Arvamus
-
Hoost ja andmisest
Toas on hea ja soe, kompuuter köeb, vürtsimahl kuumab sulnilt termostassis ja raamatud nihelevad hiirvaikselt riiuleis. Saab mõtelda ja kui veab, siis ka välja mõtelda. Vahepeal peab tööd tegema, aga see töögi on tubane ja seega üldjoontes väljakannatatav. Õues seevastu on olemuslikult ebamugav. Talv ei ole veel tüütusse faasi jõudnud, aga ega ikka iiales tea, kas parasjagu jäätab või sulatab, tuulab või…
4 minutit -
Uus rahajagamise kord seab ohtu õpilaste arengu
Viimasel ajal on kirjutatud tugiteenuse spetsialistide rahastamisega seotud küsimustest, kuid sisuliselt pole muudatusi seaduses põhjendatud. Keskendun küsimusele, miks oleks õigem pingutada selles suunas, et esmatasandi tugiteenused oleksid koolis iga päev kättesaadavad.
Oht õpilaste igakülgse arengu toetamisele
Seaduse tasandil on praegune seis Eesti ajaloo parim, see on kooskõlas nii uuemate suundumustega hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste arengu toetamisel kui ka nüüdisaegsete…
4 minutit2 kommentaari -
Täpsustus haridusjuhtide protestile
Tallinna, Pärnu ja Tartu haridusjuhid heitsid eelmise nädala Õpetajate Lehes riigile ette, et õpetajate palgatõusuraha tuleb „omavalitsuste vahendite arvelt”. Väide ei vasta tõele, riik tõstab järgmisel aastal omavalitsustele antavat õpetajate töötasutoetust üle 11% − andes omavalitsustele haridustoetusse lisaraha ja võttes osa omavalitsuste kohustusi enda õlule. Oleme seda selgitanud lehtedes ning ka partneritega silmast silma vesteldes.
Heade haridusjuhtide artiklis on paraku…
2 minutit -
Jorss ja demokraatia
Une-eelseid mõttemänge: kujutan endale ette keskealist jorssi, kes omab seisukohti. Mitte liiga selgepiirilisi, ent see-eest vankumatuid. Jorsile meeldib õlu, eriti selline kangem, õieti meeldib talle palju õlut, eriti sellist kangemat. Mark ja maitse pole oluline. Jorsile meeldib Eesti, selline Eesti, nagu tema tahab, aga Eesti vabariik tema praegusel kujul ei meeldi jorsile sugugi. Päris kindlasti ei meeldi jorsile Euroopa, eriti Euroopa Liit….
5 minutit -
Kuri Kapitalist ja Vaene Poiss. Kes peaks noore arvutigeeniuse lugema õpetama?
Elas kord üks korteri väljarentija, nimetagem teda näiteks Kapitalistiks, sest midagi erilist tegemata sai ta oma korteri eest üüriraha. Tuli selle Kapitalisti juurde üüriliseks üks poiss, nimetagem teda Vaeseks Poisiks, sest hoolimata pingutustest ei jätkunud tal kunagi raha. Kapitalist võttis Poisilt lepingule allkirjad ja hakkas üüriraha ootama.
Poiss tegi tööd ja nägi vaeva….
4 minutit -
Õpetajate palgatõusu koormat hakkavad kandma omavalitsused
Õpetajate palk on Eestis liiga väike ja seda tuleb tõsta – sellest saavad kõik aru ja üldjuhul ollakse õpetajatega solidaarsed. Tüli tekitab võimalike katteallikate küsimus, kelle või mille arvelt peaks õpetajate palka tõstma. Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et palgatõus peaks valdavalt tulema süsteemi seest, st teiste haridustoetuste ja kohalike omavalitsuste arvelt.
Aluseks kallutatud analüüs
Ministeerium selgitas…
6 minutit -
Kiretult ja suurustamata õpetajate palgatõusust
Õpetaja töötasutoetuse kasvu arutelu on tekitanud üksjagu segadust. Segi aetakse palgatoetuse kasv, mis tuleb järgmise aasta algusest, ning uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis pole veel riigikogussegi jõudnud. Segi on aetud õpetajate tegelik palk ja alammäära garantiid. Riiki on süüdistatud lausa omavalitsuste rahastamise vähendamises. Kahjuks on keeruline rahastamismudel ja raha läbipaistmatu kasutamine vaid õli tulle valanud.
