Arvamus
-
Heaeluühiskonna loksahtusi
Pagana hea elu on meil siin Eestis. Ligi pooled elanikest on kõigega nii rahul, et ei vaevu isegi valima minema. Ülejäänud siiski hääletavad, ent mitte eriti suurte muutuste poolt. Igav põhjamaa riik, nagu igatsetud? Tundub nii. Eesti jonnist on saanud isevärki eesti zen; kulg, ootus ja paigalseis tundmata tulemusega edengu asemel näivad ülemad kui hõbevara. Vaikimine kuld. Minnalaskmismeeleolu? No kas peab…
4 minutit1 kommentaar -
Kust tuleb labasus ja kuhu kaob ausus?
Oli 1980. aastate keskpaik ja lähenes esimese koolipäeva aktus. Kooliteatri juhendaja Rein Olmaru tuli minu juurde mõttega teha seekordne aktus teistmoodi. „Ehk on aeg hakata seda last õigest otsast sünnitama,” lisas ta kavala näoga. Tol ajal oli ja vist on ka praegu õpilaste seas populaarne laul, mis kõneleb sellest, et H2O on mu silmapesuvesi ja et ma tean, mida…
3 minutit -
Kuidas laste ja õpetajate ülekoormust vähendada
Õppeainete ühendamine, väiksemad ainekavad, vähem jooksvat hindamist ja kodutöid – see looks nii õpilastele kui ka õpetajatele võimaluse õpingutesse piisavalt süveneda.
Otse alanud õppeaasta eel muutus Jaak Aaviksoo eestvõttel meie üldhariduses üheks pakiliseks teemaks õppekavarevisjon, mis lisaks ainekavade kohustusliku õppesisu vähendamisele ümmarguselt poole võrra peaks asendama kõikides õppekontsentrites liiga reproduktiivse õppe loomingulisemaga ning tooma nähtavasti peagi kaasa ka…
6 minutit -
Kooli probleem on ükskõiksus
Oktoobri algusest on ETV kanalil laupäeva õhtuti eetris kooliteemaline dokumentaalsari „Üheksandikud”. Kaks saadet on juba olnud, homme on kolmas. Kogu õppeaasta jooksul jäädvustas saategrupp ühe pealinna kooli halva õppeedukusega üheksanda klassi koolipäevi. Õpilasi õpetasid viis tipp-pedagoogi, kelle eesmärk oli motiveerida ja julgustada õpilasi end käsile võtma, et nad suudaksid põhikooli lõpetada.
Ühe noore õpetaja arvates annab saade meie kooli hetkeseisust üsna…
4 minutit -
Kas siis selle maa lapsed …?
Kristjan Jaak Petersoni luuleridu parafraseerides tahan küsida, miks kohtleb haridusministeerium meie lapsi nii ebaõiglaselt.
Alustan kahest loost.
Esimene lugu. Vaid kolm last jäi puudu, et hoida kooli elus.
Tuudi kooli ähvardas kinnipanemine juba seitse aastat, kuid lõplik otsus tuli varakevadel. 2013. aasta sügisel oleks kooli läinud üheksa last, aga selle käigus hoidmiseks oleks vaja olnud 12. Alles möödunud aastal pandi CO2 raha eest…
6 minutit -
Karjäärinõustamine alaku lasteaias
Hiljuti reastas Äripäev Eesti esirikkaid. Kahtlemata on rikkuse edetabelid olulised ühiskondliku meelsuse kujundamisel. Nii nagu ka aasta ema ja isa, põllumehe ja sportlase aunimetused. Ka iludusvõistlustel on täita oma sotsiaalne roll. Huvitav, miks ei koostata tarkuse edetabeleid? Rikkuse puhul on alati põhjust kahelda, kas õnn peitub rahas või äkki on õnnetus raha puudumine. Kas kaks korda rohkem raha teeb…
5 minutit -
Mida lubatakse valimiste eel hariduse vallas?
Seoses lähenevate valimistega küsis Õpetajate Leht suurematelt erakondadelt ja valimisliitudelt, mida on neil kavas ette võtta hariduse vallas.
