Arvamus
-
„Miks keegi ei oska kirjutada?”
Kuidas parandada ametnike keelt – või juristide, poliitikute, ajakirjanike, õpetajate keelt? Kas oleks abi, kui koguneksime mõnele ümarlauale asja arutama? Peame maha arvamusfestivali „Miks keegi ei oska kirjutada”? Korraldame üleriigilised keelekoristustalgud – kuid mida teha talgute käigus kokku kogutud keeleprahiga?
Kui öeldakse, et ametnikud ei oska kirjutada, ei maksa seda päris puhta kullana võtta. Tõenäolisemalt on ametnikega täpselt sama lugu…
7 minutit3 kommentaari -
Et isad lastega koolimajja jõuaksid
Me kõike teame vähemalt ühe eesti kirjandusklassikasse kuuluva raamatu alguslauset – sellest, kuidas üks poiss läks koos isaga kooli, kus teda ootas ees tore meesõpetaja.
Seesama lause võiks panna kõiki lastega töötavaid spetsialiste – ja lapsevanematena lausa kõiki − tihedamini mõtlema, mida teha, et isad laste heaolu ja akadeemiliste saavutustega paremini kursis püsiksid ja otseses või kaudses mõttes koos nendega…
6 minutit -
Keel ja linn
Kui Kristjan Jaak Peterson unistas „selle maa keelele” tiibade kasvatamisest, ei olnud selle kõnelejatel ei ühist kirjakeelt ega defineeritud rahvustki keele kandjaks.
Aga juba siis pidi mees maakeelest kirjutamiseks linna minema. Väikesesse küll ja võõrkeelsesse pealekauba, aga linna ikkagi. Sest linn on haritud inimeste ruum, kus pealegi ollakse sedavõrd tihedalt koos, et vajadus keele kasutamise järele on vältimatu. Seda erinevalt hajaasustusest, kuhu vaba mees…
4 minutit -
Keelekaste: Mina ja trükivead
Kord kirjutasin emakeelepäeva puhul ajalehte loo sellest, kui tähtis on pöörata tähelepanu pisiasjadele keeles: komadele, mille asetusest võib sõltuda kogu lause tähendus, tühikutele, mis eraldavad grafeemid mõttekateks ja hõlpsasti loetavateks üksusteks, ja nii edasi. Nõnda nagu füüsik ei saa pidada ebaoluliseks aatomeid, millest koosneb uuritav tervik, nagu anatoom ei saa lihtsalt unustada rakke, millest ehitub organism, ei tohi keelekasutaja vaadata…
3 minutit -
Toetuskiri Õpetajate Lehes ilmunud artiklitele alushariduse teemal
Haridusmaastikku saadavad pidevad muudatused ja reformid. Vaevalt on seadusandluse muudatused rakendatud, kui alustatakse uue reformimisega. Praegune alushariduse ja lastehoiu kontseptsiooni vastuvõtmine on liigselt kiirustav, pealiskaudne ja arusaamatu. Milleks muuta toimivat koolieelse lasteasutuse seadust? Kas on tehtud uuringud, mis kinnitavad selle muudatuse vajalikkust? Reformida tuleks lastehoiu süsteemi, pakkudes samaväärseid õppimis- ja kasvatamise võimalusi. Ka lastevanemate…
2 minutit -
Keskealine ja keskpärane
ALLPOOLTOODUD ESSEE ANNAB AUSA JA AVAMEELSE KOONDPILDI KESKEALISE ÕPETAJA MÕTETEST JA TUNNETEST HARIDUSUUENDUSTE TUULTES.
Ma tunnen seda teed hästi, alguses läbi metsatuka, siis väike jalutuskäik põldude keskel, seejärel kahel pool teed majad ja paistabki koolimaja. Seda rada olen kõndinud üle kahekümne aasta, koolimajagi on tuttav. Selle maja lõhn, mis jääb märkamatuks argipäevadel, justkui äratab sind suveunest augustis. See on sama lõhn, mida…
6 minutit -
Veel mõtteid alusharidusest ja lapsehoiust
Vastuseks haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni 19. veebruaril Õpetajate Lehes ilmunud artiklile „Alusharidus ja lapsehoid kuuluvad kokku”. Vaata ka Kristjan Saare artiklit „Uus seadus nõrgendab eesti lasteaeda”, ÕpL 12.02.
