Arvamus
-
Seksuaalõigustealane teadlikkus kui kaitse riskikäitumise vastu
Käesoleva aasta sügisel viiakse Eesti seksuaaltervise liidu ja inimeseõpetuse ühingu ühise uue ettevõtmisena läbi kahepäevased koolitused seksuaalõiguste teemal venekeelsele õpetajaskonnale.
Koolitustel käsitletakse ainekavapõhiselt seksuaalhariduse teemasid, mis on seotud soosterotüüpide ja tervise seoste lahtimõtestamisega, seksuaalsuse kujutamisega meedias, seksuaalvähemustega, soovimatu rasedusega, lähisuhte- ja seksuaalvägivallaga. Lisaks koolitustele luuakse juurde võimalusi vahetada teavet ja kogemusi erialaste koostöö- ja suhtlusvõrgustike kaudu:…
7 minutit -
Koolide õppekavva tuleks lülitada eetika ja psühholoogia
Meil on hea meel, et 18. korda toimunud laste ja noorte loomevõistlusele „Taevaskoja sõnum”, mis seekord oli pühendatud koolikiusamise temaatikale, laekus ka tänavu häid kirjatöid ning joonistusi. Õpilaste tööd andsid vastuse ka kõige tähtsamale küsimusele: Agressiivsuse juured on – rumaluses! Kui sellele lisandub rahutu või häiritud meel, ükskõiksus teiste elusolendite ning ümbritseva suhtes ongi kiusaja valmis.
„Koolikius…
4 minutit2 kommentaari -
Kui range peab olema kooli juhtkond?
Käes on lendamiseaeg. Kes lendavad lasteaiast kooli, kes koolist kõrgkooli või kutsekooli, mõni on jõudnud õpingutega juba nii kaugele, et lendab päris ellu. Lend peaks olema rõõmus sündmus, vaba ja kerge. Tavaliselt see nii ongi, kuid tuleb välja, et mitte alati ja mitte igal pool.
On üks kool ja selles koolis üheksandik, kes kirjutas õpetajatele ja juhtkonnale saadetud kirjas, kui…
3 minutit -
Üldsõnalisuse tõbi meie keeles ja meeles
Üks hea tuttav ütles hiljuti, et ta on hakanud eesti keelt lausa vihkama. Kõik need ennastjuhtivad õppijad, süvalaiendajad, lisaks vajadus-, teadmis- ja väärtuspõhised ettevõtmised jne. Kusjuures probleem polevatki niivõrd moesõnades, kuivõrd selles, et nende sõnadega tekstides pole bittigi infot. Loed, et inimesed said kokku, arutasid olulist küsimust ja tegid huvitavaid ettepanekuid. Kus siin info on? Nagu spordiuudis, kus…
4 minutit -
No ei ole liigkasuvõtt vastuolus heade kommetega …
Eesti kiirlaenuturu n-ö arengukonverentsil „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!” (Tallinn 21.05) sedastati, et kiirlaenud on tekitanud tõsiseid sotsiaalseid probleeme kõigis Põhja- ja Baltimaades. Iseasi, kuidas neid on lahendatud ja kavatsetakse lahendada.
Soomes kehtestati eelmise aasta suvel alla 2000-eurostele tarbimislaenudele krediidikulukuse määra piirangud, mis olevat üldiselt liigkasuvõtmise vastu aidanud: poole aastaga vähenes kiirlaenuandjate arv kolmandiku võrra (87 firmalt…
4 minutit -
See kevad viis tasemetööd uuele tasemele
Miks teha tasemetööd, mida tasemetöö mõõdab?
Kui õpilased käivad koolis ja õpivad, teevad kodutöid, siis hoolimata materjali hulgast, millest osa paratamatult ununeb, peavad nad omandama ka midagi sellist, mis neile kogu eluks meelde jääb ja mida nad saavad kasutada.
