Arvamus
-
Ei hammusta keelde
Eile oli emakeelepäev ja tuleval kolmabal kehtestatakse halduskuradi käskkirjaga ametlik kevad. Head asjad mõlemad. Kevad kestab emakeelepäevast kauem, kestab pea jaanipäevani*, ja siis on juba suur suvi käes. Kui selline muidugi tulla suvatseb. Emakeel ise kestab see-eest kõige kauem ega pea igal aastal uuesti tulema, erinevalt kevadest. Kuigi võiks ju. Ja mõnes mõttes tuleb emakeel uuesti mitte igal aastal, vaid iga päev…
4 minutit1 kommentaar -
Väärdunud väärtuste väljanäitus ehk Kogu tõde kõige raskema küsimuse asjus
Alati, kui alustan Tartu ülikoolis oma järjekordset õppeaastat, küsin õppureilt ühe pööraselt raske küsimuse. Nii plindrisseajava, et teinekord hõljub auditooriumis suisa miljonidollariline paus. Küsimuse totaalne raskus on selle totaalses lihtsuses.
Tegemist on ajakirjandusüliõpilastega. Mu kursus õpetab, kuidas kirjutada väga häid reportaaže ja arvamuslugusid. Ma küsin: „Mis on teie praeguse õppimise ülim eesmärk?” Täiendan,…
5 minutit -
Armas eesti ema, ära mängi soomlast!
Kesksuviselt vilgas Viljandi turg pakatab küllusest. Hinnad on head: maasikas 1.50, tomat 2 eurot. Kuulen selja taga soome keelt. Naine arutleb oma kooliealise tütrega, mida suvise supi tarvis osta. Hooman soome keeles eesti aktsenti. Ema põikab välkostuks järjekorrast kõrvalleti juurde ja suhtleb talunikuga eesti keeles. Kõrvaltvaataja peas pöörleb mitu küsimust, mis jäävad välja ütlemata. Peamine neist: miks ema räägib…
3 minutit -
Külm sõda, kasvõi teine maailmasõda ehk Mis toimub eesti keeles?
Eesti keel on meie emakeel ja me oleme väikese rahvana uhked, et sel on ka arenenud kirjakeel. Siiski ähvardab keeli globaliseerumine ning selle ekstreemsete mõjude vastu võitlejaid on eestlaste seas kahjuks kaunis vähe, rääkimata iga eestlase elementaarsest tahtest natuke kaasa aidata. Mis probleemid eesti keelega on ja mida saaks teha, et neid ennetada või…
6 minutit -
Missugusest õpetajast saab legend
Kokkuvõte ettekandest „Legendaarne õpetaja kui fenomen”
Heino Liimetsa mälestuskonverentsil 18. veebruaril 2013.
Võib-olla peaksime rohkem rääkima legendaarsetest õpetajatest, nende iseloomust, meetodist, et hea õpetaja põhijooned meil kõigil selgelt silme ees oleksid.
Mina kirjutan muidugi oma lavakunsti kateedri õpetajatest: Helmi Tohvelmanist, üliõpilaste keelepruugis Tohvist, Karl Aderist ehk Kaarupist, Voldemar Pansost ehk Pansost, sõpradele Vollist, Päikesepoisist.
