Arvamus
-
Lähen saja euro eest staatust tõstma
Nii ütles tuttav õpetaja, kui temaga kooliteel kohtusin. Õnneks on meil veel elutarku, haritud ja humoorikaid õpetajaid, kel silmad sära täis ning kes on kõige õnnelikumad klassi ees seistes. Nemad teavad, et sõltumata sellest, kas palk tõuseb või mitte, või sellest, kes on parajasti haridusminister, ei saa klassi ees öelda: „Teate, palka jälle ei tõstetud. Eduühiskonnas elamine on mind…
5 minutit6 kommentaari -
Lapsevanema kirjand: kaheteistkümnendal tunnil
Esimest korda mõtlesin õpetajaid avalikult tänada ja neile lugupidamist avaldada 2002. ja siis 2003. aastal, kui meie lastel lasteaiaaeg läbi sai. Järgnesid algkooli lõpp (2006 ja 2007), põhikooli lõpetamine (2010 ja 2011) ning gümnaasiumi lõpuaktus (2014). Varsti, 21. juunil väljub ka meie teine laps üldharidussüsteemist. Nii on meie mõlemat last õpetatud-juhendatud 16 aastat (4 lasteaias ja 12…
3 minutit -
Usalduse mõõtmine
Esmaspäeval viidi riigikogus läbi haruldane sündmus Eesti demokraatia praktikas. Samal päeval soovisid usaldust ehk toetust peaministrile ja valitsusele mõõta nii opositsioon kui ka valitsus ise. Mõõtmisel selgus, et koalitsioon püsib. Veel. Juhtunule lisab vürtsi see, et kõik toimub vaevalt kolm kuud pärast üldvalimisi, mil võimu teostavad erakonnad kolme peale valijalt piisava toetuse said. Miks nii ruttu mõõtma kiputi ja kellele see kasulik…
4 minutit -
Pagulased ja üldharidussüsteem
Eestis jagub nii kompetentsust kui ka kogemust uussisserändajatest õpilastega hakkama saamiseks. Uussisserändajatest õpilaste lõimimisega on Eesti riik tegelnud juba enam kui kümme aastat. Riik toetab 2004. aastast igal aastal koole ja omavalitsusi, kus õpivad lapsed, kes on Eesti haridussüsteemis viibinud vähem kui kolm aastat. Toetus on ette nähtud keeleõppeks ning Eesti kooli ja ühiskonda sulandumiseks. Paljud koolide ja omavalitsuste toetusmehhanismid…
3 minutit -
Keelekaste: Lugusid loomadest
Hiljuti lugesin aina kasvava imestusega suure tuntud ajalehe loomapiltide galerii pildiallkirju. Ühel pildil oli ligi sada smugeldamisest päästetud „iguaanat”, teisel maitsestatud jääd limpsivad „lemuurid”, kolmandal mänguhoos „orangutangid”, neljandal hani, kes ründab „kaelkirjakku”.
Selge see, et tegu ei ole lihtsalt paari juhusliku trükiveamaidaga, vaid järjekordse ajakirjanikuga, kes sugugi ei mõista kasutada üht oma põhilistest töövahenditest – keelt. Vaadanud siis sõnaraamatusse või palunud abi…
4 minutit -
Eluline matemaatikaõpetus ehk Kuidas tõsta põhikooliõpilaste matemaatikapädevust
PISA 2012 uuringust selgus, et Eesti õpilastel on teiste riikide õpilastest nõrgemad tulemused matemaatika rakendamisvõimaluste nägemises, vastava mudeli koostamises ja saadud matemaatilise tulemuse tõlgendamises. Sama uuringu õpilaste küsitlus näitas, et matemaatika rakendamises igapäevsituatsioonides ei tunne Eesti õpilased endid nii kindlalt kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Matemaatikapädevuse kui üldpädevuse rõhutamine riiklikus õppekavas…
4 minutit -
Intervjuu kui välitöömeetod
Rahvaluuleolümpiaadi „Loitsudest laikideni: folkloor sidus ja seob” järelmõtteid ja -soovitusi
Kuna järgmise rahvaluuleolümpiaadini on veel piisavalt aega, siis on just nüüd õige aeg mõelda, millele tuleks järgmiseks olümpiaadiks valmistudes rohkem tähelepanu osutada ja seda just materjali hankimisel. Pakkusime eelmise olümpiaadi uurimistööde juhendis selleks välja mitmeid võimalusi: intervjuu, osalusvaatluse ja vaatluse kõrval võis koguda materjali ka kirjalike küsitluslehtede abil ning just küsitluslehti…
4 minutit -
Kuhu küll kõik juhid jäid?
Soovitus avaliku sektori asutustele ja ettevõtetele, aga ka vabaühendustele ja muudele: vältige juhi vahetust nii kaua kui võimalik, sest peaaegu kindel on, et vana ja kehva asemele tuleb uus ja viletsam või siis saab protseduuri käigus lihtsalt kogu asutuse maine korralikult kahjustada. On erandeid, aga süsteemi üldhäälestus paistab aina enam olevat selline, mis andekale ja võimekale lootust ei anna. Nad ongi…
4 minutit -
Hobiga tegelemine ei ole hulljulgus
Ma plaanisin kirjutada täna pagulastest, aga mu plaanid muutusid. Kirjutan hoopis Allanist. Allan oli minu klassivend. Allan oli mägironija. Kui minu plaanid vaid muutusid, siis Allani plaanid katkesid. Pühapäeval. Peruus. Jääsillal.
