Arvamus
-
Mitte alati pole parim kõige parem
Kasv, edu, täiustumine, innovatsioon. Need inimühiskonna arengu ideed on meile nõnda sügavalt pähe imbunud, et ilma ei kujuta me oma mõtteid ega elu edenemist ette. Ülivõrded on ainsad, mida usume. Kontserdimaja peab olema ilmtingimata suurim, auto ökonoomseim, vaade korterist kauneim.
Mõeldes koolile, mõtleme tavapäraselt, et pisemad klassid on paremad, kuna neis õpetatakse õpilasi individuaalselt, ja eelistame eliitkoole, kuna . . . . kuna need…
8 minutit -
Keelekaste: Kui jätaks kinnitamata
Ühes juuni alguse „Keelesäutsus” (tegemist on Vikerraadio väärt keelesaatega) juhtis keeletoimetaja Maris Jõks tähelepanu sõnade „käivitama” ja „käivituma” muutumisele moesõnadeks. Kõike muudkui käivitatakse ja kõik muudkui käivitub, alates konkurssidest, projektidest ja päästeoperatsioonidest, lõpetades söögikohtade, telesaadete ja tulude deklareerimisega.
Ma olen märganud, iseäranis ajalehti lugedes, et lisaks käivitamisele-käivitumisele on moodi tulnud kinnitamine. Kõik aina kinnitavad kõike, isegi kui sellise kaaluka, rõhutava sõna…
4 minutit2 kommentaari -
Ebatäpsustest põhikooli matemaatika lõpueksamil
Keemiaõpetajana hämmastas mind põhikooli matemaatikaeksami puhul see, kui lohakalt käib selle eksami koostaja ümber andmete täpsusega (ehk tüvenumbritega).
Eksamiülesandest number 5 saab õpilane teada, et kinos käidi 2012. aastal ligi 2,5 miljonit korda, kusjuures kinopileti keskmine hind oli 4,1 eurot. Selge, et 2,5 miljonit on ligikaudne hinnang ning see võib tähendada nii 2,45 kui ka 2,54 miljonit külastust….
4 minutit -
Lillepeenar ja kiri onu Endlile
Minu tuttav lapsevanem rääkis, et selle aasta kuuendate klasside emakeele tasemetöös läksid tema poja klassis paljud õpilased alt pealtnäha lihtsa ülesandega. Nimelt tuli saata onu Endlile kiri ning selleks kirjutada aadress õigesti ja sobivasse kohta ümbrikul. Tänapäeva lapsed teadupärast ümbrikus kirju ei saada ja selles koolis ei olnud teemat läbi võetud. Õpetaja tunnistas hiljem, et ei osanud niisugust ülesannet ennustada…
4 minutit -
Huvitav kool ei pea iseendaga monoloogi
Aasta 1979. Pärast pikka järjekorda paigaldatakse korterisse telefon. Valge ja ketasvalimisega. Enne kui ema jõuab perekonnale selgitada lähi- ja kaugekõne erinevust, õpetab lapselaps vanaema telefoni kasutama.
Aasta 2014. Vanemad ostavad tahvelarvuti. Hõbedase ja puutetundliku ekraaniga. Enne kui ema-isa jõuavad kasutusjuhendi avada, teatab teismeline poeg, et ta just paigaldas rakenduse kaubanduskeskuses orienteerumiseks.
Noorte leidlikkus senitundmatute seadmete kasutamisel pole uus nähtus. Lapsed on…
5 minutit -
Taas koolis ehk Kuidas linnavolinikust ajalooõpetaja sai
Kui kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada päris algusest. Olen õpetajana töötanud korra 1996. aasta kevadel Valgamaal Puka keskkoolis. Kuigi edasised aastad viisid mind tööle Tallinna linnavolikokku, olen laste ja noorsootööga puutunud kokku pidevalt. Olgu siis suviti õpilasmaleva komandörina või aastate jooksul sadu õpilasekskursioone tehes. Linnavolikogu liikmena olen löönud kaasa pealinna lasteaedade ja koolivõrgu arengukava koostamisel….
4 minutit -
Keelekaste: Numbrimaania ja numbrimaagia
Esimeses, 2. mai „Keelekastes” oli juttu trafaretsustest turunduskeeles. See on teema, millega võiks vaata et lõputult jätkata.