Järgmisel aastal…
3 minutit -
Kes kaaperdas geograafia?
Möödunud õppeaastal oli minu õpetatavas 7. klassis poiss, kes vastas küsimustele enamasti „ei mäleta”, „ma ei tea, sest seda õppisime me nii ammu”.
Lapsel oli õigus. Geograafiatunde on 7. klassi riiklikus õppekavas planeeritud üks tund nädalas. Mäletan riikliku õppekava tegemist enam kui 30 aastat tagasi. Koos olid korraga kõikide ainete komisjonid, muusik Heino Kaljuste ütles, et kui koorilaulu jääb üks tund nädalas,…
3 minutit -
Raivo Juurak: Internet kui peidupaik
Vahel muutuvad asjad iseenda vastandiks. Näiteks kannab Taanis üks parempoolne erakond nime Vasak ja meie Reformierakond pole kuigi aktiivne reformija. Aga üllatav on, et isegi internet, millest pidi saama kõige avalikum paik meie avatud maailmas, on muutunud paljude jaoks pigem peidupaigaks.
10–15 aastat tagasi usuti, et tänu internetile astub meie demokraatia pika sammu edasi, sest kõik muutub avalikuks. Tänu sellele…
4 minutit -
Kuidas muuta koolide rahastamist
Uue õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamisega lisandus nii koolile kui ka koolipidajale mitmeid kohustusi, mille täitmiseks kulub raha. Üsna üheselt on öeldud, et riigil pole võimalik seda juurde anda. Seega tuleks riigi tasandil rakendada muid hoobasid, et koole toetada. Vastasel juhul ei ole võimalik õppekavas nõutut rakendada. Näiteks tuleb uue õppekava kohaselt käia varasemast rohkem õppekäikudel. Iseenesest on see…
5 minutit -
Karl Kello: Pildilt kadunud
Kes on pildilt kadunud? Vastus: tööinimene. Kas keegi mäletab veel aega, mil meie nn kvaliteetpäevalehed kajastasid reaalset tootvat tööd tegeva inimese elu ja eeskujuväärivat töötegu? Kohalike superstaaride, suurpetturite, ärimeeste, näitlejate, lauljate . . . . pihta ei saa küll ühtki halba sõna öelda, aga nemad ei tooda materiaalset rikkust. Meie ajakirjandus on ühtlasi liiga poliitiku- ja ametnikukeskne, nagu sedastab Rein Sikk, küllap ka enesekriitiliselt…
4 minutit -
Avastusõpe annab võrdsed võimalused
See, kui kõrge on temperatuur kõrbes või polaarjaamas, jääb paremini meelde, kui saad seda käega katsuda. Kuidas Päike eri kuudel Eestile paistab ja kui palju soojendab, on kohe näha, kui saad väikesele mudel-Eestile ise Päikese sisse lülitada, olgu siis jaanuaris või juulis.
Energia avastuskeskus loob ja paneb katsetamiseks ja avastamiseks välja interaktiivseid eksponaate ning koostab teadusprogramme. Meile meeldib neid teha…
7 minutit -
Algajate inimeste asi
See on üks imeline asi, mida inimese aju teeb, kui ta näeb neid kummalisi kriksadulle, kirjamärke paberil või ekraanil. Keskmises tähestikus on neid paarkümmend ja neistki enamik üsna ühtsama nägu, võivad erineda vaid mõne kriipsukese või punktikese või konksukese poolest. Ja ometi saab neid kombineerides ära ütelda kõik. Teha asju arusaadavaks või päris arusaamatuks. Ülestähendamine, kirjapanemine, raamatusse raiumine, maailmakõiksusse paiskamine – mingi…
4 minutit -
Aafriklane TTÜs: nõudke välismaalastelt eesti keele õppimist!