Kõigist kolmest on ilmunud raamatud: Kaarup – nimi eesti kultuuris”,…
8 minutit -
Teismelise kerge või raske elu
Minu vanus mahub vahemikku 13−19 eluaastat. Iga terviseõpetuse õpik kinnitab, et sellises eas inimene on teismeline. Seega olen ka mina, hoolimata sellest, kas ma soovin seda või mitte. Kui mulle valida antaks, ei tahaks ma teismeliste sekka kuuluda, sest see väljend on omandanud negatiivse varjundi. Kui öeldakse „teismeline”, ilmub silme ette pilt roosade juuste ning äranutetud silmadega neiust või vandaalitsevast…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: asi on jäätees
Ulgumise ja hammaste kiristamise vahele midagi ilusat ka – Top Gear käis Eestis jääteel elektriautot testimas. Nõnda võis läinud nädalal ajakirjandusest lugeda. Vinge, eks ole. Väike Eesti pääses rahvusvahelisse telepilti. Rahvusvahelisse telepilti pääsemise eest on eestlased nõus kulutama suuri summasid, olgu tegemist üleeuroopalise estraadilaulude võistluse, jalgrattaväntamise teleülekandeõiguste ostmise või plastribadele toetudes lumel liikumise oskusteabe evitamisega. Meelelahutus on tähtis ja…
5 minutit -
Karl Martin Sinijärv: tornid ja tipud
Olen püüdnud endale ette kujutada presidendi kõnet, mis vaimustaks inimesi, ühendaks rahvast, inspireeriks, tiivustaks, osutaks valupunktidele, tuleks ja aitaks, kus viga näeb laita, ja millega kõik rahul oleksid. Sellist ei ole. See pole lihtsalt võimalik. Andunud rahulolematule on ju üsna ükskõik, kas paisata lendu süüdistusnool elitaarsuse või populismi, parem- või pahempoolsuse pihta, kas ilk tabab tegijat pidulikul puhul või…
4 minutit -
Lasteaed pakub tööd logopeedile …
Ajalehtedes ilmub tihti kuulutusi, kus lasteasutused otsivad endale logopeedi. Oma murega pöördutakse ka otse Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna poole. On lasteaedu, kus logopeedi on otsitud tulutult aastaid.
Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnas koolitatakse logopeede ja eripedagooge 1968. aastast. Ehkki spetsialiseerumine toimub magistriõppe tasemel, on baasteadmised nende spetsialistide koolituses samad. Enamik erivajadusega lapsi vajabki koolieelses eas tavaliselt nii eripedagoogi kui ka logopeedi…
6 minutit -
Head keskharidust peab saama igas maakonnas
Riigikogus läbis eelmisel kolmapäeval esimese lugemise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille enamikku ettepanekuid kirjeldas ka mullu augustis koolidele laiali saadetud infoleht. Esimese lugemise läbimine tähendab, et riigikogu on otsustanud hakata eelnõu menetlema. Kultuurikomisjon, kes vastutab riigikogus haridusteemade eest, kogub märtsi keskpaigani arvamusi eelnõu kohta ja parandusettepanekuid.
Eelnõu väljatöötamisel kohtuti korduvalt kõigi asjaosaliste: õpilaste, õpetajate, koolijuhtide, omavalitsuste jt esindusorganisatsioonidega,…
5 minutit -
Tööpraktika − meilgi on võimalusi
Käesolev kirjutis on ajendatud Evelin Ilvese artiklist 25. jaanuari Õpetajate Lehes „Soomes Eesti koolis”. Työelämän harjoittelu pole meilegi võõras.
Eesti erikoolid on tööpraktikat kõigil aegadel väärtustanud, sest õpiraskustega lapsed ei tule pelgalt lihtsustatud riikliku õppekava läbimisega elus toime. Töökasvatus annab esmased töökogemused ja loob eelduse töökuse kujunemiseks.
Aastatetaguses sõbralikus koostöös Hämeenlinnas asuva Perttula eriametikooliga jõudsime õpilasvahetuseni. Kosejõe kooli traktoristi eriala poisid…
2 minutit -
Kas siis selle maa keel …
Ülikooliajal veetsime oma esmaspäevad Maarjamõisa haiglas. Küllap nägi ülemaailmse imperialismiga sõttaminekuks valmistuv Nõukogude Liit ette suuremat verevalamist, kui humanitaaridest meditsiiniõdesid koolitas. Ehkki õppeaineid tulnuks lugeda ka vene keeles, ütles meditsiinikursuse juhendaja, napsi- ja naljalembene arst: „Ei hakka mina oma puukeelt vastu teie puupäid taguma!”
1970-ndate lõpul, mil vene keel ja meel üha agressiivsemalt peale tungis, oli selline eiramine mõistagi julgustükk. „Julged” mehed…
4 minutit -
Koolipere ja koolipolitsei
Millest on koolikiusamine tingitud? Kariloomale, kes inimene ju on, on omane soov jõuda võimalikult kõrgele kohale karjas. Mida primitiivsem isend, seda vägivaldsemat moodust ta selleks kasutab. Kui ühes ruumis on koos näiteks ühekuused põrsad, käib nende vahel pidev mõõduvõtmine, kes on tugevaim. Kui nende sekka panna kolmekuune põrsas, on rahu majas, sest juht on olemas.
