Arvamus
-
Kui õpetaja on õpetaja
Kui õpetaja on õpetaja ja õpilane on õpilane, siis on koolis kõik hästi. Nii ütles mulle vana kooli mees ühes väikeses maakoolis minu õpetajatöö esimesel aastal.
Lõpule hakkab jõudma aeg, kus kalendri võis mõneks ajaks ära unustada. Õhus on kooliaasta algust. Kui mina Rakvere 1. keskkooli õpetajaks läksin, oli seal veel tööl minu endisi õpetajaid. Oli ka mu klassijuhataja, keda ma kooliajal…
6 minutit -
Kuidas rikkaks saada I: Miks peaks tahtma rikkaks saada?
Eesti on juba enam kui kakskümmend aastat kapitalistlik ühiskond. Kunagised tühjad poeletid, suhkrutalongid ja lubadused vajadusel ka kartulikoortest toituda on vajunud unustusse. Inimestel on vabadus osta, mida hing ihaldab, reisida, kuhu fantaasia lubab, ja võtta elust maksimum. Kui vaid on piisavalt raha. Sest olgem ausad, rahata pole tänases Eestis kuigi meeldiv elada. Võiks lausa öelda, et…
4 minutit -
Vaikivad venelased. Kas poolehoiu või põlguse märk?
Ukraina kriis on muidu vägagi kirglikud venekeelsed inimesed vaikseks muutnud.
On juhtunud midagi hämmastavat. Midagi sellist, mida pole ma kogenud kordagi oma kolmekümne aasta pikkuse ajakirjanikukarjääri jooksul. Nimelt – venelased vaikivad. Täpsustame, venekeelsed inimesed vaikivad. Just nemad, keda olen sadade kaupa intervjueerinud nii külades, alevites kui ka linnades. Nemad, kes alati on suisa kibelenud oma arvamust välja…
5 minutit14 kommentaari -
Head lapsed kasvavad isata
Meie hariduselu embab jõuliselt maagiline võlusõna − pädevus. Kõik on kõiges pädevad. Kes veel ei ole, peab pädevaks saama. Mittepädevat aitavad kõige pädevamad. Kuidas nemad pädevaks said, on suur saladus.
Kuid kas me ikka oleme kõiges kõige pädevamad? Meil on palju häid ja väga häid lapsi. Paraku peavad paljud head lapsed kasvama ilma isata. Põhjusi on palju. Osa isasid on sunnitud kaugel…
2 minutit -
Kool olgu kogukondlik organisatsioon
Palju on räägitud sellest, et kool peaks olema parem ja huvitavam. Samas on ilmselge, et „parem ja huvitavam” on väga ebamäärane ning sellist määratlust tuleb n-ö sisustada. Viimast on huvitava kooli algatuse seniste arutelude käigus juba palju eri nurga alt ka tehtud. Olulisim kontseptsioon on minu silmis aga see, et kool peab arenema ülesandeid täitvast institutsioonist kogukondlikuks organisatsiooniks.
Organisatsioon peaks…
2 minutit -
Indrek Teder: turvaline koolikeskkond peaks olema iga kooli prioriteet
Täna algab taas uus kooliaasta. Paljudes peredes hakkab elu kulgema kooli dikteeritud rütmis. Ennekõike puudutab muutus kooli minevaid lapsi – nii neid, kelle jaoks see on esimene kord koolimaja uksest sisse astuda, kui ka neid, kellele koolitee on juba tuttav. Ootusärevus on kindlasti paljudel hinges, kuna tänasest veedavad lapsed suure osa oma päevast koolis.
Uus…
3 minutit -
Keelekaste: Kaks kasutut anglitsismi
Muidugi oli mul suvel targematki teha, kui televiisorit vahtida ja ajalehti lugeda. Aga vahel ikka vaatasin telerit ja sirvisin lehti ka. Ja panin muuseas tähele, et telesarju reklaamivad ja nendest kirjutavad inimesed on hakanud ära unustama lihtsaid ja selgeid eesti sõnu „jagu” ja „osa”. Selle asemel räägivad nad, muidugi inglise keelest mõjutatuina, telesarjade „episoodidest”.
