Arvamus
-
Lahing Apaatias
Kui õpilane ei õpi, siis on ta tuim, ükskõikne ehk apaatne. Apaatia on tundeelu tuimenemise enim väljendunud vorm. Aga õpetaja? Kas pedagoog, kes õpetab apaate, on apatoloog? Võõrsõnad tuleb panna ilusasse emakeelde, et kogu ühiskond ei apatiseeruks, et mõtted ei muutuks apatiidiks. Õpetaja, kes õpetab tuimi õpilasi, on apaadialune.
Apaadialune mõtleb apaatidest. Õpetaja jälgis pikalt Kalevit ja Lindat. Kalevi kehakeeles oli empaatiat apetiitse Linda…
5 minutit -
Miks me ei hoia oma kooli?
Eesti koolisüsteemi tulevik on kujundav hindamine, lugesin 24. jaanuari Postimehest. Mõni aasta tagasi, kui Leelo Tiisvelt, Ameerikast kujundava hindamise Eestisse tooja, oma avastusega Õpetajate Lehes üles astus, kirjutasin vastuseks, et õpilaste stimuleerimine, nende enesetunnetusliku arengu suunamine pole eesti kooli jaoks uus asi. Siis tuli suvi peale ja sinna see jäi.
Nüüd on nii, et Leelo Tiisvelti koolitusfirma Uus Kool töötab täistuuridel. Vana…
9 minutit6 kommentaari -
Erki Noolel oli õigus
Et mis mõttes? Aga ses mõttes, et see on jumala õige jutt, et praktiseerivate homode seltskonda tuleks vältida. Viisakas inimene väldib ka praktiseerivate heterote seltskonda. Alati võib ju natuke oodata, kuni praktiseerimine läbi saab.
Õige on seegi kerkima kippuv küsimus, et mispärast nüüd keset vaikset nädalat jälle selle va homo(abielu)teema üles peab võtma. Ja tuleb seda teha täpselt sellepärast, et see ei olegi…
5 minutit -
Kui kestvatest kiiduavaldustest sai lihtne aplaus
Veerandsada aastat tagasi hakati tormiliste ja kestvate kiiduavalduste asemel lihtsalt tagasihoidlikult käsi plaksutama. See muutus tundub tähtis olnud. Loomeliitude ühispleenumil 1. ja 2. aprillil 1988 mõõtis Heino Kiik väidetavalt stopperiga, kellele sõnavõtjatest kõige rohkem plaksutati. Enim aplodeeritud kõneleja oli Hando Runnel (15 sekundit), järgnesid Enn Põldroos, Heino Kiik ja Arvo Valton (10 sekundit; vt Triin Junkur, „1988….
4 minutit -
Kehaline kasvatus
Kehalise kasvatuse tundides mängiti meil tavaliselt korvpalli või, kui aastaaeg ja ilm lubas, siis jalgpalli. Peeti justkui endastmõistetavaks, et kõik poisid teavad, kuidas need mängud käivad. Mingit reeglite tutvustamist ega seletamist polnud. Õpetaja oli kogu selle tunni niisama kuskil eemal või ajas sõpradega juttu.
Ja aeg-ajalt olid ka sellised kehalise kasvatuse tunnid, kus pidi jooksma või hüppama ning mõõdeti tulemusi. Vist olid need tulemused…
4 minutit -
Läbipaistvast rahastamisest võidavad õpetajad
Eelmisel nädalal hakkas riik avaldama omavalitsuste lõikes õpetajate palgainfot, mille alus on omavalitsuste ja koolide aruandlus. Tahame kindlustada, et sellel aastal sihtotstarbeliseks tehtud palgatoetus ja -tõus jõuab koolide palgaeelarvetesse ja reaalselt õpetajateni. Seetõttu oli Kanepi gümnaasiumi direktori Merike Kaste probleemipüstitus eelmises Õpetajate Lehes täiesti omal kohal.
