$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Arvamus

  • Meeli Parijõgi: Eks ämm kodus söö sütt

    Räägitakse, et koolis õpetatakse liiga palju eesti keele grammatikat. Et nii palju pole vaja. Et tavakool ei valmista ju keeleteadlasi ette. Kas tõesti oleme pärast kooli keeletargad valmis? Milleks siis veel kõrgkoolis filolooge koolitada, selleks aega ja raha raisata? Milleks meile eesti filoloogid?

    Kui mina koolis käisin, siis õpiti emakeeletundides grammatikat mi­­nugi meelest palju. Aga võib-olla teh­ti seda lihtsalt…

    Meeli Parijõgi
    5 minutit
    4 kommentaari
  • Lisandusi vildakate majandusmõtete vabale levikule

    Lisandusi vildakate majandusmõtete vabale levikule

    Vildaka majandusmõtte ja ebapiisava teabe, et mitte öelda puudulike teadmiste põhjal sügavmõtteliste järelduste tegemine on moodi läinud….

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Ilmar Raag: Iga kõne äratab deemoni

    Päris paljud teist on kuulnud ohkega öeldud sõnu: „Kas sa räägid või mitte, vahet ei ole.” Vahel on tunne, et me ei suudagi teistele inimestele midagi selgitada. Ja samas aeg-ajalt saame üksteisest aru. Mind on selle probleemi puhul huvitanud just massimeediast arusaamine: kui ühelt poolt räägitakse, kuidas meedia peseb inimeste ajusid, siis teisalt on meie ümber alati inimesi, kes…

    11 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Kool jääb edasi, aga kas ministri poolt lubatu koolideni ka jõuab…

    Käes on kindlasti kõigi poolt oodatud 2013. aasta – uus aeg, uued võimalused ja üldine usk, et kõik saab korda. Ka haridusmaastikul.

    Koolid peaksid saama õpetajate jaoks suurema palgaraha. Jah saavadki, aga ainult nooremõpetajatele ja õpetajatele. Põnevalt on HTM-il pandud kokku rahade saamise ja maksmise süsteem: Tõusevad alampalga määrad nooremõpetajal ja õpetajal. Vanemõpetaja ja õpetaja-metoodik…

    Ilmar Kesselmann
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Raivo Juurak: Katkem kogu maa rahvaportaalidega

    Ma ei ole nii rikas, et osta endale odavat ülikonda, ütleb inglane. Seda ütlemist võiksime meeles pidada ka siis, kui soovime ületada riigi ja rahva vahel laiutavat lõhet, millele „Harta 12” osutab. Odav mittekompleksne lahendus võib osutuda kõige kallimaks

    Paraku on meil valitud siiski just odav lahendus – on tehtud üksainus Rahvakogu portaal, mis kogub lihtsalt inimeste arvamusi ja…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Aidi Vallik: Haritud meestega maal poleks pruudipõuda

    Hiljuti rahvaloenduse materjalide põhjal meie maakondades ilmsiks tulnud pruudipõua fakt on juba põhjustanud mitmeid huvitavaid meediaarutelusid ja -kommentaare. Arusaadavalt on tegemist tuleviku-Eesti palet oluliselt mõjutava ilminguga ja sellepärast tahaksin loota, et sellesse ei suhtuta kui kurioosumisse, mis oma uudisväärtuse nädala möödudes minetab. Kujunenud olukord vajab väga tõsist ja perspektiivitundelist analüüsi, järeldusi ja ka tegusid – et…

    Aidi Vallik
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Jaak Allik: Muutuv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus vajab tugevat ametiühingut

    Tutvustades septembri algul riigikogu kultuurikomisjonile põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse (PGS) kavandatavaid muudatusi, lootis minister Aaviksoo, et eelnõu võetakse aasta lõpuks vastu. Paraku kulges valitsusesisene kooskõlastamine loodetust aeglasemini ning dokument jõudis riigikokku alles jõulude eel. Omavalitsusliidud jätsidki seaduseparandused kooskõlastamata.

    Analüüsides nüüd endale ametliku numbri (340 SE) saanud seaduseelnõu, ongi vast kõige huvitavam, millistele ministri lennukaist…

    Jaak Allik
    8 minutit

  • Mida võib õppida PISA uuringust?

    PISA 2009 tulemuste analüüsist* Eesti koolides selgus ootamatult, et väikese efektiivsusega koolides ootasid õpetajad, et eraldi makstaks iga tegevuse eest, mis pole otseselt seotud tunniandmisega. Nad pidasid protsessi olulisemaks kui tulemusi. Kõrge efektiivsusega koolides pidasid õpetajad oluliseks õpitulemusi. Nad leidsid, et täiendav tegevus on õpetajatöö osa, ega oodanud iga tegevuse eest eraldi tasu.

    PISA uuringuist on teada, et kodude majanduslik, sotsiaalne…

    Maie Kitsing, HTM-i välishindamise osakonna nõunik; Jaan Mikk, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
    10 minutit

  • Rein Sikk: Kommunistid – kas peksta või hinnata?

