Arvamus
-
Kõrgkoolid soovivad tihedamat koostööd gümnaasiumidega
Möödunud nädalal kohtusid haridus- ja teadusministeeriumis Huvitava Kooli algatuse ja kõrgkoolide esindajad. Arutati, kuidas tagada õppijate sujuv üleminek gümnaasiumist kõrgkooli. Kohtumisel osalenud 12 kõrgkooli õppetegevuse eest vastutajad kinnitasid, et enim tuleb koolis pöörata tähelepanu tulevaste üliõpilaste üldoskuste kujundamisele.
Huvitava Kooli siht on tagada, et õppijate huvi ning õpirõõm haridustee jooksul püsiks ja kasvaks, mis eeldab järjestikuste haridustasemete…
2 minutit -
Head lapsed kasvavad eelarvamusteta
Eelarvamused kujunevad seetõttu, et meil puudub piisavalt informatsiooni kellegi või millegi kohta ning puuduva info asendame me oletatavaga. Senini on tavanoorel ja erivajadusega noorel vähe võimalusi olnud kokkupuuteks – mõlemad viibivad oma suletud keskkonnas koolis, laagris, huviringis. Nõnda süvenevad mõlema grupi hulgas eelarvamused ning tavanoored ei oska erivajadustega noortega käituda ning erivajadusega noored pelgavad tavanoori.
Taolise olukorra teket on kerge ennetada,…
2 minutit -
Kümme aastat Euroopa Liidus
Euroopa Liiduga liitumine on muutnud Eesti haridus-, teadus-, keele- ja noortepoliitika märkimisväärselt rahvusvahelisemaks.
Hea ja piltlik näide selle kohta on Eesti kõrgharidus. Meie kõrgkoolides tegutsetakse üha enam koostöös EL-i teiste ülikoolidega, EL-i koostöö toimib järjest enam ka väljaspool Euroopa Liitu. Näiteks EL-i uus programm Erasmus+ toetab Eesti kõrghariduse turunduse Study in Estonia tegevust ning Indias või mujal tähendab see kutsungit „Õpi Eestis,…
5 minutit -
Miks kipub Eesti kogu aeg Venemaad õpetama?
Ukraina sündmused annavad ühiskonna- ja ajalooõpetajale küllalt mõtlemisainet.
Leppisime õpilastega aasta algul kokku, et konkreetsetest tunniteemadest hoolimata räägime ikka ja jälle ka vabadusest ja vastutusest. Sisulises mõttes siis demokraatiast kui kogu ajaloolise protsessi metanarratiivist.
Ühelt poolt eeldab see minult kui õpetajalt avalikult demokraatiat pooldavat suhtumist ning tunnistamist, et demokraatia on tõepoolest parim valitsemisvorm. Samas ei tahaks ma olla jutlustaja ega…
5 minutit -
Keelekaste: Kuidas olla bjuutiful?
Maria küsis minult ükspäev, kas ma olen kuulnud Kalamaja restoranist nimega Diip. Möödusime parajasti Kassisaba restoranist nimega Neikid, sealt ka küsimus. Mulle meenus seepeale tervise arengu instituudi tervisliku toitumise kampaania „Fiidi karu”. Mariale meenus seepeale Ideaal Kosmeetika allahindluskampaania „Bjuuti nädal”. Mina ohkasin seepeale raskelt. Maria vangutas arusaamatuses pead.
Kui Eesti Ekspressi rubriik „Guud/Bääd” välja arvata, kohtas varem selliseid inglise-eesti sõnakoletisi ainult…
3 minutit3 kommentaari -
Mereharidus Tallinna tehnikaülikoolist
Pean kahetsusega tõdema, et vastupidi minu parimatele soovidele on küsitlus minuga ja minu vastused kutsunud esile pahameele. Ilmselt olen fakte liiga „ümmarguselt” tõlgendanud. Tegutsenud merehariduses palju aastaid, ei ole ma tahtnud seda halvustada, isegi mitte kritiseerida. Minu siiras soov on liikuda paremuse poole ja kõigega, mis sellele kaasa aitab, olen kahe käega nõus. Mul ei olnud kavas näidata halvas…
4 minutit -
Ühtehoidvat klassi peaks hoidma kui väärisasja
Inimese rännutung on iidne ja ajendatud mitmetest muudest tungidest. Suurem osa neist on õilsad ning arendavad. Inimese elukaares olevat koguni periood, mil paigalolek tundub elamata eluna ning janu näha ja kogeda teeb noorest muljeid ja seiklusi otsiva seljakotiinimese. Ent mida arvata, kui pealinna südames asuv soliidne kool teeb oma õpilastest rändlapsed koolimaja seinte vahel?
