Arvamus

ARO VELMET

ajaloolane

Uusimmigrantide laste puhul kerkivad üha rohkem esile olukorrad, kus neile ühiskondlikult või bürokraatlikult määratud kategooria ei kirjelda nende tegelikku olukorda. Toimub ühiskondlik sildistamine.

Võiks arvata, et uusimmigrantide laste koolitamisel on suurimad väljakutsed kultuurilised. Suurbritannias on omavalitsusi, kus üle poole õpilastest on pärit väljastpoolt saareriiki. Londoni riiklikes põhikoolides oli vähemusrahvustest õpilaste osakaal 2010. aastal peaaegu 80 protsenti. Nad pärinesid…

ETHEL LILLEMÄGI

lapsevanem, ajakirjanik, prantsuse keele õpetaja

Ühiskond teeb näo, nagu neid ei oleks. Õpetajad tahaksid, et neid ei oleks. Emad-isad on murelikud, sest nad on olemas. Ja igal aastal tuleb neid üha juurde. Psühholoogid on avaldanud arvamust, et aastaks 2050 võib neid olla umbes pool inimkonnast.

Me nimetame neid erinevalt, nende hulgas on autiste, autistlike tunnustega, Aspergeri sündroomiga lapsi ja lihtsalt neid, kes teadmata põhjusel…

GRETE ARRO

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ning kasvatusteaduste instituudi teadur

KATI AUS

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse õpetaja-hariduse projektijuht, loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur

Õppimist võib mõtestada mitut moodi − keskenduda seoste loomisele teadmiste vahel, uute teadmiste lisamisele olemasolevasse struktuuri, olemasolevate teadmiste muutmisele uue info valguses ning võimalusele õpilastel endal vastuseid leida ja materjali omaks võtta.

Õppida saab ka mehaanilisemalt, keskendudes kordamisele ja harjutamisele, ainete…

MART KIMMEL

Pärnu Rääma põhikooli haridustehnoloog, õpetaja

Nutipööre – mida see endast lõpuks kujutab? Kas tegemist on pelgalt mänguga? Kas tuleme ühiskonnas ja koolis toime digimaailma ohtudega? Kas käimas on revolutsioon, mis muudab kogu maailma?

Mõistmaks nutipöörde olemust, tuleb eelnevalt mõista selle tugevaid külgi, nagu ka neid, mille puhul kerkivad ühiskonnas küsimärgid ja lahkarvamused.

Meenutagem aega 25 aastat tagasi. Lapsed mängisid sel ajal…

KAAREL TARAND

kolumnist

Esmaspäeval, kui paljud Eestis polnud suutnud veel aegade ühest kõige veidramast poliitatraktsioonist toibuda, kirjutasid miljardärid Bill Gates, Mark Zuckerberg, Richard Branson jt, kokku 25 inimest, Pariisi globaalsete kliimakõneluste taustal alla fondi Breakthrough Energy Coalition asutamisleppele. Nad tegid seda rahulolematusest energiatehnoloogiate arendamise tempo ja innovatsiooni investeerimise senise suurusega.

Oma lipukirja järgi kavatsevad nad investeerida „varakult, laialt, julgelt, targalt ja üheskoos”. Pole kahtlust,…

IGOR KOPÕTIN

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lektor

Esmapilgul tundub, et eestikeelne aineõpe vene koolis tekitab venekeelses kogukonnas poleemikat. Lastevanemate seas vastumeelt, õpetajate ja kooliadministratsiooni seas vastuseisu ning õpilaste seas trotsi. Teame seda kohaliku venekeelse meedia vahendusel, kus tihtipeale avaldavad arvamust koolivõõrad kodanikuaktivistid ja mõned arvamusliidrid.

Üldise haridustaseme mahajäämust vene õppekeelega koolides näitavad ka PISA testi tulemused, mille järgi…

KAAREL TARAND

kolumnist

Tõsiasja, et kehtivas poliitilises raamistikus venekeelsel koolil Eestis tulevikku ei ole, teadsid demograafid hiljemalt sajandivahetusel.

