Arvamus

  • Õpilastüübid kehalises kasvatuses

    Oskus oma õpilasi tunda ja neile õige nurga alt läheneda on ülimalt oluline.

    Oma 12-aastase pedagoogistaaži jooksul olen näinud palju õpilasi. Igaüks neist on unikaalne isiksus. Samas on aastast aastasse kordunud käitumismustrid, mille abil on võimalik õpilasi üldisemalt iseloomustada ja kate­goriseerida. Oskus õpilast tunda ning talle õige nurga alt läheneda on õppeprotsessis ülimalt oluline. Kümmet eredamat kuju oma praktikast soovingi…

    5 minutit
    1 kommentaar

  • Meie ja nemad. Nemad ja meie

    See integratsioonijutt on kestnud sama kaua kui taastatud Eesti Vabariik. Aga samas on see olnud rohkem nagu augutäiteks. Linnuke on igatahes alati kirjas olnud. Asjaolud muutusid, kui Putin võttis Krimmi ja saatis rohelised mehikesed Ida-Ukrainasse. Mis saab siis, kui samasugused peaksid tulema üle meie idapiiri või, mis veel hullem – kui lõgisevad kohale tankid? Kas Narvas ja Lasnamäel elab meie viies…

    Ene Pajula
    7 minutit
    3 kommentaari

  • Kas kunstnik on ühiskonnale koorem?

    See on kuidagi õhus, et miks need asjad just praegu juhtuvad, sel on põhjus . . . . Kaur Kender oma vastuolulise looga prokuratuuri hambus, NO-teater poliitikas. TudengiTV saade „Fookus” keskendus kirjandusmeestekambaga just samale teemale (http://tudeng.tv/fookus/), aga selles arutelus väga kaugele ei jõutudki.

    Tõesti: mis on kunstniku ülesanne Eesti ühiskonnas praegu? Mida ta saab üldse teha, et ümbritsevat mõjutada?

    Esmalt muidugi oma kunsti, oma…

    Jürgen Rooste
    4 minutit

  • Meie aja kangelased

    Heroilise võitluse lõpuks hoidsid parlamendierakonnad ära Eesti seadusandliku kogu barbaarse hävitustöö mälusektoris. Riigikogu komisjoni istungite helisalvestiste hukust päästja aunimetusele hakkasid korraga preten­deerima lausa kolm erakonda: IRL, Reformierakond ja SDE. Kummad nad on, kas küünilised või juhmid?

    Kas tõesti saab keegi täiemõistuslik eeldada, et laiade hulkade silme all antud etendus ning selle osaliste seisukohad saavad kõigil kohe ununeda? Samas, mine tea, ehk ongi nende…

    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • ,

    Pilpa Kusti ja Ümera mees käisid koolis

    Kuidas saab nii koleda nimega elada, ohatakse vahel, hoolimata vanarahva tähelepanekust mehe ja tema nime teemal. Minu meelest oleks õpilastele tore ülesanne uurida, miks ja kuidas inimesed endale just sellised perekonnanimed said. Vahel selgub vastus nimest endast, võtkem või Mäeltsemees.

    Nimekoomika olevat algelisemaid koomikaliike. Algeline või mitte, nalja saab nimedega ikka. Ka koolis, ning enamasti üldse mitte pahatahtlikku.

    See oli vist…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Kes viitsiks armastada „probleemseid“ noori?

    Minu koolielust nii õpilase kui õpetajana puudub kogemus nn „probleemsete” noortega. Tähtsama osa mõlemast olen veetnud koolis, kus asutamisest peale on püüeldud inimesekeskse keskkonna loomise poole – edukalt. Ka tutvusringkonnas kontakt taoliste noortega puudub.

    Seetõttu pean end teatud mõttes hetkel ETVs näidatava sarja „Nullpunkt” ja poolteist aastat tagasi sealsamas eetris olnud „Üheksandike” sihtgrupiks. Sest mina olen ka süüdi….

    Maria Vooglaid
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Ettepanekuid teaduse rahastamise korraldamiseks

    Teaduse rahastamise töörühma ettepanekute järgi (vt ka ÕpL 16.01) vajab teaduse rahastamine uute olude ja eesmärkide arvestamiseks muutust. Kuid mida konkreetselt tuleks siis muuta?