Euroopa Komisjoni töörühma aruandes „Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamised põhimõtted” (2014) on välja toodud, et kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu saavutamiseks peavad olema täidetud järgmised kvaliteedikriteeriumid: alushariduse ja lapsehoiu…
6 minutit -
Esimest korda klassi ees
ÕPETAJATE LEHE ESSEEKONKURSILE LAEKUNUD „ESIMEST KORDA KLASSI EES” ANNAB EDASI TUNDEID, MIS VALITSEVAD NOORT ÕPETAJAT ENNE OMA ESIMEST PÄEVA KLASSIJUHATAJANA.
Esimest korda seisin õpetajana klassi ees käesoleval õppeaastal. 1. septembril 2015 sai minust Tallinna Kristiine gümnaasiumi 1.c klassijuhataja. Ühel augustiõhtul tabas mind küsimus, mida on mul neile pisikestele 1. septembril öelda.
Tuletasin meelde üht lasteraamatut, mille peategelased olid tiigrike ja tema sõber karu,…
4 minutit -
Aine- ja keeleõppe lõimimine igasse kooli
Sel õppeaastal õpib Eesti koolidest umbes veerandis rändetaustaga laps. Igal õppeaastal lisandub paar kooli. See tähendab, et aine- ja keeleõppe lõimimise oskus muutub peagi iga õpetaja baasteadmiste osaks.
Lõimitud aine- ja keeleõppe termin võeti esmakordselt kasutusele 1994. aastal. Sellest ajast on sel teemal antud välja sadu käsiraamatuid ning õppevarakomplekte, sealhulgas on materjale Eesti oludele kohandatud.
Lõimitud aine- ja keeleõpet saab…
4 minutit -
Õnnest on puudu vaid sammuke
Oh mu vaene Eesti riik, kaebleks Käsu Hans aastal 2016, kui tal vaid hing sees oleks praeguse vabariigi rusude juures. Eestil ei riigi ega rahvana polevat enam suurt ideed, paleust, mille poole püüeldes olla ühekaupa ja ühiskonnana aina täisväärtuslikum.
Suure ja selgelt, ent samas poeetiliselt ja idealistlikult sõnastatud eesmärgi puudumise üle kurtis Raul Rebane telesaates „Plekktrumm” (29.02). Samal päeval võttis valdkondliku kriitika…
4 minutit -
Uus usk
Aastapäevad tagasi juhtusin Ehho Moskvõst kuulama usutlust hiljuti Eestisse kolinud vene muusikakriitiku Artemi Troitskiga, kes meenutas Venemaa pealinnas 2011. aasta lõpus valitsenud meeleolusid. 10. detsembril toimus Bolotnaja väljakul suurim meeleavaldus, mida Moskvas pärast Nõukogude Liidu lagunemist nähtud oldi. Platsile kogasunenud kümned tuhanded inimesed nõudsid riigiduuma valimiste tulemuste tühistamist ning kutsusid võimusid läbirääkimistele. Troitski sõnul valitses kokkutulnute seas eufooria: „Valitsus tundus olevat paralüseeritud, korravalvureid polnud…
6 minutit -
Palun eksige!
Olen noorsootöötajana ametis olnud vaid mõned kuud, kuid selle vähese ajaga on tekkinud suur mure. Riigi hariduspoliitika soovib kasvatada ettevõtlikke noori, kasutades ikka veel süsteemi, mis juba eos arengu peatab.
Toon kaks näidet, mis olukorda hästi ilmestavad. Täites noorsootöötajatele mõeldud koolitusel ülesandeid, mida kõiki pärast analüüsitakse, uurivad täiskasvanud üksteiselt, kuidas seda ülesannet tegema peab: „Näita mulle ka, kuidas ÕIGE on.”
