Arvamus
-
Initsiatiivika ja koostööalti õpilase kasvatamine eeldab samasugust õpetajat
23. augusti Õpetajate Lehes kirjutas Mati Heidmets artiklis „Tont ja möku”, et Euroopa Komisjon kutsub üles haridust ümber mõtestama. Oluline on anda lapsele koolist kaasa elus vajalikud nn läbivad oskused: initsiatiivikus ja iseseisev probleemilahendamine, koostööoskused ja kriitiline mõtlemine, keelteoskus ja ettevõtlikkus. Lihtsad käsutäitjad ja reeglite järgijad tänapäeva maailmas hakkama ei saa. Autor…
6 minutit1 kommentaar -
Otsitakse õpetajat?
Juba pikemat aega ei vasta koolivõrk Eesti demograafilisele situatsioonile, mida viimasel paaril kümnendil on iseloomustanud negatiivne iive, elanikkonna koondumine linnadesse ja väljaränne. Sellest aspektist on kogu senise haridussüsteemi vormiline jätkusuutlikkus enam kui küsitav. Sealjuures pole „süsteem” umbmäärane suurus kusagil kaugel ja eemal, vaid tähendab kõige otsesemalt väljavaateid töötada samal erialal ka 2, 5 või 10 aasta perspektiivis.
Põhikoolis, mille lõpetasin 1996. aastal, õppis…
4 minutit -
Kristi Vinter: Veel kord haridusuuendusest
Õppeaasta algus on inspireerinud paljusid inimesi agaralt hariduse üle arutlema ning ka Õpetajate Lehes on viimastel nädalatel ilmunud mitu mõtlemapanevat artiklit. Kõigi nende ühiseks jooneks paistab olema soov haridusuuenduste ja muutuste järele. On neid, kes näevad suurimate muutuste põhjustajana kiireid tehnoloogilisi arenguid ning tajuvad tehnoloogia kaasamises haridusuuenduse võimalusi, ning neid, kes soovitavad pöörduda hariduse võimaldamisel pigem juurte juurde…
6 minutit -
Kui nutt tuleb kooli…
Erinevatel konverentsidel on palju räägitud turvalisusest. Turvaline on nii koolitee kui ka koolis olek. Ühtlasi on meie õpilased (ning ka koolid) astunud sammu edasi virtuaalsesse maailma, kus samamoodi tuleb mõelda turvalisusele. Alanud õppeaasta muudab mind natuke murelikuks kooli arvutivõrkude ülesehituse suhtes, sest suhteliselt hiljuti on nutiseadmete kasutus on tõusnud plahvatuslikult. Ühelt poolt tunnen rõõmu ja uhkust, kuid teisalt leian, et midagi tuleks…
5 minutit -
Eesti kool vajab rohkem kultuuri ja kirge
Jälle algab kõik, algab uuesti. Kooliaeg on kõigi aeg ja sellepärast puudutab algav kooliaasta kõiki Eesti inimesi. Vastuoluliste tunnetega alustavad kooliaastat õpetajad, kellest enamik on juba aastates, mille kohta öeldakse, et parim enne möödas. Aga noori peale tulemas ei ole, sest kes ikka tahaks omandada elukutset, mille kohta loed lehest ja kuuled raadiost, et palk on väike, tööd on…
4 minutit -
Kool kui lahtihaagitud vagun
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused jätavad kõik olulise õpetaja ja kooli lahendada.
