Arvamus
-
Ole huvitav, aga mitte liiga
On puhkenud mõttevahetus, kuidas muuta koolielu huvitavamaks. Ka vene ajal oli õpetajaid, kes peale kohustuslike eesmärkide, milleks olid iga tunni puhul õpetuslikud, kasvatuslikud ja ideoloogilised eesmärgid, mõtlesid sellelegi, kuidas õpetada nii, et sisu ei kannataks, aga oleks huvitav. Eks ma ka jõudumööda püüdsin.
Aastate pärast ütles mulle üks endine õpilane: „Mul oli teiega huvitav. Aga – palun ärge solvuge – ega mul…
6 minutit1 kommentaar -
Turutõrkest tulevikuliselt
On hea, et enne aasta lõppu mõtlesid inimesed kultuuriajakirjandusele. Oli see põhjus siis, mis ta oli. Mõeldagu edasi. Ja tellitagu. Miks?
Vastus lihtne. Argimeediast erinevalt kannavad kultuuriajakirjade tekstid end ja lugejat kauem kaasas. Mida ei jõua lugeda täna, võib lugeda tuleva kuu või tosina aasta pärast. Kultuuriajakiri on nagu paks raamat, mida kirjutatakse kogu aeg juurde. Nagu hea seriaal, kui soovite. Päevaleht…
4 minutit -
E-õpe on tulnud, et jääda
Euroopa Liit kavatseb suurendada juba lähiaastatel koolides e-õppe mahtu kümneid kordi ehk teha Euroopa Tiigrihüppe. Eesti on juba praegu maailmas tuntud kui e-riik. Lisaks PISA headele tulemustele oleme Euroopa Liidu absoluutses tipus ka e-õppe võimaluste kasutamise poolest koolis. Milliseid võimalusi edasi minna meil veel on?
Õpetajate Lehe selleteemalistele küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
E- ja digi- paistab meil imbuvat igale poole….
8 minutit -
Enam õuesõpet
Esimese väikse sammuna võiks põhikoolis ja eriti algkoolis lihtsate vahenditega suurendada õuesõppe osakaalu. Kurdetakse, et lapsed on väsinud ja pikk pime talv rõhub. Seetõttu on justkui põhjendatud kolmekuuline suvevaheaeg. Tegelikult ei ole füsioloogiliselt võimalik valgust varuks koguda ja koolipäevi tuleks aasta vältel nii korraldada, et valgel ajal viibitaks õues. Algkoolis võiks muuta pigem reegliks kui erandiks õuesõppe − loodusõpetuse tunnid on pargis, metsas,…
1 minut -
6. klassi õpilase huvitav kool
Ma juba ootan esmaspäeva hommikut, eriti ajaloo projekti. Esitame seda hoopis inglise keele tunni ajal, aga ajalooõpetaja andis meile ülesanded ja juhendab ettevalmistusi. Geograafiaõpetaja juures käisime ka. Minu grupp uurib inimasustuse tekkimist. Kõige raskem oli jagada rolle, kõik tahtsid sama asja teha. Aga siis oli meil tund kokkulepete sõlmimisest ja suhtlemisest ning õpetaja aitas üksmeelele jõuda. Ma ei saanud oma…
2 minutit -
Et erilised lapsed saaksid õppida!
Haridus- ja teadusministeerium on käsile võtnud väga vajaliku töö – hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse nüüdisajastamise. Probleem ei ole lihtne, kuna hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste arv on järjest kasvanud ja erivajaduste loetelu pikenenud. Sellest asjaolust on tingitud ka ohud, millega loodav kontseptsioon peab arvestama.
Kontseptsiooni tööversioon ja ka haridusministeeriumi kodulehel avalikustatud kokkuvõte kontseptsioonist räägib erivajadustega õpilastest kui raskemate ja kergemate puuetega lastest….
4 minutit -
Mure looduse ja tehnika huvihariduse pärast
Viimastel nädalatel on seoses teadusaastast kokkuvõtete tegemisega räägitud palju loodusteaduste ja tehnika huviharidusest (vt ÕpL, 29.11 Raivo Juurak ja 13.12 Arko Olesk). Tallinna ülikooli klassiõpetajate lõpukursus tegi sel aastal seminaritööna ülevaate kümnes maakonnas pakutavast huvitegevusest, et selgitada välja, kuidas on I−II kooliastme õpilastel võimalik harrastada loodusteaduse ja tehnikaga seotud tegevusi.
