Arvamus
-
Jää-ämber koolirahvale
Suvise lasteaiapuhkuse ajal tuli mu tütrel laps üheks päevaks tööle kaasa võtta. Laua taha vangistatud „abiline” muudkui vatras. Viimaks palus ema tal natuke aega kuss olla ja joonistada ning lisas, et kui tema väike oli ja oma emmega tööl käis, pidi ta vait olema ega tohtinud piuksugi teha.
Poiss uuris, kellena ma sel ajal töötasin, ja kuuldes, et olin õpetaja, teatas: „Siis…
4 minutit -
Keelekaste: Kaamel Eestis?!
Aastat poolteist tagasi tekitasid elevust teated šaakalite jõudmisest Eestisse. Aga Eestis on end sisse seadnud ka üks märksa eksootilisem loom – kaamel! Kui šaakalid luusivad Eesti põõsastikes, siis kaameli peale võib sattuda eesti keeles. Siin näitab loom ennast kaamelkirja kujul.
Kaamelkiri (inglise keeles camel case) on lühidalt öeldes selline kiri, kus tühikud ja kirjavahemärgid puuduvad ning selle korvamiseks algab iga sõna või…
3 minutit1 kommentaar -
Parema pitsa nimel
Jürgen (Rooste) kirjutas siin mineva nädal, et me („me” on muidugi ääretult lai mõiste) ei saa lasta enestel halliks mössiks muutuda. Tal oli rohkem õigus, kui ta ehk isegi arvas. Ja et me ilmsesti nii ehk naa üle nädala vaheldumisi kirjutades hakkame teineteisega väikestesse sõnasõdadesse ja miks mitte ka -rahudesse sattuma, siis arendan halli mössi teemat natukene edasi.
Hall möss on nimelt üks…
5 minutit -
Varajase märkamise tugisambad
Viimastel aastakümnetel pöörab arenenud maailm järjest enam tähelepanu lapse arengu varajastele etappidele. Kolme esimese eluaasta eripära tuleneb selle erakordselt suurest sensitiivsusest. Selles vanuses kujunevad ja arenevad intensiivselt motoorika ja tajud, mis on omakorda aluseks teiste arenguvaldade (kõne, praktiline tegevus, mõtlemine, isiksuse omadused jm) kujunemisele. Nimetatud arengusuunad ei teki ega küpse üldjuhul iseenesest, vaid vajavad teadlikku ja vanuselist eripära arvestavat sotsiaalset…
5 minutit -
Vana kool
Maailm on muutunud, ideoloogiline võitlus on lõppenud, Ida ja Lääs elavad edaspidi sõbralikult koos, hõiskasid poliitikavaatlejad 20 aastat tagasi. Ameerika politoloog Francis Fukuyama kuulutas koguni ajaloo lõppenuks.
Ka Eesti seisis lootusrikka tuleviku lävel. Meie lapsed läksid 20 aastat tagasi esmakordselt kooli maal, kus polnud enam ühtki võõrast sõdurit. Tänavu on paraku üle hulga aja esimene aasta, kus me nii enam öelda ei saa. Võõrväed on…
5 minutit -
Halli mössi vastu
Karl Martin Sinijärv suudab alati – noh, pea alati, sest keda siis vahel tumemeelsus ei neelaks – vaadata elu säärase positiivse pilguga, säärase kummalise paitusega, mis laseb maailmal olla. See on suuremaid oskusi, ja ma ei tea, kui hästi mul seda õppida on õnnestunud, ikka vahel varun ma tosse pilku enam sappi või sädemeid, kui vaja – sest ega me ka vaid…
4 minutit -
Kui õpetaja on õpetaja
Kui õpetaja on õpetaja ja õpilane on õpilane, siis on koolis kõik hästi. Nii ütles mulle vana kooli mees ühes väikeses maakoolis minu õpetajatöö esimesel aastal.