Ametlikus retoorikas nimetatakse seda iseseisvuse ja vabaduse suurendamiseks. Aga kas see ikka on iseseisvus, kui õpetaja teeb põlve otsas ise õppematerjale, sest uus õppekirjandus ei lange mitmel juhul õppekavaga kokku − kirjastused kiirustasid ülepeakaela õpikuturgu haarama. Ja mis iseseisvust annab ka kooli oma õppekava, kui seda tehakse copy-paste-meetodil? Pigem teeb…
6 minutit -
Asjast ka, sedapuhku
Üks viimasel ajal mõistetavatel põhjustel laialt levinud välismaakeelseid mõttekäike kõlaks eesti keelde ümberpanduna umbes nõnda: „Kas peaks minema Süüriasse süürlasi tapma põhjusel, et süürlased Süürias süürlasi tapavad?” Õige vastus võiks olla „ei”, kuid ma ei hakkaks siinkohal Lähis-Idas toimuvast pikemalt kirjutama – selle jaoks on kompetentsemaid kodanikke. Mulle pakub huvi toodud mõttekäik kui selline.
Juba palju maalähedasem ja arusaadavam tunduks küsimus: „Kas peaks…
4 minutit -
Kuidas õpetada 21. sajandi noori?
Kooliaasta alguses on ühiskondlikku teadvusse (taas) jõudnud haridustemaatika.
Haridusminister Jaak Aaviksoo konstateerib, et eesti kool ehk siis õppimine peab olema huvitav. Endise rektori Mati Heidmetsa arvates hakkab päriselu jõudma 21. sajandisse, koolil on aga veel 19. sajandi lõhn küljes (mõlemad ÕpL 23.08). Muuseas, õpetajad on pärit 20. sajandist. 26. augusti Postimehes kutsuvad riigikogulane Priit Sibul ja TÜ professor Tõnu Viik kahekordistama…
6 minutit -
Presidendi tervitus 1. septembril
Hea Eesti rahvas, üks ilus, soe ja päikeseline suvi on taas lõppemas. Esimene september on selle selge märk: tuhanded lapsed ja ka veidi vanemad alustavad taas õpinguid. Paljud neist esimest korda päris koolis ja päris ülikoolis.
Ma tean, et õppe- ja tööaasta algus toob paljudesse südametesse nukrust. Sest suvi oli tõesti ilus, täis vabadust, looduse ilu, puhkamist, päikest ja rõõmu. Ja…
3 minutit -
Ülikool olgu kasvatusasutus
Juunis lõpetasid bakalaureused, juulis võtsime uued. Ühtedel kolm aastat seljataga, teistel silme ees. Kolm aastat meie elust. Hästi lühike aeg üksteist tundma õppimaks. Liiga lühike – õieti kuritegelikult põgus, sest need esimesed ülikooliaastad on lävepakk tulevasse ellu. See oli noorte elu esimene tõeline valik. See ei tohiks lõppeda võõralt ja valesti.
Me valisime koos. Mitte kõiki, kes tahtsid tulla meie eriala õppima,…
4 minutit -
Kõrgharidusreform ja üliõpilaste raha – kellele ja kui palju?
Valimislubadused on täitumas – värsked esmakursuslased asuvad õppima uue kõrgharidusreformiga ette nähtud tingimustes: valdavalt tasuta ning arvestatavate rahaliste lisatoetustega. Mis täpselt muutub, millistest summadest käib jutt ja millised on süsteemi kitsaskohad?
Uuest stipendiumide ja toetuste süsteemist rääkides on oluline jätta meelde eristus: stipendiumid on motivatsioonipakett üliõpilastele, kelle õpitulemused on silmapaistvad. Vajaduspõhised õppetoetused on rahatugi tudengitele,…
3 minutit -
Kommentaare põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muudatuste kohta
Seoses terminist „pedagoogid” loobumisega on õpilaskodude kasvatajad, sotsiaalpedagoogid jt jäänud välja koolide koosseisust, mille kehtestab riik, õppenõukogust, nõukogude koosseisu valimistelt jms. Samuti ei ole enam reguleeritud nende ja õppealajuhataja töölevõtmine konkursi korras. Nende lahutamine õpetajatest ja liigitamine tugispetsialistideks koos raamatupidajate ja teistega ei ole põhjendatud. See annab eksliku signaali, justkui oleksid koolis kesksed ainetunnid ja…
4 minutit -
Tüdimus tüdimusest
Kuidagi imelik oli olla. Vaatasin enda sees ringi ja sain aru, et valdavaks tundeks on täielik tüdimus tüdimusest. Liiga palju ja liiga entusiastlikult räägivad inimesed sellest, kui tüdinud nad parasjagu on. Tüdimusest rääkida meeldib eestlasele juba peaaegu sama palju, kui ladrata sellest, kui palju tööd ta muudkui teeb. Valdav on muidugi riigitüdimus, tüdimus poliitikast, poliitikutest, riigiametnikest, kõigest sellest, mis maksumaksja kulul elab…
4 minutit -
Pane mure kiiresti käest ära!
