Arvamus
-
Keelekaste: Ja koledaima pealkirja auhinna saab …
Pealkirja ei maksa alahinnata. Pealkiri, see on tervitus, käeviibe, teksti ja lugeja esimene kokkupuut. Sild, mida mööda jõuab looduni. Silt, mis tekitab esmaseid assotsiatsioone ja meelestab tuleva suhtes. Võti, mis avab tee mõistmisele. Uks, mis suleb teksti kindlasse ruumi ja piiritleb selle tähendust. Püsiv vihje lugeja kujutlusvõimele. Kutse ja väljakutse, lubadus ja hoiatus.
Hea pealkirja leidmine on annet,…
4 minutit -
Majadeta kool
Haridusjanuse Eesti uudistevoos on iga aasta septembri alguse puhul tähtis koht majateadetel. Mõni õnnelik saab ja avab uue või renoveeritud koolimaja. Mõni teine teeb hapu näoga kompromissi, kolmas aga peab kurvalt tõdema, et kauase hariduskeskuse uksed jäävad sügisest lukku.
„Säästlikkus on moraaliküsimus,” lohutab haridusminister Ligi järvamaalasi, kes olude sunnil asuvad Paides eksperimenteerima gümnaasiumi ja kutsekooli ühe katuse all pidamisega. Kallis ja lootusetu, diagnoosivad…
4 minutit -
Esimese klassi aktus ilma emata
Peagi on käes uus kooliaasta. Eriti tähtis on see tüdrukutele ja poistele, kes astuvad esimest korda kooli aulasse, et kätte saada oma esimene õpik – aabits. Selle sündmuse tarvis on kleidid või viigipüksid, millega tähtsat päeva vastu võtta, kindlasti juba ammu olemas. Emad ja isadki on paremad riided kapist välja valinud.
Siinkohal tahaksin meenutada enda esimest koolipäeva. See oli mõnevõrra teistsugune,…
3 minutit -
Otsime õpetajat
Õpetajatest on Eestis krooniline puudus – sellest on kirjutatud varem ja kirjutatakse ka nüüd. Karta on, et kirjutatakse edaspidigi. Sellest on kujunenud igihaljas teema, nagu madal piimahind põllumeestel või roolijoodikute põhjustatud liiklusõnnetused meie maanteedel. Paraku ei saa ühtki neist teemadest maha vaikida.
Paljud koolid otsivad õppeaasta eel tikutulega uusi õpetajaid. Eriti hull on olukord saartel ja kaugemates maanurkades. Õpetajate Lehes on praegu kooliinimestele…
4 minutit3 kommentaari -
Tahtest üldse, eriti aga kaitsetahtest …
Eakamad mäletavad, et tahtejõud oli vanasti eluliselt tähtis omadus. Tahtejõulised suutsid läbi lüüa ja olid edukad. Mulle tundub, et tahe oli eriti oluline totalitaarsetes riikides, kus puudus vabadus, näiteks NSV Liidus ja Saksamaal. Tahtekasvatus oli seal ühiskonna alustalasid. Praegu on tahe minetamas oma tähtsust ja sellest ma kirjutangi.
Tahte olemus
Tahte all mõisteti pingutamist suurte eesmärkide saavutamisel, kusjuures sel teel…
6 minutit -
Tipus on tihe
Pool suve väldanud uue rektori valimine Tallinna tehnikaülikoolile võttis enneolematult piinliku vormi. Kuid üsna kindlalt võib öelda, et probleem polnud niivõrd Jaak Aaviksoo isikus, vaid hoopis üldisem, sirutudes, nagu akadeemilises elus ikka, ajas kaugele minevikku.
Ehkki Eesti avalikud ülikoolid, mida teatavas mõttes nõukogude pärandina on kuus, naudivad maailma mõõtkavas harvaesinevat autonoomiat nii poliitilisest kui ka majanduslikust võimust, on reeglite tegijatel siiski võimalus vigu…
4 minutit -
Minu esimene hariduskoostöö projekt
Minu nimi on Karin. Olen erialalt inglise filoloog ning tõlkija, elanud aastakese Londonis ning töötanud mõned aastad rahvusvahelise ettevõtte Eesti turundusosakonnas trükiste spetsialistina. Võib öelda, et kultuurkontaktid ning õppimine ja töötamine rahvusvahelises seltskonnas on mulle tuttavad oma võlus ja valus.