Vastused olid konstruktiivsed. Kinnitatakse, et haridus viiakse kohaliku arengu teenistusse ning kõige paremaks kooliks saab kodulähedane põhikool. Lubatakse meie vene lastele eesti keel juba põhikoolis selgeks õpetada, nii et neil poleks enam raske gümnaasiumis eesti keeles õppida. Lubatakse luua täiendavaid lasteaiakohti,…
2 minutit -
Kõnelused Bosporuse kaldal
Igal sügisel kogunevad õhtumaade paljude riikide kasvatusteadlased mõnda kaunisse Euroopa linna, et esindada end, oma maad ja uurimistulemusi ning arutleda 4−5 päeva jooksul arengute üle kasvatuse ja hariduse globaalses ruumis. ECER on hariv mitmes mõttes, saab hinnata oma uurimistöö haakumist üldaktsepteeritud reeglitega, kohtuda oma valdkonna teadmiste ja mõtetega ning tajuda, kuhu meie aja vaim meid viib. Peaaegu alati veendud taas, et…
7 minutit -
Eesti neiu, astu naiskorporatsiooni!
Need uudised tulid peaaegu korraga: kogenud võitleja Baruto on jõudnud koju, et asuda siin lehmi kasvatama, ja vene rahvale Ülemistel nalja teinud penoplastist ülemvanake on kohe pärast šõud visatud garaaži katusele, kus ta surnukirste meenutavad osakesed tuulduvad. Näeme, et stepirahvas jätab oma sümbolid maha kohe, kui need on otstarbe täitnud: nii pandi ka Mamai kurgaani ja rändhõim kihutas sealt…
4 minutit -
Järelmõtteid „Üheksandike” esimesele saatele
Üheksanda klassi lõpetamine on keeruline ka ilma kaamerata.
Tänud ETV-le, et ta juhtis laiema üldsuse tähelepanu kooliprobleemidele. See saade avab kindlasti uksi koolielu eri tasanditel. Igas kodus, kus laupäeva õhtul kell kaheksa valitud kanaliks ETV, on vähemalt mõneks ajaks palju kooliteemalist elavat arutelu. Teema puudutabki meid kõiki.
Siinkirjutaja jaoks jäi saatest kumama asjaolu, et meeskonnast on puudu oluline inimene…
2 minutit -
Haridusreform – kelle huvides?
Teatavasti suruti jaanipäeva eel riigikogus koalitsiooni häältega läbi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Koalitsioon soovis seaduse kiiret menetlemist ettekäändel, et sügisel gümnaasiumi lõpuklassi astujatel oleks teada, missugustel tingimustel peavad nad kooli lõpetama. Selguse asemel külvati aga palju segadust.
Seadusesse hääletati sisse muudatused, mille järgi on riigieksam sooritatud, kui õpilane saab ühe punkti maksimaalsest tulemusest, ja riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui õpilane saab…
6 minutit -
Klassitäis narkokullereid
Kurjategijaid tabatakse, õigusemõistmine toimib. Nii nagu peabki. Kuid vahel hakkab sellegipoolest kuidagi kahju. Eriti kui räägime väga noortest eludest, kes mõnikord võivad nii karmi õigussüsteemi kätte sattuda, et see tundub juba isegi natuke õiglusetu. Kui näiteks räägime kahest eesti tüdrukust, kes narkoveolt tabatuna vähemalt järgmise kümnendi oma elust peavad maailma kõige õudsemates, Peruu vanglates veetma.
Loomulikult ei poolda ma narkokaubandust ega kuritegevust…
5 minutit -
Koolis on … lapsed!
Käisin üle hulga aja koolis. Tähendab, iseenesest on kooli(desse) satutud ju ikka-jälle. Enamasti küll esinejana või muidu n-ö huvitava inimesena, kellesugustega aeg-ajalt kohtumisi korraldatakse. Et lapsukesed saaksid elavat eeskuju, mida mitte teha, et sust vaesekesest suureks saades näiteks kirjanik välja ei kukuks. Ja eks ole teinekord tulnud ka ennast koolitada lasta. Päris pisiinimese kombel kooli juhtub siiski märksa harvem. Arusaadav, suurte inimeste…
4 minutit -
Miks minust ei saanud kooliõpetajat?
Sellel aastal veetsin õpetajate päeva Soomes sealsete eesti keele õpetajatega. Meie põhjanaabrid õpetajate päeva ei pea ega isegi tea, millal see täpselt on. Eestlased teavad. Sõidavad üle Soome kokku, kuulavad ja ajavad juttu.