Kui välismaalased tulevad Eestisse õppima, tuleks neilt nõuda riigikeele selgeksõppimist, leiab Tallinna Tehnikaülikoolis magistrantuuris õppiv Godswill Nkwusi Nigeeriast intervjuus Postimehe arvamusportaalile. Ta räägib ka, et on aidanud juba 11 kaasmaalasel Eestis õppimist alustada.
Godswill Nkwusi, olete vist esimene nigeerlane TTÜs. Kuidas te Tallinna leidsite?
Jah, olin esimene, kes Tallinnasse õppima asumise nimel tööle hakkas. Tean, et Aafrikast…
3 minutit -
Tänavale! Täna? Vale!
On üleskutsete kõlamise aeg. On kõlavate üleskutsete aeg. On igav aeg valimiste vahepeal, ja see tekitab kärsitust. Mis võib olla küllaltki loominguline takkatorkija. Üleskutsed kõlavad, inimesi kutsutakse tänavatele, ja mõned inimesed võtavad kutset viisakalt kuulda. Isegi RSVP-d ei pea tegema (mis maakeeli tähendab teadupoolest Registreeruda Söögi Varumise Pärast, aga sööki meeleavaldustel üldiselt ei pakuta).
Tänavatele minemisega on nii ja naa. Sisulises ja…
4 minutit -
Maailmanäitus ja koolitoit
Kui me 2009. aasta tulikuumal juulikuul ametliku visiidi käigus Itaaliat külastasime, oli minu kavas põnev kohtumine sealses haridusministeeriumis. Tundsin huvi laste tervise, liikumise ja koolitoidu vastu ning sattusin sinna just õigel ajal. Minuga kohtunud ametnik oli äsja kätte saanud esimese üleriigilise laste terviseuuringu ja ei uskunud ise ka hästi oma silmi. Nad olid arvanud, et laste ülekaalu teema ei saa Itaalias…
6 minutit -
Mõistetest ja mõistmatusest: uus sõnavara alandab kooli ja õpetajat
Keele ja tegelikkuse seoseid uurivates filosoofilistes aruteludes püsib seisukoht, et keel loob tegelikkust. Milliste mõistetega tavatsetakse asjadest ja inimestest rääkida, see vormib pehmelt ja tasapisi viise ka nendest mõelda. See, kuidas mõtleme, suunab aga otsuseid ja tegusid, mille kaugem tagajärg on areng või allakäik.
Läbi meie uue iseseisvuse aja on sellel inimelu alal, mida tähistame…
9 minutit -
Virve Liivanõmm: Tited tulid vanasti tulimullast
Teed metsaveeres väheke alet, pistad kapsataimed kuuma tuha sisse kasvama, varsti on nunnu valmis, seal all beebid istumas. Küllap me omal ajal seda ei teadnud ja tegime terve kooliga ühele tüdrukule ise lapse. Kõik koos korraga? Jah, direktor lõi terve koolipere saali seisma ja ütles, et me kõik oleme selles süüdi, et E. lapse saab, et tema…
5 minutit -
Hannes Tamjärv: Õhinapõhine õpe
Oleme siin Rocca al Mare kandis algusest peale kokku leppinud, et iga õpetaja vastutus väljendub lisaks igapäevasele harimisele ja valgustamisele ka selles, et oma tegevust pidevalt peegeldada ja mõtestada. Mõtestamine on iseenesest juba oluline ja tihti viljakas tegevus, aga kui selle käigus ilmub välja mõni uuendus või täpsustus, siis seda parem.
Viimase peegeldamise käigus leidsime end taas kahe probleemipuntra otsast, mis…
6 minutit -
Lugev laps on aruka ühiskonna nurgakivi
Üldine seisukoht on, et arvuti ja teleri kõrvalt loevad tänapäeva lapsed vähe, kui üldse. Kuuldavasti ei osata loetut analüüsida, selle üle arutleda ega kirjandeid kirjutada. Ma loodan, et see ei kehti kõigi kohta. Ise olen olnud lapsest saati paadunud raamatukoi ja üritanud lugemispisikut süstida ka oma kahele tütrele. Mingil määral võib ehk tõesti väita, et lugemus algab kodusest raamaturiiulist,…
7 minutit