„Vaata, milline oli „Vaprate ja ilusate”…
4 minutit -
Kas kaitsta perekonda sihtasutusega?
Kahtlemata teavad tänapäeva katoliiklikud mõtlejad, ka Varro Vooglaid, mis tunne on, kui sind kloostri hämara võlvi all töötlevad tuhanded leheküljed keskaegset mõtet. Nende võimsate traditsioonide ees kahvatub kogu kaasaegne teadusloome.
Kes on eales käinud Mauritiuse instituudis ehk Academia Catholicas Müürivahe ja Munga tänava nurgal, teab, milline raamatuküllus seal valitseb: jahedate iidsete müüride vahel. Usinad käed, osa neist praegu küll juba surnud,…
4 minutit -
Vastukaja: Broneerima tähendab terassoomusega katmist
Priit Põhjala 20. juuni „Keelekaste” on mõttekas. Ent eesti keele korra hoidmise prospektiivis ei ole tema ja Maris Jõksi esile toodud äraspidisõnad (kinnitamine, käivitamine jt) esmatähtsad. Need on vaid väike liialdus – nagu kangelane kohas, kus käib ka tegelane. Nende sõnade liigkasutamine võib iseparanemise teel tagasi tõmbuda (näiteks kui eurobürokraatia launching’u mõne uuema moesõna vastu välja…
2 minutit -
Eesti lapsed vene kooli?
Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks (vt viimane külg). Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.
Esimesed tulemused on siiski n-ö laekunud: lapsed ehmatati ära. Pole ju mõttekas käia…
4 minutit -
Meie ajal oli poistel parem …
Suvi on klassikokkutulekute aeg. Ja nendel tasub käia, sest seal tuleb ikka ilmsiks midagi sellist, mida koolilapsena ei osanud tähelegi panna. Nii ka seekord. Meie põhikooli lõpuklass sai augusti algul kokku. Aastakümned pärast lõpetamist. Käisime oma armsas lapsepõlve koolimajas, meenutasime vanu häid aegu. Tõdesime, et meie ajal koolikiusamist ei olnud, et siis veel klassijuhataja tegeles oma klassiga ja talle võis…
4 minutit -
Arvamusfestivalil olid haridusmõtted kaalukalt esindatud
Nädala eest Paides peetud arvamusfestivalil, millel osales kokku 4000 inimest, oli haridusteema kaalukalt esindatud. Seda nii kavas väljahüütud arutelude kui ka nendes osalenud spetsialistide mõttes. Kuigi mõlemal päeval toimus hulk mõttevahetusi eraldi selleks püstitatud Hariduslaval, jagus temaatilisi arutelusid mujalegi, sealhulgas kahele põhilavale.
Tunnustamist väärt oli, et iga neljaliikmelise arutelu nn juhtgruppi ehk lavalolijate hulka oli valitud eri…
11 minutit -
Meesõpetaja Eesti koolis
Psühholoogid on teinud soouuringuid ning võrrelnud mehi ja naisi alates 1890. aastatest. Uuringud on andnud erinevaid tulemusi – osa toob esile soo erinevusi, osa ütleb, et inimese sugu ei oma tähtsust. Ühelt poolt avaldatakse, et soo dihhotoomia on liialt tugev ning baseerub pelgalt kultuuril. Teisalt tuuakse välja, et võimalikud erinevused muutuvad lisaks kultuurilisele sõltuvusele ka ajas.
Õpetajaskonna temaatikas on peaasjalikult käsitletud õpetajate…
6 minutit -
Palju suhteid, vähe maju
Tulevikukooli õpetajate arv on pöördvõrdeline õppetööks vajalike eriruumide hulgaga
Innovatsioonikoolide programmi esimese aastapäeva puhul küsiti ka minult, kõrvalseisjalt, kuidas ja kui palju Eesti kool uueneb. Pilguheit faktidele sundis mind vastama, et ei uuene, nähtavaid suuri ega väikesigi eesmärke pole poliitilisel ega muul otsustustasandil seatud. Midagi kogu aeg küll tehakse ja sellega on hõivatud suur hulk ametimehi, kuid paremat kooskõla muutuva tegelikkusega see…
8 minutit -
Mitte alati pole parim kõige parem
Kasv, edu, täiustumine, innovatsioon. Need inimühiskonna arengu ideed on meile nõnda sügavalt pähe imbunud, et ilma ei kujuta me oma mõtteid ega elu edenemist ette. Ülivõrded on ainsad, mida usume. Kontserdimaja peab olema ilmtingimata suurim, auto ökonoomseim, vaade korterist kauneim.