Tasemetööga kontrollitakse teadmiste, oskuste, pädevuste hulka, mida selles vanuses õpilane võiks osata. Osa õpilasi oskab praktiliselt kõike ja osa vähem. See…
7 minutit -
Veel paar sõna ETIS-est
Igaüks, kes on puutunud mingil tasemel kokku teadustegevusega, teab, kui keeruline on hinnata selle sisulist kvaliteeti, eriti kui tegu on mingi väga spetsiifilise ja põhimõtteliselt võõra valdkonnaga. Seega pole midagi imelikku asjaolus, et teadustegevuse taseme hindamisel on pöördutud formaalsete (kuid eelduslikult sisulisega poolega siiski korreleeruvate) kriteeriumide poole. Teadustöö väärtusest peaks sel puhul „kõnelema” eelkõige tema avaldamiskoht või vähemalt olema see teatavas…
5 minutit -
Keelekaste: Bodil, Bodile või Bodille?
John Irvingi romaanis „Neljas käsi” sõidab ameeriklasest peategelane Jaapanisse konverentsile, kus talle jääb silma taanlannast kirjanik. Konverentsi materjalides esineb kirjaniku nimi kolmel moel: Bodille, Bodile ja Bodil Jensen. Peategelane, saamata teada õiget nime, jääbki kirjanikule viitama kui „Bodille või Bodile või Bodil Jensenile”.
Üsna tülikas, kas pole? On ju pärisnime olulisim funktsioon osutada kellelegi või millelegi ökonoomsel viisil, vältides pikka…
4 minutit -
Edumeelne ettevõtja ulatab käe „Ettevõtlikule koolile”
Ida-Viru ettevõtluskeskuse noored spetsialistid on välja töötanud ja üle-eestiliselt juurutanud „Ettevõtliku kooli” programmi, mis võiks kõnetada paljusid ettevõtjaid.
„Ettevõtlik kool” on haridusprogramm, mis on alguse saanud 2006. aastal Ida-Virumaa ettevõtluskeskusest ning suunatud ettevõtliku õppe integreerimisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus – nii ütlevad nad oma kodulehel (www.evkool.ee).
Minu kui ettevõtja esimene koostöö…
3 minutit -
Kas õpikuga või õpikuta?
Eesti õpetaja olevat liiga õpikukeskne. Ta võtvat õpikut nagu piiblit. Ta õpetavat õpikut, mitte lapsi. Nii on väidetud juba aastaid. Juba aastaid on ka pakutud õpiku kasutamisele mitmeid alternatiive, võõrkeeleõpetuses näiteks internetikeskkonnad, krimifilmid, TV-seriaalid jms. Kõik on jäänud aga oletuste ja arvamuse tasandile, sest põhjalikke õpikuteemalisi uuringuid pole olnud.
Nüüd hakkab pilt siiski selginema, sest ESF-i uurimisprojekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle…
5 minutit -
Kas õpetajaks õppima ei peaks olema raskem pääseda?
Käes on viimaste riigieksamite aeg ja abituriendid mõtlevad, millist ülikooli ja eriala valida. Me muidugi loodame, et õpetajaks õppida soovijaid oleks võimalikult palju, et nendele erialadele oleks ergutavat konkurentsi nagu Soomes. Aga karta on, et imet ei sünni, sest ootused tulevastele õpetajatele on meie ülikoolides endiselt küllaltki madalad.
Tõsi, ülikoolid on vastuvõtulävendit tõstnud. Näiteks Tallinna ülikooli saab…
4 minutit -
Liituge loovhariduse kogukonnaga!
Et lapsed oleksid igas koolitunnis uudishimulikud ja saaksid rõõmsalt üllatuda uutest teadmistest, tuleb tekitada neis õpitavate ainete vastu huvi ja rikastada nende koolipäeva.
Lapsevanematena, kellele on oluline ennast teostavate ja elujõuliste eestimaalaste kasvatamine, lõime koos Kerttu Soansi, Triin Tarni, Helen Kaasiku, Marit Kuuse, Aino Kuntseli ja Evelin Tammega ühenduse „Loovharidus Eesti moodi”.