Kanepi vald sai tänavu ainuüksi õpetajate palgatoetust 267 078 eurot. Number ise…
2 minutit -
Häda ajab härja kaevu
Minge EMO-sse, kui halvem hakkab, soovitas perearst. Heast südamest ja oma parima äranägemise järgi. – „Sinna ma enam küll ei lähe,” raputas vana naine vaevumärgatavalt, aga veendunult pead. Ta oli seal käinud ja tundide kaupa kõrge palaviku käes lõdisedes oma järjekorda oodanud. Vanal naisel oli kopsupõletik. Aga köha ja palavik pole ometi mingid erakorralised sümptomid.
Kurdetakse, et patsiendid ummistavad tühja-tähja pärast haiglate erakorralise…
4 minutit -
„Õpetaja, karjuge meie peale!”
Mida peaks õpetaja tegema, kui õpilased nõuavad, et ta nende peale karjuks? Niimoodi küsis meie kursusel minult üks õpetajaks õppiv tudeng. Ei osanud öelda muud, kui et ärgu tema karjugu. Mõtlesin, et vahest on see venekeelsete koolide probleem, sest küsija oli vene rahvusest. Aga ei, sedalaadi õpilaste soovid olid tuttavad ka eesti koolides õppinud ja õpetanud tudengitele.
Kas tapafilmide, roki- ja…
9 minutit -
Rebemeid Rooma-rajalt
Kevad. Osal inimestel on jälle paast ja osal on jälle paavst. Paast on tervisele kasulik, ajab mürgid ihust välja ja teeb vaimu teravamaks. Paavsti kasulikkuse osas esineb lahkarvamusi, kuid paavst, see on miski, mis on alati olnud. Või peaaegu alati. Alati olnut on alati vaja. Uus paavst kõlab vastuoluliselt. Paavst on igal juhul vana, isegi kui ta peaks juhtumisi noor olema. Paavst…
4 minutit -
Statistika ja reaalpalk
11. märtsil jõudis kohalikesse omavalitsustesse kiri haridus- ja teadusministeeriumi dokumendihaldussüsteemist Pinal. See sisaldas kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide õpetajate palgakulude ülevaadet 2013. a jaanuari kohta.
Esimene pilk õpetajate keskmistele palkadele tekitas „vau”-reaktsiooni – vaat kuidas on palgad tõusnud! Oli omavalitsusi, kus õpetajate keskmine palk oli jaanuaris 848 eurot, mõnes 948 ning siis juba 1256 eurot ja 2248 eurot!
Koolidirektorina ei saanud ma neid numbreid tõsiselt võtta….
2 minutit -
Rumal jutt, nõunik Epp Rebane!
Õpetajate Leht avaldas 15. märtsil haridusministeeriumi nõuniku Epp Rebase pika loo pealkirjaga „Kontakttunnipõhine koormusarvestus on ebaõiglane”. Loo sissejuhatuses on öeldud, et artikli esimene versioon valmis juba 2001. a novembris, kuid ei näinud kunagi trükivalgust. Selle mürkkibeda lausega annab Epp Rebane otse Olümposelt tavainimestele mõista, et ka õpetajate häälekandja on endale lõpuks progressiivsete vaadetega peatoimetaja saanud.
Epp Rebase igavas kantseleistiilis kirja pandud…
5 minutit -
Kontakttunnipõhine koormusarvestus on ebaõiglane
Selle artikli esimene versioon valmis 2001. aasta novembris, kuid ei näinud kunagi trükivalgust. See näitab, et probleem on pikaajaline, kuid otsustamatus pole olukorda kuidagi parandanud. Praegu on õpetaja tööaja ning koormuse arvestus segasem kui kunagi varem. Seda on näha ka õpetajate sõnavõttudest: koolis muutuvad palgad ja koormused, eirates tihti ka kõige elementaarsemaid töötaja kaitseks loodud reegleid.
