasuta?
MTÜ RuaCrew otsis hiljuti just selliseid inimesi. Kandideerida sai eelmise nädala lõpuni ning…
4 minutit -
Mäng on lapse töö ja õpilase unistus?
Küllap on igale lapsevanemale tuttav ja igapäevane palve: „Emme, mängi minuga!”. Mida väiksem laps, seda tõenäolisemalt peab ta silmas leludega rollimänge. Mida suuremaks laps kasvab, seda tõenäolisemalt kätkeb palve ühel hetkel endas lauamänge. Mis on ju üks igavesti kasulik, nutikas ja sümpaatne ühise ajaveetmise viis, olgu kodus või koolis.
Tänases lehes on lugu lauamängudest ja nende tegijatest, siitsamast meie keskelt….
4 minutit -
Kust tulevad kõige paremad õpetajad?
Võib-olla on aeg viia ka meie ülikoolidele sisse n-ö riigieksamid või lõputestid ning nende põhjal õpetajakoolitajate pingeread koostada?
Mind näiteks huvitab väga, missugusest ülikoolist või selle kolledžist saavad tulevased õpetajad kõige parema ettevalmistuse. Kust tulevad kõige paremad matemaatika-, füüsika-, keemia-, geograafia-, inglise keele ja teiste ainete õpetajad? Seda oleks hea teada, kui laps juhtub küsima, kus koolis oleks kõige õigem…
4 minutit -
Aukartmatusest teaduse ees
Aukartus teaduse vastu – nõnda sõnastas akadeemik Raimund-Johannes Ubar oma loengu pealkirja (Nikolai Alumäe medali laureaadi loeng, TTÜ, 29.09). Taustast: Nikolai Alumäe medal on Eesti teaduste akadeemia kõrgeim autasu informaatika ja tehnikateaduste vallas. Seda antakse välja kuni kord nelja aasta jooksul. Alumäe medal oli üks esimesi, see asutati samal aastal, 2003, kui Karl Schlossmanni medal arstiteaduses ning Paul Ariste medal sotsiaal- ja…
4 minutit3 kommentaari -
Kui õpetaks näiteks kolm korda tõhusamalt?
Ei tea, kas matemaatika riigieksami tulemused kedagi šokeerivad ka? Kitsa ehk selle lihtsa eksami keskmine tulemus, 30 punkti, annab selleks nagu põhjust. Ja mõningaid seisukohavõtte on juba kuulda olnud ka.
Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa on andnud mõista, et gümnasiste tuleb senisest paremini õpetada. Matemaatikaõpetaja ja selle aine õpikute autor Allar Veelmaa on kirjutanud meie leheski, et…
4 minutit -
Ma ei pane pahaks, et sa näed
Kui palju me tunneme inimesi, kes on väljaspool nii-öelda tavalisusest, on erivajadusega? Mitut teost te teate, mille peategelane on pime, kui see pole seotud mõne oh kui hirmsa teemaga?
Kipume olema enesekesksed ja endast erinevaid ning nende vajadusi lihtsalt mitte märkama. Koht, kus pimedal inimesel on tõesti abi vaja, on näiteks bussipeatus. Kuidas sa teed kindlaks, mis number buss tuleb, kui…
4 minutit -
Jää-ämber koolirahvale
Suvise lasteaiapuhkuse ajal tuli mu tütrel laps üheks päevaks tööle kaasa võtta. Laua taha vangistatud „abiline” muudkui vatras. Viimaks palus ema tal natuke aega kuss olla ja joonistada ning lisas, et kui tema väike oli ja oma emmega tööl käis, pidi ta vait olema ega tohtinud piuksugi teha.
Poiss uuris, kellena ma sel ajal töötasin, ja kuuldes, et olin õpetaja, teatas: „Siis…
4 minutit -
Vana kool
Maailm on muutunud, ideoloogiline võitlus on lõppenud, Ida ja Lääs elavad edaspidi sõbralikult koos, hõiskasid poliitikavaatlejad 20 aastat tagasi. Ameerika politoloog Francis Fukuyama kuulutas koguni ajaloo lõppenuks.
Ka Eesti seisis lootusrikka tuleviku lävel. Meie lapsed läksid 20 aastat tagasi esmakordselt kooli maal, kus polnud enam ühtki võõrast sõdurit. Tänavu on paraku üle hulga aja esimene aasta, kus me nii enam öelda ei saa. Võõrväed on…
5 minutit -
Eesti lapsed vene kooli?
Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks (vt viimane külg). Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.
