Arvamus

  • TLÜ rektorikandidaatide kolm olulist teesi

    8.veebruaril valitakse Tallinna ülikoolile (TLÜ) viieks aastaks uus rektor. Järgnevalt toome ära rektorikandidaatide olulisemad seisukohad, mida nad tõstsid esile vastuses Õpetajate Lehele.   

     TIIT LAND:

    1) TLÜ peab täitma arengukavas sätestatud strateegilised eesmärgid, milleks on interdistsiplinaarsete teaduspõhiste fookusvaldkondade väljaarendamine: digi- ja meediakultuur, haridusuuendus, kultuuriline kompetentsus, terve ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja avatud valitsemine.

    Peame nendes valdkondades edendama teadus-, arendus- ja loometööd…

    Heiki Raudla
    8 minutit

  • Viisakuse poliitika

    Eelmist aastat jäi avalikus ruumis iseloomustama nähtus, mida Sten Tamkivi ja Marek Tamm on Memokraadis nimetanud mõtteruumi ussitamiseks ning Aare Pilv oma Postimehe essees nüansimeele kriisiks. Diagnoos on lühidalt kokku võttes järgmine: avalik arutelu on radikaliseerunud, meedias domineerivad üksikud teemad (kooseluseadus ja pagulaskriis), mille puhul külm, kaalutletud ja viisakas arutelu on üha enam välistatud.

    Piisab vaid inimesel suu lahti teha, kui juba lahterdatakse…

    Aro Velmet
    8 minutit
    3 kommentaari
  • Maakool vs. linnakool

    Maakool vs. linnakool

    Kas mu hing kuulub maa- või linnakooli? See on küsimus, millele iga noor tööd alustav õpetaja peab ühel hetkel vastuse leidma.

    Kahtlemata räägib…

    LAURA MÄNNISTE
    6 minutit

  • Veebi pimeduses

    Mina sain alles hiljuti teada, et internetis eksisteerivad sellised hämaralad nagu deep web ja dark web, kus saab tegutseda, ilma et sind oleks võimalik tuvastada. Veel enam – kuulukse, et 90 protsenti interneti aktiivsusest leiabki aset seal. Veebi pimeduses toimuvat valgustkartvad teod, takistamatult ja karistamatult. Anonüümsed kommentaarid on selle kõrval lapsemäng. Seal säilib vähemalt mingigi vastutus. Kui keegi peaks üritama kommentaariumis midagi suisa…

    Meeli Parijõgi
    2 minutit

  • Keelekaste: Gerontoloogiline kurioosum

    Televisioonis jooksis 1990-ndatel sari „Sure­matu”. Protagonist Dun­­can MacLeod on 400-aastane šotlane, kes on näinud nii mägilaste klannisõdu kui ka džässiajastu algust, töötanud nii Itaalia doodži alluvuses kui ka prantslaste Résistance’i heaks, osalenud nii Waterloo lahingus kui ka maailmasõdades.

    Aga mõelge, kui Duncan MacLeodid oleksid päriselt olemas. Milline paeluv kujutelm! Ent hakka või uskuma, sest inimesed aina räägivad, et „emal on…

    Priit Põhjala
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Palun eksige!

    Meie haridussüsteem kasvatab inimesi, kellel on hirm eksida: praegune viie palli skaalas hindamine õpetab seda, et eksimise eest saab karistada – kahe.

    Olen olnud noorsootöötajana ametis vaid mõned kuud, kuid selle väikese ajaga on mul tekkinud suur mure: riigi hariduspoliitika soovib kasvatada ettevõtlikke noori, kasutades samas ikka veel süsteemi, mis juba eos arengu peatab.

    Toon näiteks kaks juhtumit, mis väga hästi olukorda ilmestavad. Noorsootöötajatele mõeldud…

    HRISTO NEILAND
    3 minutit
    3 kommentaari

  • Võimatu ülesanne: pagulased Eesti haridussüsteemis

    Teadmatus on kõige viletsam kaaslane. (Araabia vanasõna)

    Käesoleval aastal on Euroopasse voolanud pea 750 000 põgenikku. Enamik neist (umbes 75%) on pärit Lähis-Idast (Süüria, Iraak), väiksem osa Lõuna-Aasiast (Afganistan, Pakistan, Bangladesh), Kesk-Aafrikast (Eritrea, Nigeeria, Somaalia, Sudaan) ning Balkani poolsaarelt (Kosovo, Albaania, Serbia). Keskmine pagulane (umbes 65% neist) on 20−40-aastane islamiusuline põhiharidusega mees. 85% põgenikest on kodumaalt lahkunud sõjalise…

    MARTTI KALDA
    6 minutit
    50 kommentaari

  • Peenhäälestaja kogutud klišeed

    Poliitika-aasta käivitamiseks kostitas peaminister Rõivas oma rahvast programmilise arvamuslooga. Tõsi, selle sisu ei erinenud paarist aastatagusest jutust rohkem kui sõnastuse detailide poolest. Selles osas kandis peaminister oma rolli stagnatsioonitempli ülem­preestrina ausalt välja.

