Arvamus

GRETE ARRO (vasakul)

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ning kasvatusteaduste instituudi teadur

KATI AUS (paremal)

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse õpetajahariduse projektijuht, loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur

Kui laps alustab kooliteed, on see enamasti põnev sündmus kogu perele. Esimesse klassi minek tähistab olulist verstaposti lapse iseseisvumisel ja peredünaamika muutumisel.

Aabitsaga poseerimine kooliuksel, iseseisva koolitee harjutamine, pinali ja koolikoti valimine − elevust kui palju! Ja järsku…

ÜLLE MADISE

Eesti Vabariigi õiguskantsler

Kui keegi kavatseks erakoolid keelata või nende tegutsemise võimatuks muuta, oleks see põhiseadusevastane. Viimaste kuude mõttevahetusest on kõlama jäänud ekslikud väited, justkui võetaks erakoolidelt kõik maksurahast antavad toetused. Sellest on väga kahju, sest põhjendatud muret on koolijuhtidel, õpetajatel, vanematel ja õpilastel niigi palju. Haridusmaastik ei peaks olema metsikuvõitu lahinguväli, kus huvide kaitsel vahendeid ei valita.

Õiguskantsleril pole voli…

JÜRI GINTER

TÜ HTI lektor, Vabakunna esindaja Tartu linnavolikogus

Esimene tingimus on jagatud arusaam sellest, millest käib jutt. Erakoolide esindajad kasutavad sageli sõna „kogukonnakool”, kuid ei täpsusta, mida selle all silmas peetakse. Kogukonnaks võib olla küla, vald, väikelinn või linnaosa. Selle kõrval on ka etnilised, religioossed jm kogukonnad. Kogukonda kuuluvus on vabatahtlik.

Kogukonnakool on kool, kus käivad ühe küla, valla,…

LEA DANILSON-JÄRG

kolme lapse ema

Sel nädalal on valitsusel plaanis võtta vastu olulised otsused erakoolide rahastamisel ning mul on lapsevanemana võimatu ministri pooltõdesid vaikides pealt kuulata. Riskin haridusministrit eelarvega toimetamise juures segada ning pälvida küünilise lobisti tiitli, kuid vastutus oma laste tuleviku ees ei anna häbeneda.

Eesti lapsed väärivad parimat haridust, mis me riigina ja igaüks isiklikult panustades pakkuda suudame. Aegunud üldhariduse korraldusele…

KAAREL TARAND

kolumnist

Matustel ja peielauas on mitu päeva räägitud, kuidas üks halvasti majandatud lennukompanii läks hauda rahvuslikuna ja tõusis sealt üles uuena, ent jälle rahvuslikuna. Just see rahvuslikkuse rõhutamine on kõige eksitavam osa kommunikatsioonis, millega vastutajad õigustavad Eesti riigi käitumist rahvusvahelises lennunduses.

Aga nii kaunilt looritab see ettevõtte hävinguni viinud majandusliku küündimatuse. Lennunduses, mis loomult rahvusvaheline, pole juba ammu midagi rahvuslikku, ehkki suuremate tegijate…

VALENTINA KIVI

Tallinna ülikooli magistrant, loodus- ja terviseteaduste instituudi teadusprojekti assistent

Olulise koolitöö esitamise tähtajani on jäänud paar päeva. Arvuti­ekraanilt vaatab etteheitvalt otsa täiesti puhas leht. Mõis­tus ütleb, et viimane häda on käes ja tuleb kohe hakata selle asjaga tegelema.

Peas ketravad mõtted, et nii igavat ja mõttetut ülesannet ei ole ammu olnud. Tuju muutub järjest halvemaks.

Olukorra päästab idee, et võiks…

KAAREL TARAND

kolumnist

Vaidluses erakool vs. riigikool on põhiliselt tules olnud täiesti teisejärgulised teemad. Elu ja surma küsimus paistab olevat see, kumb on odavam või kallim ja kes peaks kellele veel maksma.

Haridussüsteemis ringleva raha kogusummat see kõik ei muuda. Ja kui natuke muudakski, ei oleks sel otsustavat tähendust üldhariduse üldisele kvaliteedile Eestis. Palju kära eimillestki seega. Aga selle käigus on ära kulunud suur…

PRIIT PÕHJALA

Novembri lõpus saab saja viiekümne aastaseks Lewis Carrolli Alice. Selle maailmatu kuulsa (laste)raamatukangelase lugudes on peale kirjandusuurijate ja niisama lugejate kõvasti näpuga järge ajanud ka keeleteadlased ja semiootikud. Põhjusega – Alice’i lood, nagu teisedki Carrolli teosed, lausa pakatavad intrigeerivat mõtlemisainet pakkuvatest sõnamängudest ja keelemärke puudutavatest ideedest, millest Carroll väga huvitus.

