Arvamus
-
Kasutagem oma tervet mõistust!
Andmekaitse inspektsiooni juhendis kaamerate kasutamise kohta on palju soovituslikku ja nii seda tulebki võtta. Jään koolijuhina selle juurde, et seoses jälgimisseadmete kasutamise, filmimise ja pildistamisega tuleb koolijuhil reeglite ja korra kehtestamisel kasutada tervet mõistust, loogikat ja empaatiavõimet. Võib olla nii, et mõnes koolis on õigustatud punktuaalne kirjalik kord, teises mitte. Sõltub kooli kultuurist ja väärtustest.
Juhendis märgitakse, et turvakaamerate salvestisi ei…
2 minutit -
Kaamerate kasutamine koolides ja lasteaedades
Andmekaitse inspektsioon avaldas 9. aprillil kaamerate kasutamise juhendi. Avaldame sellest osa, mis puudutab kaamerate kasutamist koolides ja teistes lasteasutustes. Tervikuna saab juhendiga tutvuda inspektsiooni kodulehel (www.aki.ee).
12.1. Turvakaamerad
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 5 kohaselt on koolis videovalve kasutamine lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks.
Lisaks õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamisele võib turvakaameraid…
7 minutit1 kommentaar -
Rein Sikk: Kuidas tappa inimesi ja ideid
Eestlane on koledal kombel seaduseusku. Seadus näib kui kuri deemon, mida kohates ununeb võime oma peaga mõelda, talupojatarkuse abil probleeme lahendada. Paraku ununeb seaduse ja määruse ees selga küürutades ka kõige tähtsam: seadus pole midagi muud kui pelgalt inimeste loodud lausete kogum. Ja täpselt samamoodi, kui inimesed on lausetest seadusi loonud, saavad nad neid ka muuta, paremaks teha. Või…
5 minutit -
Mare Rossmann: Head poliitikut poleks must saanud ja viletsaid on terve Eesti täis
Mare Rossmann ei ole inimene, kes minevikus elab. “Pole ammu sellele ajale mõelnud. Nüüd, 25 aastat hiljem, tulevad need lood jälle meelde,” sõnab särava naeratusega daam. 17. juunil 1988 pidas toonane Rakvere 1. keskkooli õpetaja Mare Rossmann Tallinna lauluväljakul laulva revolutsiooni ühel tippüritusel kirgliku kõne, ja lauluväljakutäis rahvast hingas temaga ühes rütmis.
Mida…
9 minutit -
Karl Martin Sinijärv: vaata ja imesta
On täiesti hämmastav, millised väljaütlemised võivad inimestes reaktsioone tekitada. Ja millised mitte. Nendessamades inimestes, kellele võib aastate kaupa arukat juttu kõnelda ja kirjutada, ilma et nad seda märkamagi teeksid, sütitab sädeme juhuslik rumalus. Vanemad inimesed teavad rääkida, et aegade hämaras olevat küll esinenud juhtumeid, mil pikemat aega arutu vadaga üle külvatud isikud ergastunud tõesõna peale, ent säherdused on siiski…
4 minutit -
Eriliste õpilaste toetamine eeldab riigi ja omavalitsuste koostööd
Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldusega seoses on ka Eestis viimasel ajal rõhutatud kaasava hariduse põhimõtte järgimist. Ekslikult on jäänud aga kõlama arusaam, justkui oleks kaasava hariduse ideoloogia põhisõnum see, et kõik hariduslike erivajadustega, sh puuetega õpilased võiksid õppida tavakoolis. Kaasava hariduse põhimõtte rakendamine tähendab eelkõige seda, et kõik haridusest kõrvale jäämise ohus õpilased oleksid võimetekohaselt…
4 minutit -
Metsa või poodi?
Teisipäeval tähistati üle maailma lasteraamatute päeva, Eestiski toimus sel puhul luulelugemisi ja kohtumisi kirjanikega. Nädala pärast tähistatakse sama ülemaailmselt õuesõppepäeva, mis Eestiski on tuntust kogunud juba kümmekond aastat.