Allan oli teine, kelle me oma klassist kaotasime, kuigi meie koolilõpetamisest pole möödas 20 aastatki. Mõni aasta tagasi saatsime ära klassiõe Marilini, kes hukkus langevarjurina. Meie klassi saatus(t)e põhjal võiks…
5 minutit -
„Sina küll meie lauda ei istu!” – põhikooliõpilaste sotsiaalne pädevus
Mõni aeg tagasi kuulsin liinibussis mureliku ema vestlust kaasreisijaga. „Sina küll meie lauda ei istu!” oli tema tütrele koolisööklas teatatud. Probleem poleks ju kuigi tõsine, kui juhtum olnuks ühekordne, kuid nagu murelik ema kõva häälega enda kõrval istuvale naisterahvale seletas, olevat nii tütre kui ka klassijuhataja sõnul selline tõrjuv käitumine saanud igapäevaseks….
6 minutit -
Pagulane kui paratamatus
Kümmekonna päeva pärast otsustavad Euroopa valitsusjuhid tõenäoliselt üsna üksmeelselt ära, kuidas põletava pagulasprobleemi lahendamisel konstruktiivselt edasi minna. See otsus sisaldab kvoote, kohustusi ja solidaarsust, kuigi ehk mitte päris nii, nagu Euroopa Komisjon välja pakkus. Mida täpselt ja millises annuses, fikseerib kõikvõimas valem, millega ükski riik ei ole lõpuni rahul, aga kompromiss ju ongi igaühe väikeste loobumiste ja järeleandmiste summa.
Pagulasteema senine käsitlus…
4 minutit -
Erakooli okkaline rada haridussüsteemi uuendajana
Enamik erakoole kuulub erasektori asutuste hulka. See tekitab aga mitmeid vastakaid tundeid. Erakooli nimi maalib pildi rikkurite lastest, kes maksavad oma hariduse kinni, kuna nad ei viitsi õppida.
Erakoolide vajalikkuse parim näitaja on vast see, et viimastel aastatel on erakoolidesse järjest rohkem lapsi õppima asunud. Esimesse klassi kandideerinutest rohkem kui pooltele peab ära ütlema, kuna kohti lihtsalt ei…
4 minutit -
Õpetajate mängimata roll
Seoste loomine ehk Natukene pikemalt sellest, miks Eesti õpetajate liit 27. mail oma konverentsi pidas.
Küsida õppeaasta lõpus, kas õpetajal on veel mõni ülesanne täitmata, veel mõni roll mängimata, võib tunduda kiuslik, kuid Eesti õpetajate liidul oli oma 98. sünnipäeval konverentsile pealkirja valides hoopis teine mõte. Konverentsi pealkiri „Õpetaja mängimata roll” võib tähendada asjaosalistele vägagi erinevaid asju. See roll võib olla mängimata…
6 minutit -
Seksi leidi, äkšn beibi
Nii tutvustas ennast üks kuueaastane missikandidaat ajal, kui Eesti Vabariigis korraldati missivõistlusi lasteaialastele. See meenus mulle, kui lugesin ajalehest, et action on lõpuks ometi jõudnud ka Eesti kooli. Maaletoojatena on tutvustatud noori õpetajaid, kes saanud vastava väljaõppe Ameerikas. Kui ma õigesti aru saan, siis on selle meetodi eesmärk tuua teatrimaailma tehnikaid ka kooliellu. Õpilane pannakse tegutsema mitte ettenähtud teksti alusel, vaid…
3 minutit -
Ettevõtlikkus on rohkem kui ettevõtlus
Ettevõtlikkust peetakse sageli vaid osa inimeste (õpilaste) omaduseks ning esmajoones seostatakse seda aktiivsusega ettevõtluse vallas. Sellisel juhul ei tasu oodata kõigilt oma (õpilas)firma loomist. Tegelikult tähendab ettevõtlikkus siiski palju enamat ning nimetatud eksiarvamusel olles võime juba eos piirata ettevõtlikkusega seotud omaduste arengut õpilastes.
Ettevõtlikku inimest silme ette manades mõtleme esmajoones võib-olla tõesti eelkõige hea äriideega firmaomanikule. Nii on varasemalt ka…
5 minutit -
Kauboiharidusele tagasi vaadates
Minevikul on komme käest kaduda. Ka tulevik veab meid tihtilugu alt. Täna, 14. mail aastal 2040, tundub sõna „haridusuuendus” tarbetu kordamisena, sest haridus uueneb nagunii kogu aeg, nii nagu tulevad uued inimesed, uued ajad. Kuis siis kool seda kõike pealt vaadata või kohal sammuda saaks?