Alustuseks uurisid üliõpilased koolide ja huvikeskuste kodulehti ja kogusid…
3 minutit -
EHL: Jõulurahus vaikivasse ajastusse?
Eesti Haridustöötajate Liit suurima haridusvaldkonna töötajaid koondava organisatsioonina avaldab otsustavat protesti ministeeriumidele kooskõlastusringile saadetud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu suhtes.
Eelnõu puudutab otseselt kõiki haridustöötajaid ja õpetajaid, sest enamiku õpetajate tööandjaks on riik või kohalik omavalitsus.
Eelnõu praegune sõnastus võimaldab tunnistada seadusevastaseks haridustöötajate kasutatavad seaduslikud mõjutusvahendid tööandja suhtes, näiteks rahvusvaheliselt tunnustatud töötajate õiguse töökatkestusele ehk streigile – eelnõus sätestatakse,…
2 minutit -
Heategevus ja jõululaadad
Kooliinimestega vesteldes ja koolide kodulehekülgi uurides selgub, et vähe on koole, kus pühade eel ei toimuks heategevuslikku jõululaata, kontserti, oksjonit, loteriid või koguni kõiki korraga. Ja mitte ainult koolides, ka lasteaedades on üles seatud müügiletid, kust saab osta laste meisterdatud asjakesi ning maiustada improviseeritud jõulukohvikus vanemate valmistatud piparkookide ja muu hea-paremaga. Suurem osa lasteaedu ja koole korraldab laata isekeskis, aga on…
4 minutit -
Noortekeskus aitab nii noori kui ka vanu
Noortekeskuste toetusprogrammid pakuvad aineõpetajaile abi tundide läbiviimiseks.
Tänapäeval on noorsootöö koolides esindatud peamiselt huvitegevuse kaudu. Järjest enam teevad koolidega koostööd aga ka noortekeskused. Noortekeskuste noorsootöötajad ei asenda siiski kooli huvijuhti, vaid on üks osa noort ümbritsevas võrgustikus.
Eestis on 220 noortekeskust, mille võimalused erinevad suuresti. Kuid ühine on see, et nad on loodud noorte toel, nende eelistustest lähtuvalt ning huve ja…
4 minutit -
Pokudest ja mutionust
Vaatasin koos kuueaastase pojapojaga Estonia talveaias lastelavastust „Pokude aastaring”. Üks väike tüdruk hakkas suuri ja hirmuäratavalt kahisevaid Pokusid nähes lohutamatult nutma, surus end ema rinna vastu ega rahunenudki maha. Nendel jäi see etendus nägemata. Meie väikemehe silmad särasid, temale etendus meeldis. Tema küsimus minule oli: „Aga kes siis korraldab kogu seda ilmavärki, kes on see reguleerija?” Vanataat Puuko viskas küsimuse küll õhku,…
4 minutit -
Kaotame lasteaiakohtade järjekorra
Õppimine ja haridus ei alga koolist. Lapse tähtsaim arenguperiood on enne kooli, mil pannakse alus kogu elu kestvale õppele. Kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid vähendab laste koolist väljalangust, vaesust ja sotsiaalset isolatsiooni. Ministeeriumi väljapakutud ning tagasisideringile jõudvad koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused muudaksid lapsehoiuvõimalused paindlikumaks ja lasteaia töökorralduse lapsesõbralikumaks ning võimaldaksid tagada, et ühe pere lapsed saaksid käia samas lasteaias.
Euroopa Liidu…
5 minutit -
Teadushuviharidus – kas ainult nohikutele?
Teaduse populariseerimine Eestis tähendab valdavalt noortele suunatud tegevust. Meie peamine soov on teadust huvitavaks tehes ja kaasalöömisvõimalust pakkudes suunata nende karjäärivalikuid, valdavalt loodusteaduste suunas.