    Mäluvaramus sobrades jõudsin vapustava kogemuseni: kunagiste kommunistidega oli vaat et hõlpsamgi asju ajada kui mitmete tänaste ametnikega.

    Olen juba nii vana, et varnast on võtta kogemusi 25 aasta tagusest asjaajamisest, nii on võrdlus toonasega loomulik. Oluline seegi, et ma pole kunagi soovinud oma ajakirjanikutöös piirduda pelgalt loo avaldamisega. Tahan, et asjad liiguksid, et lugudel oleks tulemus. Nii, reaalseid…

    Rein Sikk
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Karl Martin Sinijärv: Riigist ja rõõmust

    Uus aasta põrutati kultuurisõbralike inimeste jaoks valla järjekordse hirmutamislainega. Vahva kultuuriminister andis Postimehele müriseva intervjuu, millest on välja loetud üht, teist ja neljandat, kaasa arvatud loomulikult seda, mida seal sugugi polnud, aga mis jube hästi müügiks läheb. Reljeefsete väljenduste häda on kord juba see, et need kipuvad sageli varjutama jutu tegelikku sisu. Vahel on see sisule kahjuks, teinekord…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit

  • Triin Toomesaar: Eesti kool toodab PISA-testide kõrgetele tulemustele vaatamata alltöövõtjaid

    Noored Kooli programmi kaudu Jüri Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötav Triin Toomesaar (SDE) kritiseerib ajalehes Postimees PISA-testi tulemuste ületähtsustamist ja leiab, et testidega mõõdetakse vaid seda, kuivõrd häid liinitöölisi kool toota suudab.

    Eesti on juba mitu aastat saanud uhkust tunda oma kõrge positsiooni üle rahvusvahelise haridusuuringu PISA edetabelites….

    Triin Toomesaar
    2 minutit
    2 kommentaari

  • Saksa minister soovitab lastele õpetada kokkuhoidlikkust

    Saksamaa tarbimisministri Ilse Aigneri arvates peaks koolides õpetama lastele, kuidas end ära majandada ja kokkuhoidlikud olla, kirjutab Postimees Focuses ilmunust Reutersi vahendusel.

    “Lastele tuleb õpetada, kuidas tegelikus elus toime tulla. Nad peavad õppima, et ei saa elada üle oma sissetulekute,” lausus minister.

    Aigner kritiseeris samas pankasid, kes teenivad laste pealt. Kui lapsevanem paneb oma lapse hoiupõrsa mündid panka…

    1 minut

  • Idee õpetajatele ja hariduse arendajatele, edendajatele

    Mulle tundub, et viimasel ajal on kasvanud haridusliku erivajadusega ning madalama võimekusega õpilaste arv. Kõik see paneb suure koormuse õpetajale. Nimelt soovib õpetaja tulla õpilasele igati vastu ja teeb seetõttu lisakonsultatsioone, mis suurendavad oluliselt õpetaja töökoormust. Seetõttu on paljud õpetajad haiged, tööl käivad õpetajad asendavad haigeid õpetajaid, mis asetab veelgi suurema kandami õpetaja õlule. Väidan seda…

    Ahti Noor
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Nii tore, nii tore ehk 25+ …

    2012. aasta lõpul avastasin kohkumisega, et olen juba kakskümmend viis aastat õpetaja olnud. Järelikult on mul õigus-kohustus kirjutada nendest aastatest läbi oma s.t tavaõpetaja silmade. Kõik, mida allpool saab lugeda, ei pretendeeri absoluutsele tõele: tegemist on rohkem mälestuskildudega. Ja mälestustega on nagu on… Lugedes aastalõpu artikleid A. Ansipi ja S. Kallase mõtetega pidin kohendama natuke pealkirja ja ka oma mõtteid….

    Jaanus Moppel
    3 minutit

  • Advendiaeg – keda või mida oodata?

    Ootajale tundub aeg alati pikk. Eriti siis, kui on midagi head ja toredat oodata – siis vahel võibki seda „õiget” ootama jääda.

    Valgeid jõule pole vist vaja enam oodata, sest lund on piisavalt – nii, et ka tagasilda tuleb vahel kasutada. Samas aga ootan ma valgust poliitikas ning poliitikute südametunnistuses. Mulle tundub, et erinevate mõttekodade läbiviijate eesmärk on jätta lihtrahvale…

    Ramo Pener
    4 minutit

  • Jõulujutt

    Viimati kirjutasin Õpetajate Lehele aastal 1995. Olime hakanud ilmutama „Eesti mõtteloo” raamatusarja. Hüüdsime siis kooliõpetajate ja teadusehimulisemate õpilaste poole oma soovi, et nad selles sarjas ilmuvaid raamatuid ja raamatuautoreid ning nende igaühe imeväärset mõtteilma hakkaksid tähele panema. Sarja valitud targad inimesed on kujundanud paljusid inimhingi, on kujundanud ümbrust ja ajalugu. Neid võib nimetada õpetajateks. Nad õpetavad oma eeskujuga, oma vaimse kiirgusega, oma suurusega. Raamatu…

    Hando Runnel
    7 minutit

  • Kuidas riigieelarves õpetajate palgaks ette nähtud raha ikkagi kasvas?

    Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud soovivad aasta viimases paberlehes ilmunud päevateemast ajendatuna suure segaduse vältimiseks veel kord selgitada õpetajate palgateemat ja palgaraha päritolu ning kasutust. Andkem neile see võimalus.

    Argo Kerb
    2 minutit

  • Pidurdamatu progress

    Jõulude lävel on paras pärida, kas inimkond on pärast Jeesuse sündi edasi arenenud. Kas edasi tähendab, et paremaks? Mille suhtes paremaks? Niisiis, kõigepealt tuleb silmitseda, kuidas arengu mõiste endaga lood on.

    E. M. Cioran arutleb õelalt: „Progressiideega on nii, et ilma temata ei saa, aga ometi pole ükski saavutus ühemõtteliselt väärt, et temal pikemalt peatuda. Täpselt samuti on elu „mõttega”. Elul peab olema…

    Toomas Paul
    10 minutit

  • Palk ja maks

    Isegi veel täna, kõigest kümme päeva enne uue aasta algust, ei leidu terves Eestis ilmselt ühtki inimest, kes oskaks täpselt öelda, kui palju õpetajate palk mingis konkreetses koolis suureneb, ehkki terve 2012. aasta on hariduselu keerelnud õpetajate palganumbri ümber.

    Ei tea seda haridusminister, vallavanem, koolidirektor ega ammugi mitte õpetaja, kuigi lugematud arutelud, konverentsid, seminarid, seaduseelnõud ja reformikavad on vähemal või suuremal määral olnud seotud…

    Kalle Muuli
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Põhja Konn ja põhiseadus

    Mind on lapsest saati painanud, et mis asjad on õigupoolest need „pilves selgimised”, millega ilma raadiost alatihti kuulutatakse. Vaadeldes ühiskonnas toimuvat, muutub pilves selgimistega ilm märksa arusaadavamaks kujundiks. Segastel aegadel kipuvad tunded mõistusest üle käima, mõistus seevastu üritab tundeid alla suruda ka seal, kus ehk tingimata tarvis poleks, lühikese ajavahemiku vältel kohtab nii maapõhja needmist kui ka taevani tõusvat panegüürikat, lühidalt…

    4 minutit

  • Hoost ja andmisest

    Toas on hea ja soe, kompuuter köeb, vürtsimahl kuumab sulnilt termostassis ja raamatud nihelevad hiirvaikselt riiuleis. Saab mõtelda ja kui veab, siis ka välja mõtelda. Vahepeal peab tööd tegema, aga see töögi on tubane ja seega üldjoontes väljakannatatav. Õues seevastu on olemuslikult ebamugav. Talv ei ole veel tüütusse faasi jõudnud, aga ega ikka iiales tea, kas parasjagu jäätab või sulatab, tuulab või…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit

  • Uus rahajagamise kord seab ohtu õpilaste arengu

    Viimasel ajal on kirjutatud tugiteenuse spetsialistide rahastamisega seotud küsimustest, kuid sisuliselt pole muudatusi seaduses põhjendatud. Keskendun küsimusele, miks oleks õigem pingutada selles suunas, et esmatasandi tugiteenused oleksid koolis iga päev kättesaadavad.

    Oht õpilaste igakülgse arengu toetamisele

    Seaduse tasandil on praegune seis Eesti ajaloo parim, see on kooskõlas nii uuemate suundumustega hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste arengu toetamisel kui ka nüüdisaegsete…

    Eve Kikas
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Täpsustus haridusjuhtide protestile

    Tallinna, Pärnu ja Tartu haridusjuhid heitsid eelmise nädala Õpetajate Lehes riigile ette, et õpetajate palgatõusuraha tuleb „omavalitsuste vahendite arvelt”. Väide ei vasta tõele, riik tõstab järgmisel aastal omavalitsustele antavat õpetajate töötasutoetust üle 11% − andes omavalitsustele haridustoetusse lisaraha ja võttes osa omavalitsuste kohustusi enda õlule. Oleme seda selgitanud lehtedes ning ka partneritega silmast silma vesteldes.

    Heade haridusjuhtide artiklis on paraku…

    Argo Kerb
    2 minutit

  • Jorss ja demokraatia

    Une-eelseid mõttemänge: kujutan endale ette keskealist jorssi, kes omab seisukohti. Mitte liiga selgepiirilisi, ent see-eest vankumatuid. Jorsile meeldib õlu, eriti selline kangem, õieti meeldib talle palju õlut, eriti sellist kangemat. Mark ja maitse pole oluline. Jorsile meeldib Eesti, selline Eesti, nagu tema tahab, aga Eesti vabariik tema praegusel kujul ei meeldi jorsile sugugi. Päris kindlasti ei meeldi jorsile Euroopa, eriti Euroopa Liit….

    Karl Martin Sinijärv
    5 minutit
Õpetajate Leht