Sama moodust võib kasutada koolis, kus vanemad…
2 minutit -
Kui nupp nokib, aga süda ei tunne …
„Ja mis puudutab haridust, siis oleme end müünud kiirtoidu mudelile. See laostab meie hinge ja energiad, nii nagu kiirtoit laostab meie füüsilised kehad.” Sir Ken Robinson
TED-konverentsidel ülemaailmset tuntust kogunud inglise kirjaniku, koolitaja ja haridusuuendaja Ken Robinsoni arvates ei piisa enam minevikust pärit industriaalajastule omase haridussüsteemi reformimisest. Me vajame hariduselu tänapäevaseks muutmiseks revolutsiooni. Mineviku eelarvamuste mõjul kipume soovima, et meie…
5 minutit -
Vabariik ja sünnipäevad
Eesti vabariigi sünnipäev on täpselt ülehomme. Riik on uhke asi, vaba riik on eriti uhke ja oma Vabariik seda enam. Vabariigis võib igaüks Päikesekuninga kombel kuulutada: „Riik – see olen mina!” ja tal on õigus. Riigi sünnipäev on päev, mil tasub eriti selgesti tunnetada oma riigiga üks olemist. Tajuda, et mis riigis hästi, on hästi ka minul, ja mis riigis vilets,…
4 minutit -
Kas õpetamine on kunst?
Seoses legendaarsete õpetajate teemaga, mida käsitleti Heino Liimetsa konverentsil, kerkib taas üles vana hea küsimus − kes siis õpetaja on. Kas ta on nagu väga hea oskustööline, kes töötab kindlate reeglite järgi, täidab ülevalt saadud ülesandeid? Või on ta pigem kunstnik, kes võtab endale ise ülesandeid ning leiab neile loovaid lahendusi? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata.
Võtame näiteks ministeeriumi kavatsuse…
4 minutit -
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse valikud Eestis 2013
Riigikogu kultuurikomisjon on hakanud arutlema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuspaketi üle. Lisaks haridus- ja teadusministeeriumist tulnud seadusemuutmise ettepanekutele on parlamendile saadetud veel mitu eelnõutäit ettepanekuid. Kaks õppeaastat kehtinud seaduse puhul on taas laual suured teemad, milles must valgel häid lahendusi polegi. Ühtegi hääletust ega otsust lehe ilmumiskuupäevaks veel tehtud ei ole peale tehnilise otsuse poliitilised arutelud avada.
Väiksed…
7 minutit -
Su üle NATO valvaku
Eesti riik ja meie omariiklus on jõudnud auväärsesse ikka. 24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva. Iseseisvust – ise mõtlemist, ütlemist, kirjutamist, otsustamist, valimist – seda pole olnud ju sugugi pikka aega. 1918–1939 (21 aastat) ja 1991–2004 (13 aastat). Kokku siis 34 aastat reaalset iseseisvust – iseseisvust de facto.
Juriidiliselt toimis Eesti riik eksiilis muidugi edasi ja meie peame oluliseks riiklikku järjepidevust, mida…
5 minutit -
Karl Kello: Antikäibemaks alkoholile
Mida see peaks tähendama? Elementaarne: kui ei joo, siis maksad. Sest liigse alkoholitarbimise eest maksame nii ehk nii – suremus, haigused, vigastused, purunenud pered, vaimne alaareng . . . . Nõnda et igaüks, kes naudib privileegi mitte juua, maksku selle eest.
Esmaspäeval arutati riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjoni ühisistungil Eesti alkoholipoliitikat, kõne all oli järjekordne nn roheline raamat. Pressiteate sõnul on alkohol alaealistele liialt…
4 minutit -
Annika Rebane: Ebatsensuursetest sõnadest
Mõni aasta tagasi oli mul õpetada 7. klass, kus suure hulga kenade ja viisakate laste kõrval ka rühm noormehi, kelle meelest raamatute lugemine või kokku- ja lahkukirjutamise õppimine oli võrdlemisi kasutu tegevus. Alguses, kui ma neid veel ei tundnud, tekkis meil lahkarvamusi küll. Noormehed kasutasid oma seisukohtade selgitamiseks ka ebatsensuurset sõnavara.
Mind aitas nendega hakkama saada teadmine, et ükskõik,…
3 minutit