Minu vanaema oli üks esimesi naisi, kes õppis Viini ülikoolis matemaatikat ja füüsikat. Kui ta 1905. aastal lõpetas, esitas ülikool ta oma kõige kõrgema tunnustuse nominendiks, see oli keisri initsiaalidega sõrmus. Kuid ükski naine ei olnud seda varem saanud ja keiser Franz Joseph keeldus pretsedenti loomast.

Üle saja aasta hiljem võiks arvata, et nüüdseks oleme üle saanud arvamusest, et naiste koht ei ole kõrgkoolides. Sellepärast on häiriv kuulda, et üle 30 Iraani ülikooli on keelanud naistele rohkem kui 70 eriala – inseneriõppest, tuumafüüsikast ja arvutiteadusest inglise kirjanduse, arheoloogia ja ärijuhtimiseni.

Edasi lugege Eesti Päevalehest.