Tuleb see nüüd kahe kõnealuse teema kokkusaamisest või on kevadeigatsus niivõrd suur, aga raamatupoodides on ostjate viimaste nädalate lemmiktoode olnud „Jänku-Jussi loodusvihik”. Ei ole just väga tavaline, et raamatutabelite kõige tippu jõuab lasteraamat, ega seegi, et…
4 minutit -
Loomest ja liitlastest
Teisipäeval tähistati Toompeal ja ka all-linnas kahekümne viie aasta möödumist Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi loominguliste liitude juhatuste ühispleenumist. Tähistati kõrgemalt poolt instseneeritud mälestusteenistusega, milles oli meeldivalt vähe igavat kroonulikkust ja mille käigus lehvis tegelikult üllatavalt palju vaba mõtet. Veerand sajandi eest ei lehvinud vaba mõtet kusagil ja tostap tost toonasest pleenumist vaimline maamärk sai. Tänapäeval jõuab iga mõte avalikkuse nätsutada ja vitsutada…
4 minutit -
Lahing Apaatias
Kui õpilane ei õpi, siis on ta tuim, ükskõikne ehk apaatne. Apaatia on tundeelu tuimenemise enim väljendunud vorm. Aga õpetaja? Kas pedagoog, kes õpetab apaate, on apatoloog? Võõrsõnad tuleb panna ilusasse emakeelde, et kogu ühiskond ei apatiseeruks, et mõtted ei muutuks apatiidiks. Õpetaja, kes õpetab tuimi õpilasi, on apaadialune.
Apaadialune mõtleb apaatidest. Õpetaja jälgis pikalt Kalevit ja Lindat. Kalevi kehakeeles oli empaatiat apetiitse Linda…
5 minutit -
Miks me ei hoia oma kooli?
Eesti koolisüsteemi tulevik on kujundav hindamine, lugesin 24. jaanuari Postimehest. Mõni aasta tagasi, kui Leelo Tiisvelt, Ameerikast kujundava hindamise Eestisse tooja, oma avastusega Õpetajate Lehes üles astus, kirjutasin vastuseks, et õpilaste stimuleerimine, nende enesetunnetusliku arengu suunamine pole eesti kooli jaoks uus asi. Siis tuli suvi peale ja sinna see jäi.
Nüüd on nii, et Leelo Tiisvelti koolitusfirma Uus Kool töötab täistuuridel. Vana…
9 minutit -
Erki Noolel oli õigus
Et mis mõttes? Aga ses mõttes, et see on jumala õige jutt, et praktiseerivate homode seltskonda tuleks vältida. Viisakas inimene väldib ka praktiseerivate heterote seltskonda. Alati võib ju natuke oodata, kuni praktiseerimine läbi saab.
Õige on seegi kerkima kippuv küsimus, et mispärast nüüd keset vaikset nädalat jälle selle va homo(abielu)teema üles peab võtma. Ja tuleb seda teha täpselt sellepärast, et see ei olegi…
5 minutit -
Kui kestvatest kiiduavaldustest sai lihtne aplaus
Veerandsada aastat tagasi hakati tormiliste ja kestvate kiiduavalduste asemel lihtsalt tagasihoidlikult käsi plaksutama. See muutus tundub tähtis olnud. Loomeliitude ühispleenumil 1. ja 2. aprillil 1988 mõõtis Heino Kiik väidetavalt stopperiga, kellele sõnavõtjatest kõige rohkem plaksutati. Enim aplodeeritud kõneleja oli Hando Runnel (15 sekundit), järgnesid Enn Põldroos, Heino Kiik ja Arvo Valton (10 sekundit; vt Triin Junkur, „1988….
4 minutit -
Kehaline kasvatus
Kehalise kasvatuse tundides mängiti meil tavaliselt korvpalli või, kui aastaaeg ja ilm lubas, siis jalgpalli. Peeti justkui endastmõistetavaks, et kõik poisid teavad, kuidas need mängud käivad. Mingit reeglite tutvustamist ega seletamist polnud. Õpetaja oli kogu selle tunni niisama kuskil eemal või ajas sõpradega juttu.
Ja aeg-ajalt olid ka sellised kehalise kasvatuse tunnid, kus pidi jooksma või hüppama ning mõõdeti tulemusi. Vist olid need tulemused…
4 minutit -
Läbipaistvast rahastamisest võidavad õpetajad
Eelmisel nädalal hakkas riik avaldama omavalitsuste lõikes õpetajate palgainfot, mille alus on omavalitsuste ja koolide aruandlus. Tahame kindlustada, et sellel aastal sihtotstarbeliseks tehtud palgatoetus ja -tõus jõuab koolide palgaeelarvetesse ja reaalselt õpetajateni. Seetõttu oli Kanepi gümnaasiumi direktori Merike Kaste probleemipüstitus eelmises Õpetajate Lehes täiesti omal kohal.