Kuulates ja…
8 minutit -
Kutseharidus määrab Euroopa Liidu tuleviku
Et läinud nädalavahetusel toimus mainekas kutsevõistlus „Noor meister 2013”, on igati asjakohane heita pilk meie kutsehariduse ühele peamisele suundumusele – rahvusvahelistumisele.
Ajal, mil üldhariduses plaanitakse alles esimesi rahvusvahelisi riigieksameid (prantsuse ja saksa keel), on Eesti kutseharidus liikunud rahvusvahelistumise suunas juba ligi kümme aastat, ja seda pea igas kutseõppe valdkonnas.
Mäletan, kuidas meie euroskeptikuid rahustati enne Eesti Euroopa Liitu astumist jutuga,…
4 minutit -
Ei hammusta keelde
Eile oli emakeelepäev ja tuleval kolmabal kehtestatakse halduskuradi käskkirjaga ametlik kevad. Head asjad mõlemad. Kevad kestab emakeelepäevast kauem, kestab pea jaanipäevani*, ja siis on juba suur suvi käes. Kui selline muidugi tulla suvatseb. Emakeel ise kestab see-eest kõige kauem ega pea igal aastal uuesti tulema, erinevalt kevadest. Kuigi võiks ju. Ja mõnes mõttes tuleb emakeel uuesti mitte igal aastal, vaid iga päev…
4 minutit -
Väärdunud väärtuste väljanäitus ehk Kogu tõde kõige raskema küsimuse asjus
Alati, kui alustan Tartu ülikoolis oma järjekordset õppeaastat, küsin õppureilt ühe pööraselt raske küsimuse. Nii plindrisseajava, et teinekord hõljub auditooriumis suisa miljonidollariline paus. Küsimuse totaalne raskus on selle totaalses lihtsuses.
Tegemist on ajakirjandusüliõpilastega. Mu kursus õpetab, kuidas kirjutada väga häid reportaaže ja arvamuslugusid. Ma küsin: „Mis on teie praeguse õppimise ülim eesmärk?” Täiendan,…
5 minutit -
Armas eesti ema, ära mängi soomlast!
Kesksuviselt vilgas Viljandi turg pakatab küllusest. Hinnad on head: maasikas 1.50, tomat 2 eurot. Kuulen selja taga soome keelt. Naine arutleb oma kooliealise tütrega, mida suvise supi tarvis osta. Hooman soome keeles eesti aktsenti. Ema põikab välkostuks järjekorrast kõrvalleti juurde ja suhtleb talunikuga eesti keeles. Kõrvaltvaataja peas pöörleb mitu küsimust, mis jäävad välja ütlemata. Peamine neist: miks ema räägib…
3 minutit -
Külm sõda, kasvõi teine maailmasõda ehk Mis toimub eesti keeles?
Eesti keel on meie emakeel ja me oleme väikese rahvana uhked, et sel on ka arenenud kirjakeel. Siiski ähvardab keeli globaliseerumine ning selle ekstreemsete mõjude vastu võitlejaid on eestlaste seas kahjuks kaunis vähe, rääkimata iga eestlase elementaarsest tahtest natuke kaasa aidata. Mis probleemid eesti keelega on ja mida saaks teha, et neid ennetada või…
6 minutit -
Missugusest õpetajast saab legend
Kokkuvõte ettekandest „Legendaarne õpetaja kui fenomen”
Heino Liimetsa mälestuskonverentsil 18. veebruaril 2013.
Võib-olla peaksime rohkem rääkima legendaarsetest õpetajatest, nende iseloomust, meetodist, et hea õpetaja põhijooned meil kõigil selgelt silme ees oleksid.
Mina kirjutan muidugi oma lavakunsti kateedri õpetajatest: Helmi Tohvelmanist, üliõpilaste keelepruugis Tohvist, Karl Aderist ehk Kaarupist, Voldemar Pansost ehk Pansost, sõpradele Vollist, Päikesepoisist.