Klassiõpetajale pole midagi erakordset minutis (toonitan, minutis), mille jooksul tuleb tal reageerida kümnetele küsimustele. „Õpetaja, ma ei saanud aru, kas sa seletaksid veel kord?” „Õpetaja, kas ma tohin välja minna?” „Õpetaja, milliselt realt ma pean alustama, kui mul on uus vihik?” „Õpetaja, kas ma tegin õigesti?” „Õpetaja, kas sul joonlauda (mõnikord ka pliiatsit, kustukummi, kääre, liimi …) on mulle laenata,…
5 minutit -
Pea pole prügikast
Oma valitsemisaja kolmanda õppeaasta künnisel haaras haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo otsustavalt härjal, see tähendab ainekavadel sarvist. Eelmises Õpetajate Lehes tegi minister säru meie ainekavade liiga suurele mahule ja elukaugusele ning rõhus vajadusele neid poole võrra kärpida, eristades tuumikut vähem olulisest.
Ministri jutt on koolirahva kihama pannud.
Seda oleks pidanud juba ammu tegema, vähendada tuleks ka kohustuslike õppeainete arvu, õhkab pedagoogide optimistlikum pool. Nad…
8 minutit -
Õpetaja kaitseks ehk Milleks reisikorraldajat vaja on?
Olen palju kordi mõtisklenud selle üle, kui palju veel on neid pedagooge, kes lähevad reisibüroodest mööda ning korraldavad ise heast tahtest klassiekskursiooni. Mis seal siis nii keerulist on: tellid bussi, broneerid majutuse, kogud raha kokku, teed vajalikud maksed, reisijuhi ja reisisaatja töö teed ise ära…?
Hea õpetaja, oled Sa kunagi mõelnud sellele, kui suure vastutuse Sa endale…
3 minutit -
Quo vadis, eestikeelne haridus Narvas?
Narva ainukest eesti gümnaasiumi ähvardab liitmine keelekümbluskooliga.
Inimkonna piisavalt pika ajaloo vältel on eri kultuurides kujunenud välja hulgaliselt käibefraase, mille tähendust tuntakse ja teatakse. Aegade jooksul mõned neist kaovad, nende tähendus ununeb või muutub ebaoluliseks. Osa mõtteteri jääb aga püsima ja omandab laiemagi tähenduse, kui algselt oli. Jeesuse sõnad jüngritele viitasid teeleminekule, mis lõpeb „õigluse kojas”. Kuhu aga sammume praegu…
3 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Laul on lauldud, elu ees
Ma ei tea, mida see suvi lisaks üpris ilus olemisele tegi, aga käest lidus ta seekord hämmastava kiirusega. Kogu aeg on sündmused, pool neist tähtsündmused. Ole ainult jaksaja ja jaksa osa võtta ja saada ja heal juhul ka anda. Teabelaksakad tabavad niikuinii iga nurga alt. Öölaulupidu oli? Oli. Robbie Williams käis? Käis? Hennes & Mauritz avab kaubamaja? Lausa…
4 minutit -
Jaak Aaviksoo: Kas Eesti kool on huvitav?