Esimesed tulemused on siiski n-ö laekunud: lapsed ehmatati ära. Pole ju mõttekas käia…
4 minutit -
Meie ajal oli poistel parem …
Suvi on klassikokkutulekute aeg. Ja nendel tasub käia, sest seal tuleb ikka ilmsiks midagi sellist, mida koolilapsena ei osanud tähelegi panna. Nii ka seekord. Meie põhikooli lõpuklass sai augusti algul kokku. Aastakümned pärast lõpetamist. Käisime oma armsas lapsepõlve koolimajas, meenutasime vanu häid aegu. Tõdesime, et meie ajal koolikiusamist ei olnud, et siis veel klassijuhataja tegeles oma klassiga ja talle võis…
4 minutit1 kommentaar -
Lillepeenar ja kiri onu Endlile
Minu tuttav lapsevanem rääkis, et selle aasta kuuendate klasside emakeele tasemetöös läksid tema poja klassis paljud õpilased alt pealtnäha lihtsa ülesandega. Nimelt tuli saata onu Endlile kiri ning selleks kirjutada aadress õigesti ja sobivasse kohta ümbrikul. Tänapäeva lapsed teadupärast ümbrikus kirju ei saada ja selles koolis ei olnud teemat läbi võetud. Õpetaja tunnistas hiljem, et ei osanud niisugust ülesannet ennustada…
4 minutit1 kommentaar -
Sool, maal, veel
Eelmisel nädalal kirjutas hea kolleeg Raivo Juurak Õpetajate Lehes, et eesti keel on muutunud liiga üldsõnaliseks. Kahtlemata võib see nii olla, ja küllap ongi selles osas, mis puudutab argi- ja tarbetekste. Kunsti- ja ilukirjanduses teevad autorid ja väga olulisel määral tõlkijad (seega küllap toimetajadki) viimasel ajal aga imepärast tööd, tõdesin eelmisel nädalal raamatukülje artiklit kirjutades. Tõesti, Joel Haahtelat Hille Lagerspetzi ja Emmi Itärantat…
5 minutit -
Üldsõnalisuse tõbi meie keeles ja meeles
Üks hea tuttav ütles hiljuti, et ta on hakanud eesti keelt lausa vihkama. Kõik need ennastjuhtivad õppijad, süvalaiendajad, lisaks vajadus-, teadmis- ja väärtuspõhised ettevõtmised jne. Kusjuures probleem polevatki niivõrd moesõnades, kuivõrd selles, et nende sõnadega tekstides pole bittigi infot. Loed, et inimesed said kokku, arutasid olulist küsimust ja tegid huvitavaid ettepanekuid. Kus siin info on? Nagu spordiuudis, kus…
4 minutit -
No ei ole liigkasuvõtt vastuolus heade kommetega …
Eesti kiirlaenuturu n-ö arengukonverentsil „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!” (Tallinn 21.05) sedastati, et kiirlaenud on tekitanud tõsiseid sotsiaalseid probleeme kõigis Põhja- ja Baltimaades. Iseasi, kuidas neid on lahendatud ja kavatsetakse lahendada.
Soomes kehtestati eelmise aasta suvel alla 2000-eurostele tarbimislaenudele krediidikulukuse määra piirangud, mis olevat üldiselt liigkasuvõtmise vastu aidanud: poole aastaga vähenes kiirlaenuandjate arv kolmandiku võrra (87 firmalt…
4 minutit -
Kas õpetajaks õppima ei peaks olema raskem pääseda?
Käes on viimaste riigieksamite aeg ja abituriendid mõtlevad, millist ülikooli ja eriala valida. Me muidugi loodame, et õpetajaks õppida soovijaid oleks võimalikult palju, et nendele erialadele oleks ergutavat konkurentsi nagu Soomes. Aga karta on, et imet ei sünni, sest ootused tulevastele õpetajatele on meie ülikoolides endiselt küllaltki madalad.
Tõsi, ülikoolid on vastuvõtulävendit tõstnud. Näiteks Tallinna ülikooli saab…
4 minutit -
Maale elama
Aastaid tagasi otsustasid mu head sõbrad Tallinnast ära kolida. Oma uue kodu rajasid nad mitte mõnda maakonnakeskusse, vaid üsna kõrvalisse kohta, kust lähima rongi- ja bussipeatusenigi oli üksjagu maad. Tookord oli linnast maale kolimine veel üsna ebatavaline. Mäletan, et arutasime selle üle palju, ja mis seal salata, mulle tundus, et nad loobusid ehk liiga kergekäeliselt linna eelistest – võimalusest anda lastele parim haridus, käia…
4 minutit