Mõned neist on sattunud seal õpetajaametisse juhuse läbi, teised läinud teadlikult. Mõni on läbinud õpetajakoolituse nii Soomes kui ka Eestis ja teab rääkida, et need on üsna…
4 minutit -
Reeturist koolipapa hülgas hariduse
Kuidas suur poliitika kooli uksest ja aknast sisse lasta ning mida kasulikku sellega veel peale hakata.
Mind, Kapa-Kohila koolidirektorit Jaan Kappi, peeti 2013. aasta sügisel pisut lolliks, et mitte öelda idioodiks. Sellepärast et röövisin poliitiliselt neitsilikult koolilt süütuse, muutsin ta poliitiliste arutelude ja debattide tallermaaks, elu tõeliselt edendada ihkajate kasvulavaks. Kõige selle eest nimetati mind hariduse reetjaks, aga täna, aasta…
5 minutit -
Igale õpilasele kooliõde
Nii nagu meil kõigil on perearst, peaks igal õpilasel olema kooliõde. Kooliõe peamine töö on lapse tervise järelevalve: koolis haigestumise või trauma korral esmaabi osutamine, haiguste ennetamine (vaktsineerimine), tervise ja heaolu edendamine.
Kooliõe tööaeg sõltub õpilaste arvust – täiskohaga töötamiseks peab olema 600 õpilast. Õe kabinet peab olema koolis, kus õpib üle 200 õpilase. Väikestes maakoolides on kooliõde ja pereõde tavaliselt üks…
3 minutit -
Maris Hellrand: mis sajandis elab meie kool?
Mis sajandil me elame, küsib lapsevanem ja ajakirjanik Maris Hellrand ERR Uudiste arvamusküljel, kirjutades sellest, kuidas pikk suvevaheaeg võib olla küll tore, kuid ei korva ülejäänud aasta pikki koolipäevi.
Meie perel on selja taga pikk ja imeline suvi Hiiumaa rannakülas. Tänu netiühendusele saan vabakutselisena töötada sõltumata asukohast ja seetõttu on mul luksuslik võimalus kolmeks kuuks linnast kaduda. Ratastel, meres,…
2 minutit -
Kuidas peaks toimuma välishindamine?
Eksamid ja tasemetööd tekitavad tuliseid emotsioone täna ja ilmselt ka edaspidi. Kas eksamile on vaja lävendit? Kas eksamit või tasemetööd üldse on vaja? Kas aine, kus pole eksamit, on üldse aine? Kes oli sel aastal edetabelis esimene?
Eelnimetatud küsimused olid põhjalikuma vaatluse all möödunud kevadel, kui kavandasime koolide välishindamise kontseptsiooni ehk seda, kuidas hakkab riik edaspidi hindama õpilaste ja koolide…
4 minutit -
Toidusedelist, õpet(aja)likult
Õpetajad, eriti naisõpetajad, jäävad pidevalt lapseootele. Vähemalt minu kooliajal oli küll nii. Tegelikult on see äärmiselt tore. Kes muud kui õpetajad (muidugi, muud ikka ka) peaksid hoolt kandma, et õpetatavaid jaguks ka tulevikus. Pealegi toob õpetaja(nna) ajutine lahkumine üldharidusorbiidilt värskeid tuuli ka eksisteerivate õpetatavate argirutiini, põhjustab kergendusohkeid ja küllap ka väiksemat sorti tragöödiaid – muutusi igal juhul. Ma mäletan küll.
Mul…
4 minutit -
Kas Eesti täiskasvanu ikka oskab lugeda?
Kaks aastat tagasi (23.09.2011) kirjutas Martin Ehala Õpetajate Lehes mureliku artikli „Keel ei saa selgeks” üliõpilaste kirjakeeleoskusest, tuues välja, et eriti nõrk on üliõpilaste funktsionaalne keeleoskus. Ligi pooled uuringus osalenud üliõpilastest said seda osaoskust mõõtnud ülesannetes puuduliku või kasina tulemuse. Aga kuidas on mujal maailmas?
8. oktoobril avalikustab OECD rahvusvaheliselt ning haridus- ja teadusministeerium Eestis rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC…
3 minutit