Olnud ise sellise tegevuse juures osaline ning püüdes laiemalt mõtestada teaduskommunikatsiooni Eestis, on mind viimastel aastatel hakanud painama küsimus, miks ei saanud minust teadlast. Õigupoolest on nüüd, tosin aastat pärast keskkooli lõpetamist, minust küll teadlane…
7 minutit -
Kaasavast haridusest tavakoolis
Vallo Reimaa ja Maris Vilmsi arvamused 29. novembri Õpetajate Lehes puudutasid mind otseselt, sest olen koolis töötanud 23 aastat ja selle aja jooksul näinud nii üliandekaid õpilasi kui ka neid, kelle intellekt ei võimalda saada tavakoolist kaasa teistega võrreldavat pagasit.
Ma pole kohanud ühtki õpilast ega õpetajat, kes arvaks, et kehalise puudega laps ei peaks käima tavakoolis. Teine lugu on vaimsete…
3 minutit -
Mis saab erikoolidest?
Erivajadustega laste olukorra parandamiseks tuleb üle vaadata erikoolide rahastamise põhimõtted, koolihooneid ümber ehitada ning seadusi muuta.
Haridusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul töötab ministeerium välja koolide uusi rahastamispõhimõtteid ja nüüd jääb oodata ja loota, et uus süsteem võtab arvesse ka riigi äärealadel asuvate erikoolide vajadusi ning erisusi.
Eestis on praegu 43 erikooli, neist vaid 24 on riigikoolid. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg…
4 minutit -
EHIS-e täitmine eeldab koolituskursusi
Koolid said HTM-ist meeldetuletuse, et EHIS-es oodatakse õpetajate ja tugispetsialistide ametikohtade andmetesse koormuse märkimist. Lisatud oli, et õpetaja üldtööaeg on 35 tundi nädalas ja ametikoha andmete sisestamise aluseks on töölepingud.
Ühtki näidet ega valemit, mille toel seda kõike teha, ei lisatud, ehkki minister on märkinud, et EHIS-e kehvas täitmises on süüdi ebapädevad töötajad (08.11 Tartu Postimees). Miks siis ei tehta…
2 minutit -
Klassiruumi valgustus mõjutab õppeedukust
Õpilase õppeedukus sõltub muude tegurite hulgas ka klassi valgustusest, mis ei tohi väsitada silmi ning peab tagama, et kõik vajalik oleks hästi näha. Sisevalgustuse standard EVS-EN 12464-1:2011 annab selleks parimad juhised.
Klassi valgustuse projekteerimisel on mõistlik paigaldada valgustid nii, et neis asuvad lambid jääksid õpilaste suhtes vaatesuunas, kuna valgustites kasutatavad pimestuskaitsed ehk võred on määratud lampi silme eest varjama….
3 minutit -
Kas traditsioon on arengu pidur?
Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil „21. sajandi õpetaja” küsiti, kas traditsioon on arengu pidur. Noor õpetaja Martin Saar kirjutas selle peale hariduslistis nii:
„Ei nõustu. Traditsioon on identiteeti loov, kujundav, noort arenguteel toetav, kindlust andev aspekt. Traditsioonidele tuginev sümbolkäitumine loob aluse ühise identiteedi ja kuuluvuse loomiseks, mille põhiosaks võib olla pidev areng. Nt Tallinna Reaalkool on väga tugevalt traditsioonidele tuginev kool −…
2 minutit -
21. sajandi õpetaja Laur – müüt või reaalsus?
Kuigi kooli peetakse ühiskonnas suhteliselt muutumatuks, on elu koolis juba muutunud ja muutub veelgi. Nädal tagasi peetud Eesti õpetajate liidu, Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse ja Tallinna haridusameti 21. sajandi õpetaja konverentsil joonistus välja selge pilt, miks see nii on, milliseid küsimusi see tõstatab ja kuidas on võimalik muutustega sammu pidada.
Konverentsi peaesineja, Soome eduloo üks arhitekte Pasi Sahlberg…
4 minutit -
Võtmesõna on lõiming
Kool on huvitav siis, kui koolis käsitletud teemad kõnetavad õpilasi.
Igasuguse õppimise eeldus on kogemus. Ma ei saa vastata küsimusele, mille eeldatava vastuse taust ning põhimõte pole selge. Siit järeldus: iga uus teadmine ja oskus kinnistub eelnevale ning täiendab seda.
Lõimitus, süsteemsus, selgus ja järjepidevus annavad õppimisele mõõtme, kus õppija võtab ise vastu otsuseid ning näeb valikuid.
Praktiline teadmine on kontekstiline. Seetõttu ei saa eeldada,…
2 minutit