Huvitav oleks teada, kui palju on meie hulgas neid, kellele meeldib õppida. Meeldib niivõrd, et nad kulutavad sellele kogu oma vaba aja. Ilmselt mitte palju. Ometi oleme kõik kunagi niisugused olnud, lapsena – siis, kui me veel lasteaiaski ei käinud, koolist rääkimata. Õppimine on loomulik ja õppimisvõime kaasasündinud. Õpime ennastunustavalt, õppimisele mõtlemata siis, kui kõik on uus ja huvitav….
6 minutit -
Liisa-Ly Pakosta: Mis muutub uuel kooliaastal?
Et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste teksti muudeti riigikogus viimase minutini ja väga palju (ikkagi demokraatia!), pole seadusemuudatusi jõutud piisavalt selgitada, mis on probleem. Seepärast on otstarbekaks vaadata põhjalikult üle vähemalt need muudatused, mis puudutavad otseselt õpetaja tööd ning jõustuvad tänavu 1. septembrist.
Valdav osa seaduses tehtud muudatusi annab vabadust ja otsustusruumi kohapeale juurde – selline võiks olla kokkuvõtlik hinnang….
12 minutit -
Arvamusi arvamusfestivalilt
Laupäeva keskpäev Paide Vallimäel. Kohe-kohe on algamas haridusväitlus ja ma ekslen telkide vahel. Kus on loodelava? Treppidest alla ja sinnapoole, näidatakse mulle õige suund kätte. Seal nad ongi! Kolm noort meest laval väitluseks valmis. Libistan end tagumisesse pingiritta ja juba kõlab reporteri intrigeeriv küsimus meile, pealtvaatajatele:
Mida teeksite Teie esimese asjana, kui oleksite haridusminister?
Reporter vaatab otsivalt ringi. Kas tõstab keegi käe või…
6 minutit -
Heaks kuulajaks õpitakse sünnist saadik
Tänapäeva kiire elutempo tingib verbaalse ehk sõnalise suhtlemise osakaalu vähenemise. Seda eriti laste ja vanemate vahel. Omavaheline suhtlemine, elava kõne kuulamine on aga põhiline kõne ja sotsiaalse arengu tagaja.
Loomulik emakeele omandamine algab kuulamisest ja kuuldust arusaamisest. Lapse kuulamisoskuse kujundamisega tuleb alustada lapse sündides ning sellega tuleb aktiivselt tegelda lapse kogu koolieelse ea vältel. Kooliks ettevalmistamisel on väga oluline osa…
3 minutit -
Ramo Pener: Inimene pole inimesele hunt!
Eeloleval sügisel alustatakse kahekümnes Eesti õppeasutuses koolikiusamisvastase projektiga. Tegemist on Soome eeskujul käivitatava pilootprojektiga Kiusamise Vastu. Kiusamine on vaimne või füüsiline vägivald kas kodus, koolis või kodu-kooli teel. Kooli territooriumil on kiusamise subjektideks ja/või objektideks poisid, tüdrukud ning õpetajad.
Enne, kui hakata millegi või kellegi vastu nõiajahti pidama, peaks välja selgitama, miks keegi kellegi vastu meelestatud on? Mis on vägivallatseja…
5 minutit -
Veel kord Repinist
Väärtuslikule vene kunstile pööratakse nii koolides kui neist väljaspool kohati teenimatult vähe tähelepanu. Õnneks on Eesti Kunstimuuseum seda puudujääki viimastel aastatel tublisti täitma asunud ning kunstihuviliste rõõmuks eksponeeritakse Kadrioru kunstimuuseumis veel paar nädalat Ilja Jefimovitš Repini (1844–1930) töid, mis pärinevad Helsingi Ateneumi kogudest.
Külastasin näitust esmakordselt kohe peale avamist veebruarikuus. Nüüd, näituse lõppemise eel ja teisel külastusel, kui olen lugenud muid arvustusi, tunnen,…
5 minutit