Raamistiku all pean silmas Eesti põhiseaduslikku korda, kuulumist läänemaailma suurtesse klubidesse ning järjekindlat kodakondsus- ja rändepoliitikat, mis uutele idast tulla soovijatele selged piirid ette seadis. Järelikult võis nn vene kogukond (mida tegelikult terviklikuna pole kunagi eksisteerinud) ellu jääda ainult sisemistele ressurssidele ehk taastootmisele lootes. Kuid seegi…

ANDREI HVOSTOV

kirjanik

Olen soomerootslaste kohta kuulnud, et nad on tervemad, elavad kauem, neil on õnnelikum pereelu, nad saavad paremad töökohad ja neile antakse pangast kergeminini laenu kui soomlastele. Lihtsalt sellepärast, et inimesel on rootsi nimi.

Muidugi on rootsi nimi kõigest teatud tunnus. Sümptom. Soome­rootslaste kõrgema ühsikondliku staatuse põhjus on kusagil mujal.

Kanada neuroloog Ellen Bialystok, kes on uurinud nelikümmend aastat kakskeelsete…

ARO VELMET

ajaloolane

Kirjaniku- ja kunstnikupalga initsiatiiviga tundub, et kultuuriministeeriumis on vähemalt põhimõtteliselt saadud aru, et looming ei ole mitte ekstravagantne hobi, vaid aeganõudev töö, mida on raske teha kopiraitimise või ajakirjanduse kõrvalt.

Sama arusaam võiks nüüd jõuda ka haridus- ja teadusministeeriumini, kus juba aastaid nõutakse doktorikraadi kaitsjate arvu tõusmist praeguse ca 200 pealt umbes 300-ni olukorras, kus enamik doktorante peab ikkagi kirjutama…

RIHO RAAVE

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja

9. novembri Õpetajate Lehes kirjutab Kaarel Tarand artiklis „Süütu tegu, halb tagajärg” erakoolide ja riigi vaidluse taustal, et just halduskorralduse puudujäägid on tekitanud olukorra, mida sotsiaalteadustes tuntakse ühisvara tragöödia nime all.

Täiesti nõus, kui keskvõim usaldaks omavalitsusi ja annaks neile piisava iseseisva tulubaasi oma ülesannetega toimetulekuks, oleks koolivõrk juba ammu optimaalne ja puuduksid lõputud tülid…

GRETE ARRO (vasakul)

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ning kasvatusteaduste instituudi teadur

KATI AUS (paremal)

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse õpetajahariduse projektijuht, loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur

Kui laps alustab kooliteed, on see enamasti põnev sündmus kogu perele. Esimesse klassi minek tähistab olulist verstaposti lapse iseseisvumisel ja peredünaamika muutumisel.

Aabitsaga poseerimine kooliuksel, iseseisva koolitee harjutamine, pinali ja koolikoti valimine − elevust kui palju! Ja järsku…

JÜRI GINTER

TÜ HTI lektor, Vabakunna esindaja Tartu linnavolikogus

Esimene tingimus on jagatud arusaam sellest, millest käib jutt. Erakoolide esindajad kasutavad sageli sõna „kogukonnakool”, kuid ei täpsusta, mida selle all silmas peetakse. Kogukonnaks võib olla küla, vald, väikelinn või linnaosa. Selle kõrval on ka etnilised, religioossed jm kogukonnad. Kogukonda kuuluvus on vabatahtlik.

Kogukonnakool on kool, kus käivad ühe küla, valla,…

LEA DANILSON-JÄRG

kolme lapse ema

Sel nädalal on valitsusel plaanis võtta vastu olulised otsused erakoolide rahastamisel ning mul on lapsevanemana võimatu ministri pooltõdesid vaikides pealt kuulata. Riskin haridusministrit eelarvega toimetamise juures segada ning pälvida küünilise lobisti tiitli, kuid vastutus oma laste tuleviku ees ei anna häbeneda.

Eesti lapsed väärivad parimat haridust, mis me riigina ja igaüks isiklikult panustades pakkuda suudame. Aegunud üldhariduse korraldusele…