Mainitud auväärne kool aga…
10 minutit -
Mida rohkem on lapsel sõpru, seda turvalisem kool
Eesti koolid on hakanud eelistama klassipõhisusele lennupõhisust.
Tallinna inglise kolledži viiendasse klassi jõudnud lastest moodustatakse õpperühmi lennupõhiselt: a- ja b-klassi lapsi omavahel läbi segades. Ka vaba aega veedetakse ja projektitööd tehakse lennuna, mitte paralleelklassidena. Rapla Vesiroosi gümnaasium on juba aastaid jaotanud õpilased alates seitsmendast klassist põhi- ja süvaõpperühmadesse, ja nendeski rühmades on õpilasi nii a- kui ka b-klassist….
9 minutit -
Maale elama
Aastaid tagasi otsustasid mu head sõbrad Tallinnast ära kolida. Oma uue kodu rajasid nad mitte mõnda maakonnakeskusse, vaid üsna kõrvalisse kohta, kust lähima rongi- ja bussipeatusenigi oli üksjagu maad. Tookord oli linnast maale kolimine veel üsna ebatavaline. Mäletan, et arutasime selle üle palju, ja mis seal salata, mulle tundus, et nad loobusid ehk liiga kergekäeliselt linna eelistest – võimalusest anda lastele parim haridus, käia…
4 minutit -
Äkki seaks koolis sisse trahvisüsteemi?
Esimese hooga ei saanud arugi, kuidas võib keegi tulla üldse mõttele, et õpetajatel peaks olema õigus kasutada õpilaste suhtes rahalisi mõjutusvahendeid. Ehk piltlikult: kui õpilane teeb koolist poppi – trahv näiteks kolm eurot; kui õpilane puudub põhjuseta tunnist – trahv kaks eurot; kui õpilane jätab kodutöö tegemata – trahv üks euro.
Idee võib ju kooli ja õpetaja vaatevinklist tunduda ahvatlev: lõpuks…
5 minutit -
Mida jõuaks teha haridusminister Ossinovski?
Kui Prantsusmaal troonipärija kuningaks sai, hüüti valjusti: „Le roi est mort, vive le roi!”, mis on meie keeles: „Kuningas on surnud, elagu kuningas!” Kui paari nädala eest Eesti valitsus muutus, tahtsin minagi minister Aaviksoo errumineku puhul sama hüüdlausega välja tulla, aga siis hoidis tagasi õpetajale omane sisemine tsensuur. Nüüd, mil vana minister juba muu eluga harjunud, ei tohiks…
4 minutit -
Kooli- või kevadväsimus?
Enamik inimesi teab, mis on sügismasendus ja kevadväsimus. Kuidas nendega toime tulla ning neist üle olla, see on individuaalne.
Lapsevanemaid ja õpetajaid teeb ärevaks paljude koolilaste silmanähtav loidus, vähene õpimotivatsioon. Kooli tuli õppima laps, kellel on psühhiaatri kirjutatud iseloomustusel väljend „koolitõrge”. Mis tekitab esimesse klassi rõõmuga läinud lapsel viie-kuue aasta pärast sellise tunde? Mis toimub? Miks on lapsed väsinud? Miks istuvad klassiruumis…
7 minutit -
Huvitav kool aitab igaühel leida oma elemendi
Olen olnud 15 aastat õpetaja ja praegu olen ka algklassides käiva lapse vanem, seega näen ja tean koolielu nii seest kui ka väljast. Minu jaoks tähendab huvitav kool seda, et õpilane saab tegelda sellega, mis talle huvi pakub.
Loomulikult on ühiskonnas hakkama saamiseks tähtis ka akadeemiline haridus ja sellega saab meie koolisüsteem päris hästi hakkama. Ken Robinsoni väitel tulevad…
2 minutit -
Kuidas kuulata muusikat?
Helivibratsioonid võimendavad inimese loomupäraseid andeid.