    Eks õpetanud ju vana hea Marxki, et ajalugu oma spiraalses arengus kordub, aga ikka kvalitatiivselt kõrgemal tasemel. Okupatsiooniaja stagnatsiooni esindasid surevad vanamehed Brežnev, Andropov ja Tšernenko, nüüd on stagnandiamet…

    Kaarel Tarand
    4 minutit

  • Kuidas ma eesti keele ära õppisin

    Naljakas, et oli aeg, millal ma ei rääkinud eesti keelt. See oli nii ammu, et pean kohe pingutama meenutamaks, kuidas need asjad mul käisid.

    „Kui sul tuju hea – siis käsi kokku löö.”

    See oli kõige pikem lause, mida oskas tulevane eesti lastekirjanik Mika Keränen eesti keeles 19-aastaselt, juulikuu 1. kuupäeval 1993. aastal, kui ta astus Eestimaa pinnale Tallinna sadamas. Pull värk,…

    MIKA KERÄNEN
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Kakskeelne haridus: kas privileeg või katsumus?

    Hiljuti Tallinnas toimunud inimõiguste aasta konverentsil esinenud keeleteadlase Mart Rannuti ettekanne „Keeleõigused ja turvalisus” tugines aastatel 2012−2015 läbi viidud uuringule, mille käigus hinnati eestlaste ja eestivenelaste rahulolu seoses inimõiguste kaitsega Eestis. Muuhulgas juhtis Rannut tähelepanu vastuolule: eestlased ja venelased tahavad, et nende lapsed õpiksid ühes koolis. Praegune haridussüsteem ei toeta aga ei ühte ega teist osapoolt.

    Pole saladus,…

    OLGA SAIKOVSKAJA
    5 minutit

  • Naudi tööd ja õppimist

    Kuigi vaheaeg oli varasemast pikem, sai ta ikkagi otsa. Õpetajate Leht soovib koolirahvale tegusat ja tuumakat uut aastat. Küllap olete juba uurinud kalendrit ja märganud, et tööle saab rohkem pihta anda, sest riigipühasid on vähevõitu.

    Kuigi koolis tehakse uue aasta plaane sügisel ja soovitakse 1. septembril üksteisele head uut aastat, mõtleme ka praegu, mida tahame ise teistmoodi teha.

    Igas päevas võiks olla midagi,…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Tartus enam lasteaiajärjekorrast rääkida ei saa

    Hiljutist Riigikontrolli aruannet oli meeldiv lugeda, sest Tartu linn sai kiita. Ja seda valdkonnas, mis on meil aastaid üks suuremaid murekohti – lasteaiajärjekord. Täna saame tõesti kinnitada, et Tartu linnas enam lasteaiakohtadest puudust ei ole. Nüüd, mil tuleva aasta linnaeelarve on juba volikogus arutusel, on sobiv aeg välja tuua, kuidas ning milliste otsuste ja kompromisside tulemusel oleme…

    Tiia Teppan
    4 minutit

  • Mida oli Eestil õppida 2015. aastast?

    Vastavad õiguskantsler, president ja kristliku õppeasutuse juht. Küsis Heiki Raudla. Koolivõrgu rahastamine vajab restart’i „Arukaid ümberkorraldusi pole võimalik teha rumalate meetoditega,” rõhutab Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige, Tartu aasta õppeasutuse juht 2015 Tarvo Siilaberg.

    Haridus- ja teadusministeerium kaitses kuni 2014. aasta oktoobri riigikohtu lahendini praegu kehtivat erakooliseadust ja erakoolide rahastamise korda. Riigi ja Tallinna linna vaidluse tulemusena kinnitas riigikohus, et…

    5 minutit
  • ,

    Esseekonkurss: Minu tee Õpetajaks

    Noor õpetaja. Esimest aastat tööl. Peale juba ei tea mitmendat korralekutsumist teatab tema rühma väike poiss vihahoos: „Kui ma suureks saan, siis ma tapan su ära!” Natuke hirmuäratav, nii väike poiss ja nii suured sõnad. Aga kellega võiks siinkohal tegemist olla – kas kasvatamatu huligaaniga? Omadega puntras poisipõnniga? Ebapädeva õpetajaga?

