Arvamus
-
Wilsoni sõna saagu Eestis lihaks
Pealtnäha ei seo omavahel miski näiteks Aafrikast lähtuva seakatku vastast võitlust, järjekordset katset asutada ETV külge venekeelne telekanal, ootamatult alanud tihutööd Kagu-Eestis riigipiiri asendaval võssa kasvanud ajutisel kontrolljoonel ning salliva ateismi ja sallimatu usklikkuse raevukat konflikti kooseluseaduse eelnõu foonil.
Millalgi aastate pärast saab teha üldistuse, et kõik need ettevõtmised (poliitilised programmid) kukkusid läbi. Miks? Seetõttu, et ühekaupa võttes ka mingit õilsat…
4 minutit -
Et kesta ja kõnelda
Mineva nädal tuletas Jürgen Rooste siinsamas veerul meelde, et paljudele meist ei tule enam meelde mitmedki asjad ja inimesed, mida/keda eestlasena elades võiks just nagu elementaarseks pidada. Meele ja mõistuse põhivaraks.
Mainis konkreetselt Juhan Viidingut ja Gustav Ernesaksa. Jah, Juhan Viidingu mitteteadmist kirjanduse magistrantuuris loodan siiski pigem kurioosumiks pidada, ehkki neid nalju, mis tõeks osutuvad, on nähtud küll. Küünilisem sell muigaks siinkohal, et…
4 minutit -
Mida siis ikkagi teha vene kooliga Eestis?
Väike Taani laps, kes ei räägi kodus taani keelt, läheb taanikeelsesse kooli. Riigil ja kohalikul omavalitsusel on aga kohustus tagada lapsele taani keele õpetamine juba enne kooli ja sellisel tasemel, et tal koolis keele tõttu raskusi ei teki. Väike Eesti laps, kes ei räägi kodus eesti keelt, läheb tavaliselt venekeelsesse kooli. Mõlemad mudelid tunduvad lapse kodumaal tavapärased.
Taani mudel…
8 minutit1 kommentaar -
Vanemahüvitist vanuse järgi?
Tänuväärne on näha avalikus kirjasõnas tavapärasest avaramat arutlust sündimuse teemal, mis on liikunud iga-aastase sündide arvu juurest edasi sünniajastuse ja sobivate poliitikainstrumentide valiku juurde.
26. septembri Õpetajate Lehes käsitles Kaarel Tarand Eesti rahvastikupoliitika vahendit ja eesmärki järgmiselt: sünnitusiga tuleb radikaalselt noorendada, sest see aitab tõsta (säilitada) rahvaarvu ja järelikult teenida Eesti kestlikkuse eesmärki. Oma seisukohavõtus viitab ta ka Ene-Margit Tiidu ja…
6 minutit -
Koolis peab olema praegusest rohkem stressi
Mis iseloomustab meie kooliharidust aastal 2030? Noorteseire konverentsil jõudsin mõtteni, et selleks ajaks võiks üheks võtmesõnaks haridusteemade käsitlemisel saada stress.
Oletades, et koolihariduse eesmärk ei ole niivõrd teadmiste pähe tuupimine ja heade hinnete saamine, kuivõrd isiku arendamine kõige laiemas mõttes, on koolinoored vaja piltlikult öeldes viia mugavustsoonist välja. Ehk tekitada neid süsteemselt, ettevaatlikult ja kontrollitult stressi, mis sunniks õppima…
3 minutit -
Kuidas saada rikkaks VI: Kuidas saada võlast vabaks?
Eelmine kord tuli jutuks, et tarbimiseks laenu võtta pole kuigi mõistlik. Täna vaatame, mida teha siis, kui laenud juba võetud, kuid tahaks ikkagi kunagi rahaliselt vabaks saada.
Hea verstapost on vabaneda võimalikult kiiresti kõikidest võlgadest peale eluasemelaenu. Sel juhul on sinu finantsseis üsna heal järjel ja võib veidi vabamalt hingata. Eluasemelaen on üldjuhul kõige madalama intressimääraga, makstud intressid…
4 minutit -
Võimalus austada malemeistrit
Paul Kerese 100. sünniaastapäeva võib malemaailm tähistada rahvusvahelise turniiriga. Eesti koolinoortele jääb malemeistri nimi võõraks, sest nad ei oska maletada.