Teine näide, 9. klassi noorel…
3 minutit -
Närtsinud Tuhkatriinu kirgede torm ja argitu argipäev
Närtsinud Tuhkatriinu on fiktiivne noor õpetaja kahekümnendates eluaastates, kes oma esimesed aastad kleebib, prindib ja mööda maja ringi tuhiseb. Täna tähistab ta oma ametipostil väikest juubelit. Lilli küll ei tooda ja torti ei sööda, kuid väikestviisi verstapost on see siiski.
Üks on kindel. Tuhkatriinu ei töötaks ikka veel siin, kui ta oma ainet ei armastaks, piiritult ja…
3 minutit -
Anna mulle Elus Hakkama Saamise Sõnad
Õpetajate ja õpetajaks pürgijate esseekonkursile laekunud tööde seas eristus ülejäänutest selgelt üks: Luunja lasteaia logopeedi-eripedagoogi Kristel Lempu ilukirjanduslikult talletatud mõtteöö „Anna mulle Elus Hakkama Saamise Sõnad”, mis räägib raskustest teistest – sh raamatus öeldu – arusaamisel, aga ka eneseväljendamisel. Lühike, aga kindlalt fokusseeritud kirjutis on emotsionaalne ja liigutav.
Mina olen alati kõige viimane. Ma peangi olema viimane, sest ma pole…
4 minutit -
Kössis selja ja pika hambaga
Mäletan ühe tragi saksa põllumehe kuldseid sõnu, mis kõlavad eesti keeles umbes nii: „Kui teed tööd, mis sulle meeldib, siis on kõik päevad puhkepäevad.” Seda lausus rõõmsalt küpses eas mees, kes oli oma töödega rakkes 24/7 − nagu moodsas kõnepruugis öeldakse.
Kontrastiks mõni rida prantsuse elava kirjandusklassiku Michel Houellebecqi sulest: „Iga erapooletu vaatleja võib kinnitada, et inimolend ei saa olla õnnelik, et…
2 minutit -
Konkurendid või partnerid?
… nii küsin, kui käsitlen meeste ja naiste võrdõiguslikkust. Jääb mulje, et mehi ja naisi tahetakse meie ühiskonnas üksteisele vastandada, neid omavahel riidu ajada.
Selline mulje jääb, kui heita pilk ajakirjandusse, kus ilmuvad vastassugu solvavad kirjutised. Milleks? Kahjuks on nendes artiklites ka palju tõde, kuna juba lasteaiast ja koolipingist suhtutakse teineteisesse kui konkurenti, halvemal juhul vaenlasesse.
See kandub hilisemas elus peresuhetesse, kus üksteisemõistmise…
3 minutit -
Keelekaste: Sõnad Prokrustese sängis
Aastapäevad tagasi saime mina ja Õpetajate Leht ühelt lugejalt pahandada „keelelõtvuse” pärast. Tõrelejat häiris asjaolu, et olin tarvitanud 24-st rääkides sõna „number” ja toimetaja ei olnud märganud seda taunida. Lugeja arvates olnuks korrektne öelda „arv”, sest just seda 24 olevat: arv, mis koosneb numbritest 2 ja 4.
Ilmselt reaalteadlase taustaga korralekutsuja lähtus termini „number” kitsast, matemaatilisest sisust – arvu tähistav sümbol,…
4 minutit -
David Vseviov: „Kuidas väärtustada inimest?”
Avaldame lühendatult David Vseviovi ettekande 12. veebruaril Tallinnas Artise kinos toimunud seminaril „Kuidas hariduse kaudu vähendada võõrahirmu ja rassistlikke hoiakuid?”.
Mis puudutab teemapüstitust, siis miks on oluline nimelt haridus? Haridus võimaldab tekkida huvil ja kui huvitume millestki, siis hakkame hindama inimest, kellega suhtleme, lähtuvalt tema võimetest ja oskustest. Kui minu vestluspartner on huvitav kas või tulenevalt minu…
6 minutit -
15 aastat koolisundi
Õiguskantsler Ülle Madise tõdes oma hiljutises ettekandes haridusjuhtide aastakonverentsil, et hiilimisi on Eesti hariduskorraldus vähemasti põhihariduses võtnud suuna, mis on vastuolus põhiseadusega.