Ei ole saladus, et aktiivselt muusikaga tegelevate laste õppeedukus on koolis hea. On tuvastatud, et helid muudavad aju lainepikkust ja südamerütmi.
Mul tekkis soov vestelda kooliõpilastega muusikast, selles osalemisest ning kuulamisoskusest. Pidanud eri koolide muusikaõpetajatega läbirääkimisi, otsustasin kohtuda 5. klassi õpilastega ja rääkida teemal „Kuidas sa kuulad muusikat, et see ei tunduks sulle igav ja saaksid sellest rõõmu?”….
4 minutit -
Õpilastele enam valikuvabadust
Toon välja aspektid, mis minu meelest on huvitava kooli jaoks võtmetähtsusega.
Esiteks peab õpilane esimesest klassist viimaseni saama praegusest märksa enam otsustada oma õppimise sisu üle. Valikuvabadus on õpilaste meelest kõige olulisem huvi kriteerium. Õige määra leidmiseks tuleb arvestada järgnevaga.
Enne kui õppija saab teada, kuidas aine õppimine teda arendab, ei ole ta pädev otsustama, kas ta peaks seda õppima või mitte.
Kohe,…
3 minutit -
Eesti õpilaste probleemilahendamisoskus
Kui hästi oskavad 15-aastased noored lahendada probleemi, millega nad kunagi varem kokku pole puutunud, ei koolis ega elus? PISA 2012 uuringu üks osa oli arvutipõhine probleemilahendamistest, mis mõõtis õpilaste oskust lahendada probleeme, millega noor oma elus võib kokku puutuda. Nt mobiiltelefon sai tühjaks, aga tean, et keegi väga ootab minu kõnet, või olen tulnud Tartust Tallinnasse ja pean ühistranspordiga…
6 minutit -
Riskilapsed klaaskausis
Doris Kareva luuletus räägib, kuidas Saatan annab „kesk aeglast hävingut” poetessi kätte klaasnõu ja ütleb: „Hoia. Siin on surm.”
Märtsi kolmas nädal andis Eestile võimaluse võõrustada Keila Koolis SOS-lastekülade ülemaailmset konverentsi „Kvaliteetharidus sotsiaalses riskis olevatele lastele”. Viis tihedat päeva vahetasid mõttekaaslased kogemusi, kuidas elu varjupoolel kasvavaid lapsi siiski eluks vajalike teadmistega varustada. Suurürituse pealkiri pani esimesele positsioonile hea hariduse. Ettekannetest, aruteludest ja kohvivestlustest…
5 minutit -
Ajalooaritmeetika: veel on kaks aastat aega
Kuidagi väga äkitselt on muutunud aktuaalseks küsimus, mis meist saab. Mis ootab ees? Kuigi seda, mis hakkab toimuma, pole võimalik kuidagi ette näha, saab ometi välja arvutada, millal hakkab toimuma. Räägitavat, et eesti rahva tõetund saabub kolme aasta pärast, kui möödub sada aastat nn SSOR-ist. Ei – ajalooaritmeetika ütleb, et nii palju pole meile aega antud. Hea, kui…
4 minutit -
Naerame koos elu ilusaks
Kohtasin hiljuti endist kolleegi. Kurtsin talle, et ei julge hariduse teemal kirjutada, sest pole Eesti Vabariigis õpetajana klassi ees seisnud. „Kirjuta koolinaljadest,” soovitas ta. „Oled neid aastaid kogunud ja heast naljast on alati puudus.”
Viimasel ajal kohtan teatris nii palju ängi ja meeleheidet, justkui tegeldaks huumori ja vaimukuse Eesti teatrist väljasuretamisega. Andrus Vaarik on öeldnud, et hea komöödia on üks väheseid asju…
4 minutit -
Kas koolis võiks olla kohta ka meditatsioonil?
Hiljaaegu võis lugeda alternatiivmeedia portaalist Telegram ülevaadet Ameerika Ühendriikide probleemsete piirkondade koolides sisse seatud regulaarsest meditatsioonist, nn vaiksest hetkest (Quiet Time), mis õpitulemuste ja distsipliini paranemise ning õpilaste koolirahulolu suurenemisena väikese ime mõõdu välja andis.
Tulemused olid ja on Ameerikas jätkuvalt niivõrd head, et vaikse hetke algatusega liitub üha enam koole ning programmi algatanud David Lynchi fond ei…
7 minutit