Mullu 29. novembril Õpetajate Lehes ilmunud artiklis „Etturid teele” panin ette tähistada Paul Kerese 100. sünnipäeva Eesti koolides ühise maletamisega. Nii, et õpilased mängiksid klasside viisi omavahel ning vanemate või kooli vilistlastega. Selleks võib vabatahtlikult alustada maleõppega koolides 1.–2. klassis. Aineõpetajad…
3 minutit -
Kust tulevad kõige paremad õpetajad?
Võib-olla on aeg viia ka meie ülikoolidele sisse n-ö riigieksamid või lõputestid ning nende põhjal õpetajakoolitajate pingeread koostada?
Mind näiteks huvitab väga, missugusest ülikoolist või selle kolledžist saavad tulevased õpetajad kõige parema ettevalmistuse. Kust tulevad kõige paremad matemaatika-, füüsika-, keemia-, geograafia-, inglise keele ja teiste ainete õpetajad? Seda oleks hea teada, kui laps juhtub küsima, kus koolis oleks kõige õigem…
4 minutit -
Laste ristiretk armastuse nimel
Teatud teemad kaasavad inimesi. Sõna „laps” üldine publikumõju on mitu korda plahvatuslikum kui sõnade „naine” või „elatanu” puhul. Kannatav laps, laps hädas on kindla peale minek. Seda tõendavad nii esimene Eesti lastekodufilm, Leida Laiuse ja Arvo Iho „Naerata ometi”, mis sundis ümber hindama toonaste lastekodude filosoofiat, kui ka Ilmar Raagi „Klassist” alanud pikk ja sisukas ühiskondlik diskussioon.
Raagi vastne teos „Ma…
8 minutit -
Jälle nad kukuvad töökohti looma
Valimiste lähenedes teatavasti suureneb erakondade mure kodanike heaolu pärast. Et põhjamaise arhetüüpse mudeli järgi tekib heaolu ainult raske tööga, siis lubavadki erakonnad luua töökohti. Nad unustavad seejuures mõistagi, et erakonnad saavad luua ainult parteilisi töökohti oma liikmetele, mitte muid. Seda on ka tehtud, sest otse või varjatumalt ulatub puhast parteitööd tegevate inimeste hulk juba ammu sadadesse.
Erakondi finantseeritakse valdavalt riigieelarvest, mistõttu…
4 minutit -
Kuidas saada rikkaks V: kuidas teenida riskivabalt 18 protsenti aastatootlust?
Kuidas oleks sõita autoga nii, et parema jalaga vajutad gaasi ja samal ajal vasaku jalaga pidurit? Ilmselt mitte väga mugav. Nii on ka rikkaks saamine raskendatud, kui pidevalt läheb raha välja laenuintresside tasumiseks. Intress pole ju midagi muud kui miinusmärgiga passiivne sissetulek. Päris mitmed miljardärid (näiteks Warren Buffett ja Mark Cuban) on…
4 minutit -
Mis asi see Eesti on?
Ma solvusin, kui mult ja kaasüliõpilastelt ülikoolis küsiti, kas me ikka teame, kes oli Jüri Üdi, Juhan Viiding. Täpsustuseks: me õpime kirjandusteadust, nii et see võiks olla baas-baas-baas-eeldus. Aga tuleb välja, et ka sääl, magistriõppes, ei ole meil ühist alust-lugemust, või on põhjust vähemasti kahtlustada, et seda pole.
Ühist koodi, toda eestlaseks olemise alust, jääbki aina vähemaks, igal pool. Või siis: me määratleme…
4 minutit -
Kas kehaline kasvatus meeldib õpilastele?
Kuidas siis on selle meeldimisega? Lühike vastus kõlab: sõltub õpetajast. Lapsed õpivad ning kujundavad oma suhtumise paljuski eeskujude kaudu. Suurimad eeskujud on tihtilugu vanemad, aga ka õpetaja roll ei ole väike.
Last võib vaimustuma panna igast ainest, küsimus on lähenemises. Ise olen lähtunud põhimõttest, mis toimib enamiku õpilaste puhul. Nimelt on olemas kuldvõtmeke, mis avab pea iga lapse südame….