Näeme oma eesmärkide teostamiseks kolme suunda: koostöö loovuse vallas koolijuhtide,…
2 minutit -
Et koolirõõm ja õpihimu jääks püsima aastateks
Teadliku lapsevanemana tean, et kui minu laps saab käesoleva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks, peab ta 1. septembril oma kooliteed alustama. Vanemad, kelle laps on sündinud talvel-kevadel, ootavad seda päeva kergema südamega. Millised valikuvariandid on aga lapsel, kes on sündinud septembri lõpus ja kes ei ole koolikohustuse ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust? Kuidas on võimalik taotleda…
9 minutit -
Pärandiaastast liikumisaastasse koos pärandkultuuriga
Mullu oli Eestis pärandiaasta. Sel aastal pälvis üldrahvalikku tähelepanu meie kultuuripärand kogu oma mitmekesisuses: toimusid teemakohased viktoriinid, korraldati õppereise, Pärandiralli tõi huvipakkuvaid ettekandeid maakohtadesse üle Eesti ja toimus palju muud. Jätkamist vääriva algatusena viidi veebruaris küünlaid kodukandi kalmistutel puhkavate suurkujude haudadele – ka see on võimalus oma koduümbruse kultuurilugu paremini tundma õppida.
Tänavune aasta on nimetatud liikumisaastaks….
3 minutit -
Veerand sajandit Forseliuse seltsi
Kavandamisel on Forseliuse seltsi 25. aastapäeva raamat, millele oodatakse kaastöid.
Seoses 21. oktoobril tähistatava Forseliuse seltsi 25. aastapäevaga on koostamisel raamat-värvipildialbum „Haridus on valgus. B. G. Forseliuse selts 25”. Et teos tuleks võimalikult sisukas, oodatakse Forseliuse seltsi liikmetelt ülevaateid oma koolide tegevusest ja tulevikuplaanidest. Seoses internetiajastu võidukäiguga on eriti oodatud sissevaated arvutipõhiste meetodite rakendamisse õppetöös, samuti sellest, kuidas internetipõlvkond oskab oma…
4 minutit -
Meid ei ole vaja ehk Viira kooli lõpp
Ma ei kirjuta kirumise eesmärgil, vaid tahan rääkida südamelt ära. Tahan rääkida riskilastest ja haridusest.
Soomaa rahvuspargi serval, Tohera ja Jõesuu küla piiril asub Viira kool. Vanust auväärsed 156 aastat. Viimase üheksa tegevusaasta jooksul on seal tegeldud peamiselt lastega, kes pole oma kodukoolis hakkama saanud. Mitte et kodukool olnuks halb, aga tihti on otstarbekam see üks laps, kes õpetajal õpetamise…
5 minutit -
Pruunide silmadega meesõpetaja
Kui lisada veel, et soovitavalt 31-aastane, tumedate juustega ja vähemalt 185 sentimeetrit pikk, siis selline ongi Briti noorte naiste seas läbi viidud uuringu kohaselt ideaalmees, kellega nad abielluksid ja kes sobiks nende laste isaks.
Ma ei tea, kui palju on Eestis sellistele parameetritele vastavaid meesõpetajaid. Mina ühte tean. Ütlesin, et see võib olla tema elu võimalus. Ta hakkas naerma ja arvas,…
4 minutit -
Keelekaste: Juttu märkidest – jutumärkidest
Mõne aja eest kritiseeris tuntud arhitekt ajalehes oma kolleegide kirjutamisoskust, heites neile ette mõjutatust inglise keelest, segast lauseehitust, kantseliiti ja hermeetilisust (vaid kitsale siseringile mõistetava sõnavara kasutamist laiemale avalikkusele mõeldud tekstides). Muu hulgas manitses ta: „Jutumärgid käivad eestikeelses tekstis lause alguses all ja lause lõpus üleval, seejuures on mõlemad 9-, mitte 6-kujulised.”