Lõpule hakkab jõudma aeg, kus kalendri võis mõneks ajaks ära unustada. Õhus on kooliaasta algust. Kui mina Rakvere 1. keskkooli õpetajaks läksin, oli seal veel tööl minu endisi õpetajaid. Oli ka mu klassijuhataja, keda ma kooliajal…
6 minutit -
Kuidas rikkaks saada I: Miks peaks tahtma rikkaks saada?
Eesti on juba enam kui kakskümmend aastat kapitalistlik ühiskond. Kunagised tühjad poeletid, suhkrutalongid ja lubadused vajadusel ka kartulikoortest toituda on vajunud unustusse. Inimestel on vabadus osta, mida hing ihaldab, reisida, kuhu fantaasia lubab, ja võtta elust maksimum. Kui vaid on piisavalt raha. Sest olgem ausad, rahata pole tänases Eestis kuigi meeldiv elada. Võiks lausa öelda, et…
4 minutit -
Vaikivad venelased. Kas poolehoiu või põlguse märk?
Ukraina kriis on muidu vägagi kirglikud venekeelsed inimesed vaikseks muutnud.
On juhtunud midagi hämmastavat. Midagi sellist, mida pole ma kogenud kordagi oma kolmekümne aasta pikkuse ajakirjanikukarjääri jooksul. Nimelt – venelased vaikivad. Täpsustame, venekeelsed inimesed vaikivad. Just nemad, keda olen sadade kaupa intervjueerinud nii külades, alevites kui ka linnades. Nemad, kes alati on suisa kibelenud oma arvamust välja…
5 minutit -
Head lapsed kasvavad isata
Meie hariduselu embab jõuliselt maagiline võlusõna − pädevus. Kõik on kõiges pädevad. Kes veel ei ole, peab pädevaks saama. Mittepädevat aitavad kõige pädevamad. Kuidas nemad pädevaks said, on suur saladus.
Kuid kas me ikka oleme kõiges kõige pädevamad? Meil on palju häid ja väga häid lapsi. Paraku peavad paljud head lapsed kasvama ilma isata. Põhjusi on palju. Osa isasid on sunnitud kaugel…
2 minutit -
Kool olgu kogukondlik organisatsioon
Palju on räägitud sellest, et kool peaks olema parem ja huvitavam. Samas on ilmselge, et „parem ja huvitavam” on väga ebamäärane ning sellist määratlust tuleb n-ö sisustada. Viimast on huvitava kooli algatuse seniste arutelude käigus juba palju eri nurga alt ka tehtud. Olulisim kontseptsioon on minu silmis aga see, et kool peab arenema ülesandeid täitvast institutsioonist kogukondlikuks organisatsiooniks.
Organisatsioon peaks…
2 minutit -
Indrek Teder: turvaline koolikeskkond peaks olema iga kooli prioriteet
Täna algab taas uus kooliaasta. Paljudes peredes hakkab elu kulgema kooli dikteeritud rütmis. Ennekõike puudutab muutus kooli minevaid lapsi – nii neid, kelle jaoks see on esimene kord koolimaja uksest sisse astuda, kui ka neid, kellele koolitee on juba tuttav. Ootusärevus on kindlasti paljudel hinges, kuna tänasest veedavad lapsed suure osa oma päevast koolis.
Uus…
3 minutit -
Keelekaste: Kaks kasutut anglitsismi
Muidugi oli mul suvel targematki teha, kui televiisorit vahtida ja ajalehti lugeda. Aga vahel ikka vaatasin telerit ja sirvisin lehti ka. Ja panin muuseas tähele, et telesarju reklaamivad ja nendest kirjutavad inimesed on hakanud ära unustama lihtsaid ja selgeid eesti sõnu „jagu” ja „osa”. Selle asemel räägivad nad, muidugi inglise keelest mõjutatuina, telesarjade „episoodidest”.
„Vaata, milline oli „Vaprate ja ilusate”…
4 minutit -
Kas kaitsta perekonda sihtasutusega?