Minu tänase ettekande teema turgatas pähe juba aastaid tagasi, kui lugupeetud kirjanik – jah, ka see…
7 minutit -
Ebamugavustsoonist välja
Pidevalt käib jutt, et vaja on lõpuks oma mugavustsoonist välja tulla. Et siis mugavustsoonist välja ja ebamugavustsooni sisse? Loogiline oleks kõigepealt siiski ebamugavustsoonist välja saada. Sest seda tsooni meil ikka on. Paljud pagevad väljamaale – mugavuspagulased, on nende kohta otsesõnu öeldud. Kuigi õigem oleks nimetada neid ebamugavuspagulasteks.
Laste jaoks on aga ebamugav koolis käia. TÜ ühiskonnateaduste instituudi teadlaste osalusel valminud laste subjektiivset…
4 minutit -
Keelekaste: Tuhkatriinud ja võõrasõed
Mõne sõnaga on omamoodi lugu: normingu, see tähendab õigekeelsusallikais fikseeritud normi kohaselt korrektset vormi sõnast teavad vähesed, samas kui mingi sellest hälbiv vorm on meie igapäevases kõnes ja kirjaski nii levinud, et seda on juba raske hälbeliseks pidada. Käime ringi, pruugime häirimatult, lausa aplombiga vildakut sõnavormi – ja oleme äärmiselt üllatunud, kui saame viimaks teada, et normeeritud kirjakeele silmis…
4 minutit -
Meie suurim vaenlane on julguse puudumine
Tartu Waldorfgümnaasiumi 25. sünnipäeval esines loenguga šveitsi päritolu vabakutseline pedagoogikalektor ja konsultant Godi Keller.
Alljärgnevalt mõned väljavõtted tema ettekandest, mis väärivad laiemat tähelepanu.
• Õpetamisel lähtun õpilaste küsimustest. Liiga tihti annab kool vastuseid küsimustele, mida õpilased pole esitanud.
• Kas lapsed õpivad piisavalt? Kuidas seda hinnata? Kõige lihtsam on mõõta faktide taasesitust. Mõõta saab ka matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamise õigsust ning kiirust….
3 minutit -
Noor õpetaja – närtsinud Tuhkatriinu lugu
Kallid õpetajad, kui teie oleksite tahtnud rikkaks saada, ei oleks te kunagi õpetajaks hakanud. Siis oleksite pidanud suunduma kas kinnisvara- või transiidiärisse. Just nii kirjutas majandusteadlane Andres Arrak loos „Karjäärinõustamine alaku lasteaias”. Ja eks see ole ka õige, kuid ideaalis pole rikkus ja raha ju oluline. Või siiski?
Mina lubasin endale kunagi hoopis teistel põhjustel kui raha ja rikkus,…
4 minutit -
Kodanikupädevusest: milliseid kodanikke me riigi arenguks vajame?
Poliitika ei ole kunagi huvitanud võrdselt kõiki õpilasi, kuid ehk väljendub kodanikupädevus hoopis muudes tegurites, mis motiveerivad suurema tõenäosusega praegusest suuremat hulka noori ühiskonnaelus kaasa rääkima.
Kodanikupädevust on kirjanduses nähtud kodanikukaasatuse sünonüümina. Noorte kodanikukaasatusele vihjatakse aga viimase aja kirjanduses kui modernse ühiskonna probleemile: paljud noored ei ole ühiskonnas toimuvast huvitatud, nende teadmised on küll pigem…
5 minutit -
Auto, tõusiku mõõt
Ühendkuningriigi valimiste suurimad läbikukkujad olid seekord teatavasti küsitlusfirmad, millest ükski ei suutnud ligilähedaseltki tegelikku valimistulemust ette ennustada. Aga see, et ennustamises vigu tuleb, ei muuda asja põhimõtteliselt. Metoodika on ju õige, aga inimese meel muutlik ning kaalutlusi, miks ta midagi ütleb või teeb, on hulgi. Arvamusküsitlustes, nagu nimigi ütleb, mõõdetakse arvamusi, mitte teadmisi. Küsitlustulemus on õige ka juhul, kui näiteks viiendik vastanutest…
5 minutit -
Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt
Kolmsada pagulast, keda Euroopa Liit meile kvoodi alusel pakub, tuleb muidugi vastu võtta. Kuid nende vastuvõtmiseks tuleb korralikult valmistuda.
Pagulased tuleb vastu võtta, sest kui inimesed on hädas, tuleb neid aidata. Seda on meile meie vanemad, õpetajad ja raamatudki alati sisendanud. Selline on meie kasvatus. Ja võib-olla tuleks tõesti vastu võtta isegi tuhat pagulast, nagu soovitab Siim Kallas, ja…
4 minutit -
„Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad”
„Sa oled nagu naine, sul pole ühtegi mõtet!” pahandas viieaastane poiss mängukaaslasega. Õpetaja teritas kõrvu: „Oot-oot, kuidas siis naistel mõtteid pole?” – „Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad,” selgitas poiss.
„Naistel on ikka ka mõtteid, ja tarku mõtteid,” üritas õpetaja poissi naiste võimekuses veenda. „Näe, lätlastel on isegi president naine.” Kuid ega seegi suurt aidanud. „No lätlastel …”…
4 minutit