Väljendanuks autor selgelt, et sellised jutumärgid on…
4 minutit -
Kõrgkoolid soovivad tihedamat koostööd gümnaasiumidega
Möödunud nädalal kohtusid haridus- ja teadusministeeriumis Huvitava Kooli algatuse ja kõrgkoolide esindajad. Arutati, kuidas tagada õppijate sujuv üleminek gümnaasiumist kõrgkooli. Kohtumisel osalenud 12 kõrgkooli õppetegevuse eest vastutajad kinnitasid, et enim tuleb koolis pöörata tähelepanu tulevaste üliõpilaste üldoskuste kujundamisele.
Huvitava Kooli siht on tagada, et õppijate huvi ning õpirõõm haridustee jooksul püsiks ja kasvaks, mis eeldab järjestikuste haridustasemete…
2 minutit -
Head lapsed kasvavad eelarvamusteta
Eelarvamused kujunevad seetõttu, et meil puudub piisavalt informatsiooni kellegi või millegi kohta ning puuduva info asendame me oletatavaga. Senini on tavanoorel ja erivajadusega noorel vähe võimalusi olnud kokkupuuteks – mõlemad viibivad oma suletud keskkonnas koolis, laagris, huviringis. Nõnda süvenevad mõlema grupi hulgas eelarvamused ning tavanoored ei oska erivajadustega noortega käituda ning erivajadusega noored pelgavad tavanoori.
Taolise olukorra teket on kerge ennetada,…
2 minutit -
Kümme aastat Euroopa Liidus
Euroopa Liiduga liitumine on muutnud Eesti haridus-, teadus-, keele- ja noortepoliitika märkimisväärselt rahvusvahelisemaks.
Hea ja piltlik näide selle kohta on Eesti kõrgharidus. Meie kõrgkoolides tegutsetakse üha enam koostöös EL-i teiste ülikoolidega, EL-i koostöö toimib järjest enam ka väljaspool Euroopa Liitu. Näiteks EL-i uus programm Erasmus+ toetab Eesti kõrghariduse turunduse Study in Estonia tegevust ning Indias või mujal tähendab see kutsungit „Õpi Eestis,…
5 minutit -
Miks kipub Eesti kogu aeg Venemaad õpetama?
Ukraina sündmused annavad ühiskonna- ja ajalooõpetajale küllalt mõtlemisainet.
Leppisime õpilastega aasta algul kokku, et konkreetsetest tunniteemadest hoolimata räägime ikka ja jälle ka vabadusest ja vastutusest. Sisulises mõttes siis demokraatiast kui kogu ajaloolise protsessi metanarratiivist.
Ühelt poolt eeldab see minult kui õpetajalt avalikult demokraatiat pooldavat suhtumist ning tunnistamist, et demokraatia on tõepoolest parim valitsemisvorm. Samas ei tahaks ma olla jutlustaja ega…
5 minutit -
Keelekaste: Kuidas olla bjuutiful?
Maria küsis minult ükspäev, kas ma olen kuulnud Kalamaja restoranist nimega Diip. Möödusime parajasti Kassisaba restoranist nimega Neikid, sealt ka küsimus. Mulle meenus seepeale tervise arengu instituudi tervisliku toitumise kampaania „Fiidi karu”. Mariale meenus seepeale Ideaal Kosmeetika allahindluskampaania „Bjuuti nädal”. Mina ohkasin seepeale raskelt. Maria vangutas arusaamatuses pead.
Kui Eesti Ekspressi rubriik „Guud/Bääd” välja arvata, kohtas varem selliseid inglise-eesti sõnakoletisi ainult…
3 minutit -
Mereharidus Tallinna tehnikaülikoolist
Pean kahetsusega tõdema, et vastupidi minu parimatele soovidele on küsitlus minuga ja minu vastused kutsunud esile pahameele. Ilmselt olen fakte liiga „ümmarguselt” tõlgendanud. Tegutsenud merehariduses palju aastaid, ei ole ma tahtnud seda halvustada, isegi mitte kritiseerida. Minu siiras soov on liikuda paremuse poole ja kõigega, mis sellele kaasa aitab, olen kahe käega nõus. Mul ei olnud kavas näidata halvas…
4 minutit