Väide, et haridus on rahvusliku julgeoleku üks põhiküsimusi ja oli seda juba enne me iseseisva riigi loomist, ei vaja pikka tõestuskäiku. Nagu ka see, miks sessamas rahvuslikus julgeolekus on haridusse investeerimine hoopis tähtsam kui näiteks kaitseväe täiuslikult relvastamine. Haritud, maailma mõistev…
4 minutit -
Kuidas lõimida immigrante ja pagulasi Eesti kooli ja ühiskonda?
Avaldame arengukoostööteemalisel gümnasistide esseekonkursil eriauhinna pälvinud töö. Konkurss toimus MTÜ Mondo maailmahariduse projekti raames, mida toetab Eesti välisministeerium.
Ma kardan. Kardan, sest olen Süüria põgenik. Jah, võin end nõnda nimetada. Lausa tõsine hirm on tuleviku ees. Teadmatus, lärm, kisa ja nutt. Millal see kõik kord läbi saab? Millal saan end lõpuks tunda turvaliselt? Kas üldse kunagi…
10 minutit -
Helir-Valdor Seeder: „Alustada võiks kas või kampaaniaga „Mehed kooli!””
Ühelt poolt räägitakse meie ühiskonnas soolisest ebavõrdsusest, millega peetakse ennekõike silmas soolist palgalõhet meeste kasuks. Märksa vähem on uuritud nende statistiliste näitajate tagamaid, mis kajastavad meeste kehvemaid näitajaid: rohkem tervisekahjustusi, viletsam tervislik seisukord, suurem alkohilism ja muude mürkide tarbimine, mis aga peamine – lühem eluiga ja viletsam haridus.
Suhtekorraldaja Janek Mäggi on arvanud…
5 minutit -
Alusharidus ja lapsehoid kuuluvad kokku
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärk on luua kõigile lastele paindlikud võimalused alushariduses osalemiseks vähemalt aasta enne kooli, et vanemad saaksid olla kindlad laste koolivalmiduses.
Euroopa Liidus on seatud samaks aastaks eesmärk, et alusharidust võimaldavas asutuses käiks 95% kõigist nelja-aastastest kuni kooliminekueas lastest. Eesti hariduse infosüsteemi 2014/2015. õppeaasta andmetel oli meie vastav näitaja 93,5%. Samal õppeaastal ei saanud paraku 2290…
4 minutit -
Prozac Nation
Aastal 1994 avaldas äsja Harvardi ülikooli lõpetanud Elizabeth Wurzel autobiograafilise romaani „Prozac Nation”. See ei olnud eriti hea raamat; arvustajad nimetasid teost nartsissistlikuks, ärritavalt emotsionaalseks ekshibitsionismiks ja soovitasid autoril meelde tuletada, et maailmas on ka hullemaid asju kui 70-ndatel New Yorgis üles kasvamine ja Harvadisse sisse saamine.
Kirjanduslikult polnud „Prozac Nationis” tõesti midagi rabavat. Ent see tabas midagi olulist üheksakümnendate Ameerika noorusest – raamatust…
5 minutit -
Kõik on võimalik, kui tahetakse
Seda juhtub päris tihti, et kogukond peab enda eest seisma. Koosolekuid pidama, argumenteerima, allkirju koguma, kulutama palju aega ja energiat. Selleks, et astuda kiirustades tehtud ja piisavalt läbimõtlemata otsuste vastu, mis ühegi osapoole jaoks midagi paremaks ei muuda, ning anda märku, et asjassepuutuvate inimeste arvamusega tuleb arvestada.
Praegu on küsimus Tallinna Nõmme noortemaja saatuses. Nimelt on Tallinna haridusamet võtnud nõuks 63…
2 minutit