Kõigist kolmest on ilmunud raamatud: Kaarup – nimi eesti kultuuris”,…
8 minutit -
Teismelise kerge või raske elu
Minu vanus mahub vahemikku 13−19 eluaastat. Iga terviseõpetuse õpik kinnitab, et sellises eas inimene on teismeline. Seega olen ka mina, hoolimata sellest, kas ma soovin seda või mitte. Kui mulle valida antaks, ei tahaks ma teismeliste sekka kuuluda, sest see väljend on omandanud negatiivse varjundi. Kui öeldakse „teismeline”, ilmub silme ette pilt roosade juuste ning äranutetud silmadega neiust või vandaalitsevast…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: asi on jäätees
Ulgumise ja hammaste kiristamise vahele midagi ilusat ka – Top Gear käis Eestis jääteel elektriautot testimas. Nõnda võis läinud nädalal ajakirjandusest lugeda. Vinge, eks ole. Väike Eesti pääses rahvusvahelisse telepilti. Rahvusvahelisse telepilti pääsemise eest on eestlased nõus kulutama suuri summasid, olgu tegemist üleeuroopalise estraadilaulude võistluse, jalgrattaväntamise teleülekandeõiguste ostmise või plastribadele toetudes lumel liikumise oskusteabe evitamisega. Meelelahutus on tähtis ja…
5 minutit -
Karl Martin Sinijärv: tornid ja tipud
Olen püüdnud endale ette kujutada presidendi kõnet, mis vaimustaks inimesi, ühendaks rahvast, inspireeriks, tiivustaks, osutaks valupunktidele, tuleks ja aitaks, kus viga näeb laita, ja millega kõik rahul oleksid. Sellist ei ole. See pole lihtsalt võimalik. Andunud rahulolematule on ju üsna ükskõik, kas paisata lendu süüdistusnool elitaarsuse või populismi, parem- või pahempoolsuse pihta, kas ilk tabab tegijat pidulikul puhul või…
4 minutit -
Lasteaed pakub tööd logopeedile …
Ajalehtedes ilmub tihti kuulutusi, kus lasteasutused otsivad endale logopeedi. Oma murega pöördutakse ka otse Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna poole. On lasteaedu, kus logopeedi on otsitud tulutult aastaid.
Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnas koolitatakse logopeede ja eripedagooge 1968. aastast. Ehkki spetsialiseerumine toimub magistriõppe tasemel, on baasteadmised nende spetsialistide koolituses samad. Enamik erivajadusega lapsi vajabki koolieelses eas tavaliselt nii eripedagoogi kui ka logopeedi…
6 minutit -
Head keskharidust peab saama igas maakonnas
Riigikogus läbis eelmisel kolmapäeval esimese lugemise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille enamikku ettepanekuid kirjeldas ka mullu augustis koolidele laiali saadetud infoleht. Esimese lugemise läbimine tähendab, et riigikogu on otsustanud hakata eelnõu menetlema. Kultuurikomisjon, kes vastutab riigikogus haridusteemade eest, kogub märtsi keskpaigani arvamusi eelnõu kohta ja parandusettepanekuid.
Eelnõu väljatöötamisel kohtuti korduvalt kõigi asjaosaliste: õpilaste, õpetajate, koolijuhtide, omavalitsuste jt esindusorganisatsioonidega,…
5 minutit -
Tööpraktika − meilgi on võimalusi
Käesolev kirjutis on ajendatud Evelin Ilvese artiklist 25. jaanuari Õpetajate Lehes „Soomes Eesti koolis”. Työelämän harjoittelu pole meilegi võõras.
Eesti erikoolid on tööpraktikat kõigil aegadel väärtustanud, sest õpiraskustega lapsed ei tule pelgalt lihtsustatud riikliku õppekava läbimisega elus toime. Töökasvatus annab esmased töökogemused ja loob eelduse töökuse kujunemiseks.
Aastatetaguses sõbralikus koostöös Hämeenlinnas asuva Perttula eriametikooliga jõudsime õpilasvahetuseni. Kosejõe kooli traktoristi eriala poisid…
2 minutit