Mõeldes koolile, mõtleme tavapäraselt, et pisemad klassid on paremad, kuna neis õpetatakse õpilasi individuaalselt, ja eelistame eliitkoole, kuna . . . . kuna need…
8 minutit -
Keelekaste: Kui jätaks kinnitamata
Ühes juuni alguse „Keelesäutsus” (tegemist on Vikerraadio väärt keelesaatega) juhtis keeletoimetaja Maris Jõks tähelepanu sõnade „käivitama” ja „käivituma” muutumisele moesõnadeks. Kõike muudkui käivitatakse ja kõik muudkui käivitub, alates konkurssidest, projektidest ja päästeoperatsioonidest, lõpetades söögikohtade, telesaadete ja tulude deklareerimisega.
Ma olen märganud, iseäranis ajalehti lugedes, et lisaks käivitamisele-käivitumisele on moodi tulnud kinnitamine. Kõik aina kinnitavad kõike, isegi kui sellise kaaluka, rõhutava sõna…
4 minutit -
Ebatäpsustest põhikooli matemaatika lõpueksamil
Keemiaõpetajana hämmastas mind põhikooli matemaatikaeksami puhul see, kui lohakalt käib selle eksami koostaja ümber andmete täpsusega (ehk tüvenumbritega).
Eksamiülesandest number 5 saab õpilane teada, et kinos käidi 2012. aastal ligi 2,5 miljonit korda, kusjuures kinopileti keskmine hind oli 4,1 eurot. Selge, et 2,5 miljonit on ligikaudne hinnang ning see võib tähendada nii 2,45 kui ka 2,54 miljonit külastust….
4 minutit -
Lillepeenar ja kiri onu Endlile
Minu tuttav lapsevanem rääkis, et selle aasta kuuendate klasside emakeele tasemetöös läksid tema poja klassis paljud õpilased alt pealtnäha lihtsa ülesandega. Nimelt tuli saata onu Endlile kiri ning selleks kirjutada aadress õigesti ja sobivasse kohta ümbrikul. Tänapäeva lapsed teadupärast ümbrikus kirju ei saada ja selles koolis ei olnud teemat läbi võetud. Õpetaja tunnistas hiljem, et ei osanud niisugust ülesannet ennustada…
4 minutit -
Huvitav kool ei pea iseendaga monoloogi
Aasta 1979. Pärast pikka järjekorda paigaldatakse korterisse telefon. Valge ja ketasvalimisega. Enne kui ema jõuab perekonnale selgitada lähi- ja kaugekõne erinevust, õpetab lapselaps vanaema telefoni kasutama.
Aasta 2014. Vanemad ostavad tahvelarvuti. Hõbedase ja puutetundliku ekraaniga. Enne kui ema-isa jõuavad kasutusjuhendi avada, teatab teismeline poeg, et ta just paigaldas rakenduse kaubanduskeskuses orienteerumiseks.
Noorte leidlikkus senitundmatute seadmete kasutamisel pole uus nähtus. Lapsed on…
5 minutit -
Taas koolis ehk Kuidas linnavolinikust ajalooõpetaja sai
Kui kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada päris algusest. Olen õpetajana töötanud korra 1996. aasta kevadel Valgamaal Puka keskkoolis. Kuigi edasised aastad viisid mind tööle Tallinna linnavolikokku, olen laste ja noorsootööga puutunud kokku pidevalt. Olgu siis suviti õpilasmaleva komandörina või aastate jooksul sadu õpilasekskursioone tehes. Linnavolikogu liikmena olen löönud kaasa pealinna lasteaedade ja koolivõrgu arengukava koostamisel….
4 minutit