    Me kipume oma elus liiga kiiresti hinnanguid andma. Kui mõni laps…

    Heily Leola
    7 minutit

  • Null pagulast!

    KAAREL TARAND

    kolumnist

    Neli aastat tagasi kirjutas Eestis vähemasti üks ajaleht täiesti tõsimeeli Euroopa ühisvaluuta euro kohesest devalveerimisest ja üldse kadumisest, ehkki tasakaalukamalt maailma jälgivate inimeste jaoks oli sellise stsenaariumi rakendumise tõenäosus kaduvväike. Aga nii uhkelt mõjuvad need verd tarretama panevad pealkirjad ja väikese inimese osasaamine millestki suurest ajaloos, epohhiloovast kriisist.

    Euroopa Liidu retoorilisse traditsiooni kuulub kujutluspilt, et rahumeelne ühiselu suurte põhivabaduste raames on vaid sammumine…

    4 minutit
    1 kommentaar

  • Keelekaste: Salapärane Pope Francis

    Hiljuti oli Õhtulehe veebiväljaandes uudis: „Pope Francis ütles karmilt, et tänavused jõulud saavad olema pigem paroodia, sest kogu maailm on sõjas.” Noh, tegijal juhtub mõndagi. Aga kui lausa nii rumalalt, siis lihtsalt ei saa näpuga osutamata jätta.

    Millises koolis õppis ajalehtnik, kes peab ingliskeelset tiitlit pope paavsti nimeks, jättes selle eestindamata, ega taipa eesti keelde transkribeerida ka nime Francis? Sest…

    Priit Põhjala
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Miks riik hülgab oma kohustuse koolivõrgu ees?

     

    TARVO SIILABERG

    Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige, Tartu aasta õppeasutuse juht 2015

     

    Novembri lõpus ja detsembris arutatakse riigikogus, täpsemalt selle kultuurikomisjonis erakooliseaduse muutmist. Kuidas on jõutud selleni, et minister Jürgen Ligi eestvedamisel, Reformierakonna poliitikute toetusel ja küünilisele JOKK-poliitikale toetudes püütakse hüljata riiklikult olulist kohustust Eesti koolihariduse rahastamisel?

    Piltilikult öeldes on tegemist peegli purukslöömisega, kui sealt vastu vaatav ühtäkki enam…

    6 minutit

  • Õppimise hästi hoitud saladused

    GRETE ARRO

    TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi ning kasvatusteaduste instituudi teadur

    KATI AUS

    TLÜ haridus-innovatsiooni keskuse õpetajahariduse projektijuht, loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur

    Õppimise edukus ja õppija heaolu on seotud hulga teguritega. Mõnda neist on hõlpsam märgata – näiteks kuivõrd õpilane ülesannete lahendamisel pingutab ja kui enesekindlalt uutele või keerukatele olukordadele läheneb.

    Teatud aspekte on aga keerukam märgata ja seetõttu ka raskem suunata. Sellised on…

    8 minutit
    5 kommentaari

  • Ülikool kui kasutu masin

    RAUL VEEDE

    kodanikuliikumise aktivist

    Kui luule on ühe tuntud metafoori järgi kasutu masin, siis Gunnar Oki raporti valguses paistab üha selgemalt, et ülikooli peetakse Eestis kasulikuks masinaks − kuid see on ka kõik.

    Raportist on selgelt näha, et ülikoolide tarvilikkust hinnatakse pelgalt nendelt soovitava toodangu põhjal. Kuid sama teevad Oki oponendidki, kriitikas rõhutatakse peamiselt vajadust erilaadse toodangu järele. Tasub järele mõelda, kas ülikoolidel pole…

    6 minutit
    1 kommentaar

  • Kvaliteet või kinniminek

    KAAREL TARAND

    kolumnist

    Kuskil (tagatubades?) paistab olevat üks seebiooperi käsikirjade ladu. Igal nädalalõpul jagavad parteide või riigi avalike institutsioonide kantseleid-bürood sealt ajakirjandusele järgmise portsjoni kätte. Ja kui mõnele ei jätku, mõtleb leidlik toimetus konkureeriva toote ise välja.

    Kõik ühise eesmärgi nimel: et jumala eest mitte täita ülesannet vahendada informatsiooni ja seda mõtestada, milleks ju ajakirjandus loodud ning mille eest tellijatelt-ostjatelt raha kogutakse.

    See on üks…

    4 minutit
Õpetajate Leht