Kanepi vald sai tänavu ainuüksi õpetajate palgatoetust 267 078 eurot. Number ise…
2 minutit -
Häda ajab härja kaevu
Minge EMO-sse, kui halvem hakkab, soovitas perearst. Heast südamest ja oma parima äranägemise järgi. – „Sinna ma enam küll ei lähe,” raputas vana naine vaevumärgatavalt, aga veendunult pead. Ta oli seal käinud ja tundide kaupa kõrge palaviku käes lõdisedes oma järjekorda oodanud. Vanal naisel oli kopsupõletik. Aga köha ja palavik pole ometi mingid erakorralised sümptomid.
Kurdetakse, et patsiendid ummistavad tühja-tähja pärast haiglate erakorralise…
4 minutit -
„Õpetaja, karjuge meie peale!”
Mida peaks õpetaja tegema, kui õpilased nõuavad, et ta nende peale karjuks? Niimoodi küsis meie kursusel minult üks õpetajaks õppiv tudeng. Ei osanud öelda muud, kui et ärgu tema karjugu. Mõtlesin, et vahest on see venekeelsete koolide probleem, sest küsija oli vene rahvusest. Aga ei, sedalaadi õpilaste soovid olid tuttavad ka eesti koolides õppinud ja õpetanud tudengitele.
Kas tapafilmide, roki- ja…
9 minutit -
Rebemeid Rooma-rajalt
Kevad. Osal inimestel on jälle paast ja osal on jälle paavst. Paast on tervisele kasulik, ajab mürgid ihust välja ja teeb vaimu teravamaks. Paavsti kasulikkuse osas esineb lahkarvamusi, kuid paavst, see on miski, mis on alati olnud. Või peaaegu alati. Alati olnut on alati vaja. Uus paavst kõlab vastuoluliselt. Paavst on igal juhul vana, isegi kui ta peaks juhtumisi noor olema. Paavst…
4 minutit -
Statistika ja reaalpalk
11. märtsil jõudis kohalikesse omavalitsustesse kiri haridus- ja teadusministeeriumi dokumendihaldussüsteemist Pinal. See sisaldas kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide õpetajate palgakulude ülevaadet 2013. a jaanuari kohta.
Esimene pilk õpetajate keskmistele palkadele tekitas „vau”-reaktsiooni – vaat kuidas on palgad tõusnud! Oli omavalitsusi, kus õpetajate keskmine palk oli jaanuaris 848 eurot, mõnes 948 ning siis juba 1256 eurot ja 2248 eurot!
Koolidirektorina ei saanud ma neid numbreid tõsiselt võtta….
2 minutit -
Rumal jutt, nõunik Epp Rebane!
Õpetajate Leht avaldas 15. märtsil haridusministeeriumi nõuniku Epp Rebase pika loo pealkirjaga „Kontakttunnipõhine koormusarvestus on ebaõiglane”. Loo sissejuhatuses on öeldud, et artikli esimene versioon valmis juba 2001. a novembris, kuid ei näinud kunagi trükivalgust. Selle mürkkibeda lausega annab Epp Rebane otse Olümposelt tavainimestele mõista, et ka õpetajate häälekandja on endale lõpuks progressiivsete vaadetega peatoimetaja saanud.
Epp Rebase igavas kantseleistiilis kirja pandud…
5 minutit -
Kontakttunnipõhine koormusarvestus on ebaõiglane
Selle artikli esimene versioon valmis 2001. aasta novembris, kuid ei näinud kunagi trükivalgust. See näitab, et probleem on pikaajaline, kuid otsustamatus pole olukorda kuidagi parandanud. Praegu on õpetaja tööaja ning koormuse arvestus segasem kui kunagi varem. Seda on näha ka õpetajate sõnavõttudest: koolis muutuvad palgad ja koormused, eirates tihti ka kõige elementaarsemaid töötaja kaitseks loodud reegleid.
Kuulates ja…
8 minutit