Mõned aastad tagasi otsustasin perega Pärnusse kolida ning alternatiivide nappuses sattusin endale ja oma perele suureks jahmatuseks esialgu tööle väikesesse…
11 minutit -
Kuidas leida oma tee?
Noored, kes lõpetavad 12. klassi, on kõik väga erinevad, seega on kõigil erinevad nii tulevikuplaanid kui ka maailmavaade. Gümnaasiumi lõpetamine tähendab meie jaoks täiskasvanuellu astumist. Järgnevad otsused on vundamendiks meie tulevasele karjäärile. Mida edasi teha ja kuidas selleni jõuda?
Muidugi on valikuid palju: kas lähed kohe ülikooli, kas ootad mõnda aega ja lähed hiljem ülikooli, kas ei lähe üldse ülikooli või lähed hoopis kutsekooli….
4 minutit -
Lähen saja euro eest staatust tõstma
Nii ütles tuttav õpetaja, kui temaga kooliteel kohtusin. Õnneks on meil veel elutarku, haritud ja humoorikaid õpetajaid, kel silmad sära täis ning kes on kõige õnnelikumad klassi ees seistes. Nemad teavad, et sõltumata sellest, kas palk tõuseb või mitte, või sellest, kes on parajasti haridusminister, ei saa klassi ees öelda: „Teate, palka jälle ei tõstetud. Eduühiskonnas elamine on mind…
5 minutit -
Lapsevanema kirjand: kaheteistkümnendal tunnil
Esimest korda mõtlesin õpetajaid avalikult tänada ja neile lugupidamist avaldada 2002. ja siis 2003. aastal, kui meie lastel lasteaiaaeg läbi sai. Järgnesid algkooli lõpp (2006 ja 2007), põhikooli lõpetamine (2010 ja 2011) ning gümnaasiumi lõpuaktus (2014). Varsti, 21. juunil väljub ka meie teine laps üldharidussüsteemist. Nii on meie mõlemat last õpetatud-juhendatud 16 aastat (4 lasteaias ja 12…
3 minutit -
Usalduse mõõtmine
Esmaspäeval viidi riigikogus läbi haruldane sündmus Eesti demokraatia praktikas. Samal päeval soovisid usaldust ehk toetust peaministrile ja valitsusele mõõta nii opositsioon kui ka valitsus ise. Mõõtmisel selgus, et koalitsioon püsib. Veel. Juhtunule lisab vürtsi see, et kõik toimub vaevalt kolm kuud pärast üldvalimisi, mil võimu teostavad erakonnad kolme peale valijalt piisava toetuse said. Miks nii ruttu mõõtma kiputi ja kellele see kasulik…
4 minutit -
Pagulased ja üldharidussüsteem
Eestis jagub nii kompetentsust kui ka kogemust uussisserändajatest õpilastega hakkama saamiseks. Uussisserändajatest õpilaste lõimimisega on Eesti riik tegelnud juba enam kui kümme aastat. Riik toetab 2004. aastast igal aastal koole ja omavalitsusi, kus õpivad lapsed, kes on Eesti haridussüsteemis viibinud vähem kui kolm aastat. Toetus on ette nähtud keeleõppeks ning Eesti kooli ja ühiskonda sulandumiseks. Paljud koolide ja omavalitsuste toetusmehhanismid…
3 minutit -
Keelekaste: Lugusid loomadest
Hiljuti lugesin aina kasvava imestusega suure tuntud ajalehe loomapiltide galerii pildiallkirju. Ühel pildil oli ligi sada smugeldamisest päästetud „iguaanat”, teisel maitsestatud jääd limpsivad „lemuurid”, kolmandal mänguhoos „orangutangid”, neljandal hani, kes ründab „kaelkirjakku”.