Kahtlemata teavad tänapäeva katoliiklikud mõtlejad, ka Varro Vooglaid, mis tunne on, kui sind kloostri hämara võlvi all töötlevad tuhanded leheküljed keskaegset mõtet. Nende võimsate traditsioonide ees kahvatub kogu kaasaegne teadusloome.
Kes on eales käinud Mauritiuse instituudis ehk Academia Catholicas Müürivahe ja Munga tänava nurgal, teab, milline raamatuküllus seal valitseb: jahedate iidsete müüride vahel. Usinad käed, osa neist praegu küll juba surnud,…
4 minutit -
Vastukaja: Broneerima tähendab terassoomusega katmist
Priit Põhjala 20. juuni „Keelekaste” on mõttekas. Ent eesti keele korra hoidmise prospektiivis ei ole tema ja Maris Jõksi esile toodud äraspidisõnad (kinnitamine, käivitamine jt) esmatähtsad. Need on vaid väike liialdus – nagu kangelane kohas, kus käib ka tegelane. Nende sõnade liigkasutamine võib iseparanemise teel tagasi tõmbuda (näiteks kui eurobürokraatia launching’u mõne uuema moesõna vastu välja…
2 minutit -
Eesti lapsed vene kooli?
Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks (vt viimane külg). Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.
Esimesed tulemused on siiski n-ö laekunud: lapsed ehmatati ära. Pole ju mõttekas käia…
4 minutit -
Meie ajal oli poistel parem …
Suvi on klassikokkutulekute aeg. Ja nendel tasub käia, sest seal tuleb ikka ilmsiks midagi sellist, mida koolilapsena ei osanud tähelegi panna. Nii ka seekord. Meie põhikooli lõpuklass sai augusti algul kokku. Aastakümned pärast lõpetamist. Käisime oma armsas lapsepõlve koolimajas, meenutasime vanu häid aegu. Tõdesime, et meie ajal koolikiusamist ei olnud, et siis veel klassijuhataja tegeles oma klassiga ja talle võis…
4 minutit -
Arvamusfestivalil olid haridusmõtted kaalukalt esindatud
Nädala eest Paides peetud arvamusfestivalil, millel osales kokku 4000 inimest, oli haridusteema kaalukalt esindatud. Seda nii kavas väljahüütud arutelude kui ka nendes osalenud spetsialistide mõttes. Kuigi mõlemal päeval toimus hulk mõttevahetusi eraldi selleks püstitatud Hariduslaval, jagus temaatilisi arutelusid mujalegi, sealhulgas kahele põhilavale.
Tunnustamist väärt oli, et iga neljaliikmelise arutelu nn juhtgruppi ehk lavalolijate hulka oli valitud eri…
11 minutit -
Meesõpetaja Eesti koolis
Psühholoogid on teinud soouuringuid ning võrrelnud mehi ja naisi alates 1890. aastatest. Uuringud on andnud erinevaid tulemusi – osa toob esile soo erinevusi, osa ütleb, et inimese sugu ei oma tähtsust. Ühelt poolt avaldatakse, et soo dihhotoomia on liialt tugev ning baseerub pelgalt kultuuril. Teisalt tuuakse välja, et võimalikud erinevused muutuvad lisaks kultuurilisele sõltuvusele ka ajas.
Õpetajaskonna temaatikas on peaasjalikult käsitletud õpetajate…
6 minutit -
Palju suhteid, vähe maju
Tulevikukooli õpetajate arv on pöördvõrdeline õppetööks vajalike eriruumide hulgaga
Innovatsioonikoolide programmi esimese aastapäeva puhul küsiti ka minult, kõrvalseisjalt, kuidas ja kui palju Eesti kool uueneb. Pilguheit faktidele sundis mind vastama, et ei uuene, nähtavaid suuri ega väikesigi eesmärke pole poliitilisel ega muul otsustustasandil seatud. Midagi kogu aeg küll tehakse ja sellega on hõivatud suur hulk ametimehi, kuid paremat kooskõla muutuva tegelikkusega see…
8 minutit