4 minutit -
Keelekaste: Keeleline kosmeetika
Lüpsja – lüpsitehnik; lihunik – loomatöötleja; nülgija – taksidermist; koristaja – puhastusvahendite spetsialist; sibi – assenisaator; prügivedaja – sanitaarinsener; laadija – logistikatöötaja; autojuht – transpordispetsialist; katlakütja – katlamaja operaator; uksehoidja – sissepääsumänedžer; pagar – poolautomaatse saiatootmisliini operaator; õmbleja – stilist; velsker – arst; kassapidaja, müüja – kaupmees; klient – külaline; sekretär – büroojuht.
Meelelahutaja – staar; strippar – tantsija, modell; prostituut…
3 minutit -
Aukartmatusest teaduse ees
Aukartus teaduse vastu – nõnda sõnastas akadeemik Raimund-Johannes Ubar oma loengu pealkirja (Nikolai Alumäe medali laureaadi loeng, TTÜ, 29.09). Taustast: Nikolai Alumäe medal on Eesti teaduste akadeemia kõrgeim autasu informaatika ja tehnikateaduste vallas. Seda antakse välja kuni kord nelja aasta jooksul. Alumäe medal oli üks esimesi, see asutati samal aastal, 2003, kui Karl Schlossmanni medal arstiteaduses ning Paul Ariste medal sotsiaal- ja…
4 minutit -
Õppus võib õpetamise asemel hoopis traumeerida
Millised ohud on seotud koolide evakuatsiooniõppusega? Kuidas neid vältida? Kuidas teha nii, et õppus täidaks oma eesmärki?
Soovime, et uus õppeaasta mööduks rõõmsalt ja turvaliselt. Üks turvalisuse tagamise viise on evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus, mille korraldamine vähemalt kord aastas on kõikidele asutustele, sealhulgas koolidele, kohustuslik. Paljudes koolides toimub see kooliaasta alguses, seega on praegu paras aeg…
4 minutit -
Vanemahüvitist vanuse järgi
Läinud nädalal pöördus globaalse meedia tähelepanu ühe ajakirjas Science ilmunud artikli tõttu ulatuslikult inimkonna arvukuse prognoosile. ÜRO andmetele toetudes korrigeerisid teadlased rahvastiku kasvu ennustust sellel sajandil pisut ülespoole, ja seda eeskätt kasvanud veendumuse tõttu, et Aafrikas sündimus varem loodetud tempos ei lange.
Eestis on rahvastikuprobleemid olnud ammusest vastupidised plahvatuslikult sigivate maailmaosadega võrreldes. ÜRO viimase ülevaate järgi peaks Eesti elanike arv sajandi lõpuks…
4 minutit -
Teeme sooja
Oli üks päev päikese ja soojaga, ja järgmine päev oli vihma ja soojaga, ja järgmisest päevast järgmine päev tuli vihma ja külmaga, ja sellesinase päevaga sai sügis. Ametlikult. Üks sõber, kes oma elu ja olemisega otsapidi poliitikas, ostis lõunavaheajal jope ning täheldas targasti, et kui seni võis endale sisendada, et suvi ju alles käib ning valimised on alles kevadel, siis nüüd on selge, et…
5 minutit -
Kuidas rikkaks saada IV: rahaasjade haldamine
Täna räägime kolmest lihtsast põhimõttest, mis aitavad sul oma rahaasjadel silma peal hoida ja sellest tulenevalt ka rahaga paremini hakkama saada.
Esimene põhimõte on, et sul peab olema pidev ülevaade oma rahaasjadest ja vähemalt korra kuus tuleb neile põhjalikult pilk peale visata.
Paha ei tee ka väike analüüs, kas liikusid kuu jooksul rahalisele vabadusele lähemale või hoopis kaugenesid sellest. Millist…
5 minutit -
Kui õpetaks näiteks kolm korda tõhusamalt?
Ei tea, kas matemaatika riigieksami tulemused kedagi šokeerivad ka? Kitsa ehk selle lihtsa eksami keskmine tulemus, 30 punkti, annab selleks nagu põhjust. Ja mõningaid seisukohavõtte on juba kuulda olnud ka.
Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa on andnud mõista, et gümnasiste tuleb senisest paremini õpetada. Matemaatikaõpetaja ja selle aine õpikute autor Allar Veelmaa on kirjutanud meie leheski, et…
4 minutit