    Et ühiskond ja ettevõtlus saaksid maksimaalselt kätte selle, mida teadussüsteem võiks pakkuda, ning tehtavate T&A kulutuste efektiivsus suureneks, tuleks muuta teaduse kvaliteedi hindamise kriteeriume nii, et väheneks teadussiseste formaalsete kvaliteedikriteeriumide (artiklite, tsiteeringute, doktorantide, patentide arv…

    Andres Taklaja
    3 minutit
    4 kommentaari
  • ,

    How to spikerdada

    Meie ülikoolikursusel oli kaks superspikerdajat: üks kirjutas maha igal eksamil ega peljanud seda teha karmimagi õppejõu nina all. Kadestasime sellist nahaalsust ja ka imestasime – targa inimesena saanuks ta hakkama „puksimatagi”, aga ikka ja jälle kraamis oma tugivahendid välja.

    Teine neiu, kes auditooriumi asemel rohkem võistlustel ja Eesti koondise spordilaagrites oli, ei hakanud spikrite valmistamisele aega raiskamagi, vaid laenas neid tolle targa kursuseõe käest.

    Vaevalt…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Hiir hüppas ja kass kargas

    Praegusega võrreldavat peataolekut Eesti välispoliitika ajalugu ei mäletagi. Küünik ütleks, et me võime seda endale lubada, sest Eesti on kaitstum kui kunagi varem. Jah, nii see on, aga täna kogumata punktidest võime mingil teadmata hetkel tulevikus kibedasti puudust tunda. Ei teagi, kuidas seda fookuse kaotust ja juhuslikku rapsimist igal rindel ühise nimetaja peale viia. Et peaministrile meeldida, peaks kaose kokku võtma…

    Kaarel Tarand
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Kuidas saab õpetaja kaasata ettevõtet kooliellu

    Koolide ja ettevõtete koostööd aitab tugevdada võidan-võidad-mõtteviis.

    Eelmise aasta aprillist no­vem­brini viidi „Tagasi kooli” algatuse eestvedamisel läbi uuring, millega selgitati ettevõtete võimalusi teha koostööd haridusasutustega. Valimisse kuulus 30 ettevõtet, mis panustavad juba praegu haridusse, nende hulgas on nii keskmise suurusega, suur- kui ka väikeettevõtteid, nii tootmis- kui ka teenuseid pakkuvaid, nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke.

    Iga ettevõtte esindajaga viidi…

    Triin Noorkõiv
    3 minutit

  • Korrutustabel ei kasvata Inimest

    Kool peab korrutustabeli ja sulghäälikute õigekirja õpetamise kõrval toetama ka noore kasvamist kodanikuks ning kultuurikandjaks – Inimeseks. Eesti riiklikes õppekavades on juba 1996. aastast kirjeldatud üldpädevused, mis näitab, kui oluliseks oleme aineõpetuse kõrval pidanud inimese kujundamist. 2014. a riiklike õppekavade uuendamise käigus muudeti ka üldpädevusi, et avada selgemalt nende sisu ja eesmärki.

    Väärtuspädevusest sai kultuuri- ja väärtuspädevus

    Väärtuspädevuse mõistet riiklikes õppekavades on…

    Pille Liblik
    4 minutit

  • Poliitiline agitatsioon on haridusasutustes keelatud

    Lasteombudsman Indrek Teder (pildil) juhtis oma avalikus pöördumises tähelepanu tõsiasjale, et konkreetse erakonna või poliitilise maailmavaate propageerimine haridusasutuses ei ole lubatud.

    Eesti põhiseaduse ja haridusseaduse kohaselt tuleb hariduses järgida neutraalsuse põhimõtet. Lisaks on vanematel õigus otsustada, milliste maailmavaateliste tõekspidamiste järgi lapsi õpetatakse. Indrek Tederi hinnangul ei ole nende põhimõtetega kooskõlas, kui lasteaias või koolis propageeritakse ühte erakonda või…

    2 minutit

  • Milleks rahvuslik kool?

    Et kool toimiks, et inimene tahaks sääl käia, et sel oleks mõte, on vaja peamiselt kolme komponenti.

    1) See, mis sääl õpetatakse, on huvitav ja oluline, sellega saab minna ka mujale maailma, ei pea häbenema, ei jää hätta.

    2) Õpetajad inspireerivad, nad on isiksused, kes viivad su kuskile edasi, mitte käekõrval, nagu kasvataja, vaid näitavad teeotsa kätte, näitavad, kuidas oma jalgu liigutada, kust leida…

    Jürgen Rooste
    4 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Action jõuab kooli. Lõpuks ometi!

    Eesti kooli üks suuremaid puudusi on kahtlemata see, et tundides aina räägitakse, kuid väga vähe tegutsetakse. Hoolimata sellest, et õpilasi huvitab just action, mitte rääkimine.