Mõni nädal tagasi teatas internetipood DLB õhinal nimevahetusest, nüüd on poe nimi Kaup24. Arvestades, et meil juba on huumoriuudiste portaal Elu24, kiirlaenu pakkuvad Credit24 ja Laenud24, torutöid tegevad Toru24 ja Torudeabi24, elektritöödele keskendunud Elekter24, e-toidupood Toit Koju 24, autoportaal Auto24 ja ilusalong Ilu24,…
3 minutit -
Sool, maal, veel
Eelmisel nädalal kirjutas hea kolleeg Raivo Juurak Õpetajate Lehes, et eesti keel on muutunud liiga üldsõnaliseks. Kahtlemata võib see nii olla, ja küllap ongi selles osas, mis puudutab argi- ja tarbetekste. Kunsti- ja ilukirjanduses teevad autorid ja väga olulisel määral tõlkijad (seega küllap toimetajadki) viimasel ajal aga imepärast tööd, tõdesin eelmisel nädalal raamatukülje artiklit kirjutades. Tõesti, Joel Haahtelat Hille Lagerspetzi ja Emmi Itärantat…
5 minutit -
Seksuaalõigustealane teadlikkus kui kaitse riskikäitumise vastu
Käesoleva aasta sügisel viiakse Eesti seksuaaltervise liidu ja inimeseõpetuse ühingu ühise uue ettevõtmisena läbi kahepäevased koolitused seksuaalõiguste teemal venekeelsele õpetajaskonnale.
Koolitustel käsitletakse ainekavapõhiselt seksuaalhariduse teemasid, mis on seotud soosterotüüpide ja tervise seoste lahtimõtestamisega, seksuaalsuse kujutamisega meedias, seksuaalvähemustega, soovimatu rasedusega, lähisuhte- ja seksuaalvägivallaga. Lisaks koolitustele luuakse juurde võimalusi vahetada teavet ja kogemusi erialaste koostöö- ja suhtlusvõrgustike kaudu:…
7 minutit -
Koolide õppekavva tuleks lülitada eetika ja psühholoogia
Meil on hea meel, et 18. korda toimunud laste ja noorte loomevõistlusele „Taevaskoja sõnum”, mis seekord oli pühendatud koolikiusamise temaatikale, laekus ka tänavu häid kirjatöid ning joonistusi. Õpilaste tööd andsid vastuse ka kõige tähtsamale küsimusele: Agressiivsuse juured on – rumaluses! Kui sellele lisandub rahutu või häiritud meel, ükskõiksus teiste elusolendite ning ümbritseva suhtes ongi kiusaja valmis.
„Koolikius…
4 minutit -
Kui range peab olema kooli juhtkond?
Käes on lendamiseaeg. Kes lendavad lasteaiast kooli, kes koolist kõrgkooli või kutsekooli, mõni on jõudnud õpingutega juba nii kaugele, et lendab päris ellu. Lend peaks olema rõõmus sündmus, vaba ja kerge. Tavaliselt see nii ongi, kuid tuleb välja, et mitte alati ja mitte igal pool.
On üks kool ja selles koolis üheksandik, kes kirjutas õpetajatele ja juhtkonnale saadetud kirjas, kui…
3 minutit -
Üldsõnalisuse tõbi meie keeles ja meeles
Üks hea tuttav ütles hiljuti, et ta on hakanud eesti keelt lausa vihkama. Kõik need ennastjuhtivad õppijad, süvalaiendajad, lisaks vajadus-, teadmis- ja väärtuspõhised ettevõtmised jne. Kusjuures probleem polevatki niivõrd moesõnades, kuivõrd selles, et nende sõnadega tekstides pole bittigi infot. Loed, et inimesed said kokku, arutasid olulist küsimust ja tegid huvitavaid ettepanekuid. Kus siin info on? Nagu spordiuudis, kus…
4 minutit -
No ei ole liigkasuvõtt vastuolus heade kommetega …
Eesti kiirlaenuturu n-ö arengukonverentsil „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!” (Tallinn 21.05) sedastati, et kiirlaenud on tekitanud tõsiseid sotsiaalseid probleeme kõigis Põhja- ja Baltimaades. Iseasi, kuidas neid on lahendatud ja kavatsetakse lahendada.
Soomes kehtestati eelmise aasta suvel alla 2000-eurostele tarbimislaenudele krediidikulukuse määra piirangud, mis olevat üldiselt liigkasuvõtmise vastu aidanud: poole aastaga vähenes kiirlaenuandjate arv kolmandiku võrra (87 firmalt…
4 minutit -
See kevad viis tasemetööd uuele tasemele
Miks teha tasemetööd, mida tasemetöö mõõdab?
