Arvamus
-
Heiki Raudla.Emakeel kui identiteet ja relv
1975. Minu sünniaasta. Kodumaine avalik sõna hakkab ikka rohkem rääkima Nõukogude „vennasrahvastest“ ja nende kultuurist. Kultuuriajakirjades tõrjub üleliiduline materjal ikka…
2 minutit -
Priit Põhjala.KEELEKASTE ⟩ O olemisest eesti keeles
Eesti keele kõige sagedam täht on a, see Alveri „aabitsa hiiglane“ ja Hurda „kõige pookstavide päämees“ (vt ka „Keelekaste“,…
4 minutit -
Maarja Vaino.Kuidas muinasjutud päästavad maailma
Uuringute kohaselt esineb eesti lastel aina enam vaimse tervise probleeme. Laste vaimset tervist mõjutab üha enam internet ja internetis…
7 minutit2 kommentaari -
Birgy Lorenz.Kas digiseade teeb nutikaks?
Digi on ajalooliselt uus nähtus ning kooli jaoks kasutamiseks sobivaimad digiressursid on nii Eestis kui kogu maailmas alles avastamisel. PISA 2018…
5 minutit -
Tiina Vapper.Kannatajad on lapsed
Kuulsin hiljuti kõrvalt õpetajate omavahelist vestlust. Nad arutlesid selle üle, miks oleme jõudnud olukorda, kus pea igas klassis ja lasteaiarühmas on ühel…
3 minutit -
Marge Guljavin.Miks tappis Tammsaare armastuse?
Mitme aasta eest, 2016. a septembris avaldas Virumaa Teataja Liina Laksi arvamusloo „Vähem vägistamist ehk Tammsaare tappis armastuse“, milles autor…
3 minutit -
Priit Põhjala.
Sõnal sabast: Resto
Veebruari alguses tegi Tiina Paet Postimehe „EKI keelekooli“ veerus ettepaneku arvata „resto“ kirjakeele sõnade hulka: „Kõnekeelne resto on kasutuses üsna laialt, esinedes…
2 minutit -
Rivistused kaitseväes. Foto: pildid.mil.eeRivi – koolis ja kaitseväes
Alates eelmise aasta sügisest on kaitseväes ja kaitseliidus kasutusel uus rivieeskiri. Kuidas puudutab rivi aga kooli?
Nõukogude perioodi lõpust meenub…
6 minutit -
Siiri Laidla.Lindude elust ehk Tiugu kiusamine
Tänavuses Eesti sünnipäeva pidukõnes jäi enim kõlama presidendi nukker tõdemus: „On olnud haiget tegemise aasta.“ Laskumata poliitikasse, leian, et see…
3 minutit -
Annika Poldre.Ikka õpetajale mõeldes
Hariduse suurfoorumil arutati ühes laudkonnas pikemalt õpetaja rolli, räägiti tema töökoormusest ning leiti, et see on liiga suur. Arvati, et see…
2 minutit -
Reet Valgmaa.Usalda, aga kontrolli?
Kui jumal teab viiele, mina (õppejõu-õpetajana) neljale, siis teid kontrollime eksamil!
Sellist hoiakut kolleegide seas sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste kursusel kuuldavaks tehes kohtan…
4 minutit -
Priit Põhjala.
KEELEKASTE ⟩ Sada aastat särgitähemärki
Küllap teab enamik mõnda sõna, kus mingi kirjatäht või tähemärk osutab tähistatavale oma väliskuju abil. Näiteks „S-kurv“, mis…
4 minutit -
Tarmo Soomere.Kliimamuutuste keerukas muster võimendab ebavõrdsust
Milline on adekvaatne viis käsitleda kliimamuutust?
Hea kolleeg Ain Kallis on ilma ja kliima erinevust iseloomustanud tabava…
6 minutit -
Marju Kõivupuu.Rehabiliteerime ümberjutustuse
Rahvakultuuri keskuse jutukool on kuulutanud 2020. aasta rahvajutu aastaks. See on igati tänuväärne ja tervitatav algatus nii mitmeski mõttes. Sõnaseadmis-…
5 minutit -
Imbi Henno.PISA tulemused loodusteadustes
Eesti õpilased on PISA tulemuste järgi loodusteadustes lääne kultuuriruumi tipptegijad. Meil on kõige vähem mahajääjaid ja baastasemele jõudnud õpilaste arv…
6 minutit -
Raivo Juurak.Kust Greta Thunberg need mõtted võttis?
Meie ikka imestasime natuke, kui Greta Thunberg loodushoiu teemadel nii võimsalt kogu maailma silme all välja astus. Kust tal…
2 minutit -
Priit Põhjala.
Sõnal sabast: Kreeps
Aasta alguses võis lehest lugeda, et Türi linnas ilvesega kohtunud kodukass sai ehmatusest kreepsu. Keeleraamatud ütlevad, et „kreeps“, omastavas käändes „kreepsu“, on…
2 minutit -
Helin Puksand.Lugemisoskus on oluline
PISA 2018. aasta tulemused annavad põhjust uhkust tunda – meie 15-aastased noored on lugemises OECD ja Euroopa riikide õpilaste seas esimesel kohal….
6 minutit -
Urve Läänemets.Toetavaid õppekeskkondi on palju
Maailma haridusfoorumi viimasel päeval kõneldi sellest, kuidas on omavahel vastavuses õppimise prioriteedid, hariduspoliitika ja õppekeskkonnad. Praegune märksõna on Edutech ehk…
6 minutit -
Priit Põhjala.
W-st ja wabariigist
„Eesti Vabariik sündis Eesti Wabariigina,“ kirjutab Karl Pajusalu raamatus „Eesti keele 100 aastat“ (2019). Aga miks just „wabariigina“?
Põhjuse on Pajusalu kaudselt…
4 minutit