    Tõsi, mõni õpetaja paneb vahel tundi minnes kummalise kübara pähe, tekitades sellega elevust. Teine hüppab füüsikaseaduse selgitamiseks õpetajalaualt alla. Selles on action’i tunnuseid. Kuid tegutseb ikkagi õpetaja, samal ajal kui õpilased peavad kõike ühe koha peal…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Uhh, kui igav ja tüütu on olla abituuriumis!

    Mida ette võtta, et õpilastel ei oleks gümnaasiumi lõpuklassides nii igav?

    Mul oli püsivust olla 50 aastat õpetaja. Lugeja võiks korraks mõelda, kuidas oleks olla nii pikka aega klassi ja tahvli vahele kiilutuna. Aga õpilaste usaldus aitas vastu pidada. Kui üks õpilane kord küsis, miks valisin just õpetajakutse, siis vastasin pikemalt mõtlemata, et see tundus olevat kutsumus. Ikka imetlesin…

    Laine Põld
    7 minutit
    2 kommentaari

  • Keelekaste: Saavahimulised eestlased

    Tallinna ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder kirjutas 8. detsembri Eesti Päevalehes, et mitte-eestlasi, kes tahavad selgeks õppida eesti keelt, ei tohiks hirmutada meie keele käänete hulgaga. Mingit praktilist kasu neil selle hulga teadmisest pole; koletu number 14 põhjustab vaid hirmu vigade tegemise ja keele suhtluses kasutamise ees, nii et keele õppimine võib üldse toppama jääda.

    Ei tea ju ka paljud…

    Priit Põhjala
    4 minutit
    1 kommentaar

  • „A mis värk nende annetustega on siis?”

    Sündisin ajal, mil Eestis sündis viimase saja aasta jooksul kõige väiksem arv lapsi. Samal ajal kaotati Eesti koolides õppekavapõhised rahastamise erisused, ainus erand tehti muusikaõpetusele. Niisiis asusid 1997. aastal mitmes koolis lapsevanemad õppekavaerisusi ise kinni maksma. 2014. aastal võis meedias näha mitmeid pealkirju, mis põhinesid samuti tol 18 aastat vanal muudatusel. Nii haridus- ja teadusministeerium kui ka õiguskantsler…

    Hiie Marie Uibo
    12 minutit
    2 kommentaari

  • Juku imedemaal ehk Kuidas keskvalitsus koole rahastab

    On alanud 2015. aasta. Täiskoormusega õpetajate miinimumpalk on kasvanud 800-lt eurolt 900 euroni kuus ehk 12,5%. 13.12.2014 kirjutas Rasmus Kagge, et Eesti suurim julgeolekurisk on harimatud inimesed. Olen kahe käega nõus selle mõtte poolt hääletama ja usun, et omavalitsustel on sarnaselt keskvalitsusega soov tõsta õpetajate palka. Küll on omavalitsused jätkuvalt häiritud viisist, kuidas haridusraha jagatakse.

    Läbi ajaloo on…

    Priit Kärsna
    4 minutit
    1 kommentaar

  • EMOL: haridusrahastus teeb tagasipöörde

    Eesti Maaomavalitsuste Liit keeldub kooskõlastamast valitsuse eelnõud, mis kehtestab kohalikele omavalitsustele toetusfondi raha jaotamise korra  koefitsendi-põhise mudeliga ning leiab, et see ei taga kohalikele omavalitsustele stabiilset haridussüsteemi rahastamist.

    EMOL-i teatel on rahandusministeerium ette valmistanud valitsuse määruse eelnõu „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ning kord”, kuid liit ei saa nõustuda selles haridustoetuse jaotamisel kasutatava…

    2 minutit
  • ,

    Jõulud on rohkem kui kingikott

    Kauaaegne kooliõpetaja kurtis, et lapsed ei kirjuta enam jõuluvanale kirju nagu vanasti. Tegelikult kirjutavad küll. Ainult et laste soovid on muutunud. Suur osa neist ei soovi jõulutaadilt värvipliiatseid ega kelku, vaid nutitelefoni ja tahvelarvutit. Või siis mõnd populaarset lelu – ajakirjanduses ilmus isegi hittkinkide nimekiri, mida lapsed pikisilmi ootavad. Need on (tähtsuse järjekorras) kummist käepaelad, trollid, ponid, „Lumekuninganna” filmi tegelased…

    Tiina Vapper
    4 minutit
Õpetajate Leht