Selge see, et tegu ei ole lihtsalt paari juhusliku trükiveamaidaga, vaid järjekordse ajakirjanikuga, kes sugugi ei mõista kasutada üht oma põhilistest töövahenditest – keelt. Vaadanud siis sõnaraamatusse või palunud abi…
4 minutit -
Eluline matemaatikaõpetus ehk Kuidas tõsta põhikooliõpilaste matemaatikapädevust
PISA 2012 uuringust selgus, et Eesti õpilastel on teiste riikide õpilastest nõrgemad tulemused matemaatika rakendamisvõimaluste nägemises, vastava mudeli koostamises ja saadud matemaatilise tulemuse tõlgendamises. Sama uuringu õpilaste küsitlus näitas, et matemaatika rakendamises igapäevsituatsioonides ei tunne Eesti õpilased endid nii kindlalt kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Matemaatikapädevuse kui üldpädevuse rõhutamine riiklikus õppekavas…
4 minutit -
Intervjuu kui välitöömeetod
Rahvaluuleolümpiaadi „Loitsudest laikideni: folkloor sidus ja seob” järelmõtteid ja -soovitusi
Kuna järgmise rahvaluuleolümpiaadini on veel piisavalt aega, siis on just nüüd õige aeg mõelda, millele tuleks järgmiseks olümpiaadiks valmistudes rohkem tähelepanu osutada ja seda just materjali hankimisel. Pakkusime eelmise olümpiaadi uurimistööde juhendis selleks välja mitmeid võimalusi: intervjuu, osalusvaatluse ja vaatluse kõrval võis koguda materjali ka kirjalike küsitluslehtede abil ning just küsitluslehti…
4 minutit -
Kuhu küll kõik juhid jäid?
Soovitus avaliku sektori asutustele ja ettevõtetele, aga ka vabaühendustele ja muudele: vältige juhi vahetust nii kaua kui võimalik, sest peaaegu kindel on, et vana ja kehva asemele tuleb uus ja viletsam või siis saab protseduuri käigus lihtsalt kogu asutuse maine korralikult kahjustada. On erandeid, aga süsteemi üldhäälestus paistab aina enam olevat selline, mis andekale ja võimekale lootust ei anna. Nad ongi…
4 minutit -
Hobiga tegelemine ei ole hulljulgus
Ma plaanisin kirjutada täna pagulastest, aga mu plaanid muutusid. Kirjutan hoopis Allanist. Allan oli minu klassivend. Allan oli mägironija. Kui minu plaanid vaid muutusid, siis Allani plaanid katkesid. Pühapäeval. Peruus. Jääsillal.
Allan oli teine, kelle me oma klassist kaotasime, kuigi meie koolilõpetamisest pole möödas 20 aastatki. Mõni aasta tagasi saatsime ära klassiõe Marilini, kes hukkus langevarjurina. Meie klassi saatus(t)e põhjal võiks…
5 minutit -
„Sina küll meie lauda ei istu!” – põhikooliõpilaste sotsiaalne pädevus
Mõni aeg tagasi kuulsin liinibussis mureliku ema vestlust kaasreisijaga. „Sina küll meie lauda ei istu!” oli tema tütrele koolisööklas teatatud. Probleem poleks ju kuigi tõsine, kui juhtum olnuks ühekordne, kuid nagu murelik ema kõva häälega enda kõrval istuvale naisterahvale seletas, olevat nii tütre kui ka klassijuhataja sõnul selline tõrjuv käitumine saanud igapäevaseks….
6 minutit -
Pagulane kui paratamatus
Kümmekonna päeva pärast otsustavad Euroopa valitsusjuhid tõenäoliselt üsna üksmeelselt ära, kuidas põletava pagulasprobleemi lahendamisel konstruktiivselt edasi minna. See otsus sisaldab kvoote, kohustusi ja solidaarsust, kuigi ehk mitte päris nii, nagu Euroopa Komisjon välja pakkus. Mida täpselt ja millises annuses, fikseerib kõikvõimas valem, millega ükski riik ei ole lõpuni rahul, aga kompromiss ju ongi igaühe väikeste loobumiste ja järeleandmiste summa.
Pagulasteema senine käsitlus…
4 minutit -
Erakooli okkaline rada haridussüsteemi uuendajana
Enamik erakoole kuulub erasektori asutuste hulka. See tekitab aga mitmeid vastakaid tundeid. Erakooli nimi maalib pildi rikkurite lastest, kes maksavad oma hariduse kinni, kuna nad ei viitsi õppida.
Erakoolide vajalikkuse parim näitaja on vast see, et viimastel aastatel on erakoolidesse järjest rohkem lapsi õppima asunud. Esimesse klassi kandideerinutest rohkem kui pooltele peab ära ütlema, kuna kohti lihtsalt ei…
4 minutit