Minul on iseäranis eredalt meeles üks Kuugel-Muugeli (inglise Humpty Dumpty) keelealane…

TARVO SIILABERG

Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige, Tartu aasta õppeasutuse juht 2015

Haridus- ja teadusministeeriumi hoone ees Tartus seisab Eesti esimese haridusministri teoloog Peeter Põllu kuju. Möödunud sajandi alguses oli Peeter Põld aktiivne eestvõitleja Eesti haridusseltside liikumisele, mille eesmärk oli luua kodanikualgatuse korras koole, mis vastaksid toonaste eestlaste tõusnud rahvuslikule eneseteadvusele.

Kodanikualgatuslikke koole asutades tegutseti vaimus, mille iseloomustamiseks…

ÜLLE TOMING

tantsupedagoog

Ikka ja jälle on elus probleeme – küll isiklikke, küll kaugemaid. Viimatimainitud on jõudnud meieni ja muutuvad üha rohkem meie omadeks. Telekanalite kaudu on meile edastatud teemasid riigikogust ja selle esiselt miitingutelt, kus on tihti masendav mitte ainult sõnavõttude sisu (nt eestlaste Rootsi põgenemise võrdlemine praeguste pagulaste tulekuga; kanepi legaliseerimine, et meie lapsed ei sureks amfetamiini üledoosi kätte jne), vaid ka…

INGE TIMOŠTŠUK

Tallinna ülikooli dotsent

Ühes klassis õppivad õpilased eristuvad mitmest aspektist. Mitmed erisused, nagu sugu ja käitumismuster, paistavad hästi silma, kuid osa, näiteks kultuuritaust või kodune keskkond, on tavaliselt üsna peidetud ja mõned tegurid ilmnevad alles õppimise käigus.

Õppimist mõjutavad otseselt õppija eelteadmised, tema huvid ja õppimisstiil. Need omadused saab õpetaja tunnis välja selgitada ja siis on lihtsam õpilast õppimisel aidata.

Õpilaste…

ARO VELMET

New Yorgi ülikooli ajaloodoktorant

Investeerimispankur Gunnar Oki koostatud Eesti kõrghariduse tulevikku visandav raport üllatab lugejat kaks korda: kõigepealt oma ootamatult laiahaardelise arusaamaga kõrghariduse eesmärgist ning seejärel oma masendavalt kasina tööriistavalikuga nende eesmärkide saavutamiseks.

Okk kirjutab, et tänapäeva ülikoolid peaksid „aktiivselt ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda mõjutama ja arendama”. Akadeemia peaks järgima põhiseaduse kuulsat preambulit „tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi…

INGE TIMOŠTŠUK

Tallinna ülikooli dotsent

Esimese kooliastme õpilased peaksid valdava osa õpitavast omandama tundides, seepärast on õpetaja õpetamisstiil ja tunnis tehtav väga tähtsad. Lisaks ulatub õpetaja tegevuse mõju klassiruumist ja tunnist palju kaugemale − koduse õppimise ja lastevanemateni.

Koduse õppetöö koormuse uuringust selgus, et teise klassi õpilased, kelle õpetaja toetas tunnis tugevalt nende iseseisvust, vajasid ka kodutööde puhul…

PRIIT PÕHJALA

Mõnikord – viimasel ajal üha sagedamini – satun tekstidele, milles kujundlikud väljendid on markeeritud jutumärkidega. Näiteks uudis koerast, kes tuli veterinaaril „magama panna”. Või autoreklaam, kus Volkswagenit tituleeritakse „loomade” kuningaks. Või lastelavastuse tutvustus, kust võib lugeda, et jänesel on „jänes püksis”.

Arvatavasti on nende tekstide autorid peljanud, et kõnekujundit, mis ümbritsevast esile ei tõuse, tõlgendab lugeja sõna-sõnalt. Peale selle…

KAAREL TARAND

kolumnist

Bioloogilise elu kroon inimene on ikka üks haruldaselt õppimisvõimetu olend. Seda vähemasti Tallinnas.

Vabaduse veerandsajandi jooksul on Tallinna kesklinn arhitektuuriliselt rohkem ja kiiremini muutunud kui kunagi varem. Tasapisi on täitunud sõjaaja hambaaugud, okupatsioonivõimu tekitatud tühermaad ja eriti kodanikele suletud mereäärsed alad kesklinnas. Mida aasta edasi, seda kindlamini kehtib seaduspärasus, et head ja nauditavad tulemused sünnivad koostöös arhitektide ning nende esindusorganisatsioonidega.

Iseenese…