Kui õpilased käivad koolis ja õpivad, teevad kodutöid, siis hoolimata materjali hulgast, millest osa paratamatult ununeb, peavad nad omandama ka midagi sellist, mis neile kogu eluks meelde jääb ja mida nad saavad kasutada.
Tasemetööga kontrollitakse teadmiste, oskuste, pädevuste hulka, mida selles vanuses õpilane võiks osata. Osa õpilasi oskab praktiliselt kõike ja osa vähem. See…
7 minutit -
Veel paar sõna ETIS-est
Igaüks, kes on puutunud mingil tasemel kokku teadustegevusega, teab, kui keeruline on hinnata selle sisulist kvaliteeti, eriti kui tegu on mingi väga spetsiifilise ja põhimõtteliselt võõra valdkonnaga. Seega pole midagi imelikku asjaolus, et teadustegevuse taseme hindamisel on pöördutud formaalsete (kuid eelduslikult sisulisega poolega siiski korreleeruvate) kriteeriumide poole. Teadustöö väärtusest peaks sel puhul „kõnelema” eelkõige tema avaldamiskoht või vähemalt olema see teatavas…
5 minutit -
Keelekaste: Bodil, Bodile või Bodille?
John Irvingi romaanis „Neljas käsi” sõidab ameeriklasest peategelane Jaapanisse konverentsile, kus talle jääb silma taanlannast kirjanik. Konverentsi materjalides esineb kirjaniku nimi kolmel moel: Bodille, Bodile ja Bodil Jensen. Peategelane, saamata teada õiget nime, jääbki kirjanikule viitama kui „Bodille või Bodile või Bodil Jensenile”.
Üsna tülikas, kas pole? On ju pärisnime olulisim funktsioon osutada kellelegi või millelegi ökonoomsel viisil, vältides pikka…
4 minutit -
Edumeelne ettevõtja ulatab käe „Ettevõtlikule koolile”
Ida-Viru ettevõtluskeskuse noored spetsialistid on välja töötanud ja üle-eestiliselt juurutanud „Ettevõtliku kooli” programmi, mis võiks kõnetada paljusid ettevõtjaid.
„Ettevõtlik kool” on haridusprogramm, mis on alguse saanud 2006. aastal Ida-Virumaa ettevõtluskeskusest ning suunatud ettevõtliku õppe integreerimisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus – nii ütlevad nad oma kodulehel (www.evkool.ee).
Minu kui ettevõtja esimene koostöö…
3 minutit -
Kas õpikuga või õpikuta?
Eesti õpetaja olevat liiga õpikukeskne. Ta võtvat õpikut nagu piiblit. Ta õpetavat õpikut, mitte lapsi. Nii on väidetud juba aastaid. Juba aastaid on ka pakutud õpiku kasutamisele mitmeid alternatiive, võõrkeeleõpetuses näiteks internetikeskkonnad, krimifilmid, TV-seriaalid jms. Kõik on jäänud aga oletuste ja arvamuse tasandile, sest põhjalikke õpikuteemalisi uuringuid pole olnud.
Nüüd hakkab pilt siiski selginema, sest ESF-i uurimisprojekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle…
5 minutit -
Kas õpetajaks õppima ei peaks olema raskem pääseda?
Käes on viimaste riigieksamite aeg ja abituriendid mõtlevad, millist ülikooli ja eriala valida. Me muidugi loodame, et õpetajaks õppida soovijaid oleks võimalikult palju, et nendele erialadele oleks ergutavat konkurentsi nagu Soomes. Aga karta on, et imet ei sünni, sest ootused tulevastele õpetajatele on meie ülikoolides endiselt küllaltki madalad.
Tõsi, ülikoolid on vastuvõtulävendit tõstnud. Näiteks Tallinna ülikooli saab…
4 minutit -
Liituge loovhariduse kogukonnaga!
Et lapsed oleksid igas koolitunnis uudishimulikud ja saaksid rõõmsalt üllatuda uutest teadmistest, tuleb tekitada neis õpitavate ainete vastu huvi ja rikastada nende koolipäeva.
Lapsevanematena, kellele on oluline ennast teostavate ja elujõuliste eestimaalaste kasvatamine, lõime koos Kerttu Soansi, Triin Tarni, Helen Kaasiku, Marit Kuuse, Aino Kuntseli ja Evelin Tammega ühenduse „Loovharidus Eesti moodi”.
Näeme oma eesmärkide teostamiseks kolme suunda: koostöö loovuse vallas koolijuhtide,…
2 minutit