Arvamus
-
Ühtehoidvat klassi peaks hoidma kui väärisasja
Inimese rännutung on iidne ja ajendatud mitmetest muudest tungidest. Suurem osa neist on õilsad ning arendavad. Inimese elukaares olevat koguni periood, mil paigalolek tundub elamata eluna ning janu näha ja kogeda teeb noorest muljeid ja seiklusi otsiva seljakotiinimese. Ent mida arvata, kui pealinna südames asuv soliidne kool teeb oma õpilastest rändlapsed koolimaja seinte vahel?
Mainitud auväärne kool aga…
10 minutit2 kommentaari -
Mida rohkem on lapsel sõpru, seda turvalisem kool
Eesti koolid on hakanud eelistama klassipõhisusele lennupõhisust.
Tallinna inglise kolledži viiendasse klassi jõudnud lastest moodustatakse õpperühmi lennupõhiselt: a- ja b-klassi lapsi omavahel läbi segades. Ka vaba aega veedetakse ja projektitööd tehakse lennuna, mitte paralleelklassidena. Rapla Vesiroosi gümnaasium on juba aastaid jaotanud õpilased alates seitsmendast klassist põhi- ja süvaõpperühmadesse, ja nendeski rühmades on õpilasi nii a- kui ka b-klassist….
9 minutit -
Maale elama
Aastaid tagasi otsustasid mu head sõbrad Tallinnast ära kolida. Oma uue kodu rajasid nad mitte mõnda maakonnakeskusse, vaid üsna kõrvalisse kohta, kust lähima rongi- ja bussipeatusenigi oli üksjagu maad. Tookord oli linnast maale kolimine veel üsna ebatavaline. Mäletan, et arutasime selle üle palju, ja mis seal salata, mulle tundus, et nad loobusid ehk liiga kergekäeliselt linna eelistest – võimalusest anda lastele parim haridus, käia…
4 minutit -
Äkki seaks koolis sisse trahvisüsteemi?
Esimese hooga ei saanud arugi, kuidas võib keegi tulla üldse mõttele, et õpetajatel peaks olema õigus kasutada õpilaste suhtes rahalisi mõjutusvahendeid. Ehk piltlikult: kui õpilane teeb koolist poppi – trahv näiteks kolm eurot; kui õpilane puudub põhjuseta tunnist – trahv kaks eurot; kui õpilane jätab kodutöö tegemata – trahv üks euro.
Idee võib ju kooli ja õpetaja vaatevinklist tunduda ahvatlev: lõpuks…
5 minutit -
Mida jõuaks teha haridusminister Ossinovski?
Kui Prantsusmaal troonipärija kuningaks sai, hüüti valjusti: „Le roi est mort, vive le roi!”, mis on meie keeles: „Kuningas on surnud, elagu kuningas!” Kui paari nädala eest Eesti valitsus muutus, tahtsin minagi minister Aaviksoo errumineku puhul sama hüüdlausega välja tulla, aga siis hoidis tagasi õpetajale omane sisemine tsensuur. Nüüd, mil vana minister juba muu eluga harjunud, ei tohiks…
4 minutit -
Kooli- või kevadväsimus?
Enamik inimesi teab, mis on sügismasendus ja kevadväsimus. Kuidas nendega toime tulla ning neist üle olla, see on individuaalne.
Lapsevanemaid ja õpetajaid teeb ärevaks paljude koolilaste silmanähtav loidus, vähene õpimotivatsioon. Kooli tuli õppima laps, kellel on psühhiaatri kirjutatud iseloomustusel väljend „koolitõrge”. Mis tekitab esimesse klassi rõõmuga läinud lapsel viie-kuue aasta pärast sellise tunde? Mis toimub? Miks on lapsed väsinud? Miks istuvad klassiruumis…
7 minutit -
Huvitav kool aitab igaühel leida oma elemendi
Olen olnud 15 aastat õpetaja ja praegu olen ka algklassides käiva lapse vanem, seega näen ja tean koolielu nii seest kui ka väljast. Minu jaoks tähendab huvitav kool seda, et õpilane saab tegelda sellega, mis talle huvi pakub.
Loomulikult on ühiskonnas hakkama saamiseks tähtis ka akadeemiline haridus ja sellega saab meie koolisüsteem päris hästi hakkama. Ken Robinsoni väitel tulevad…
2 minutit -
Kuidas kuulata muusikat?
Helivibratsioonid võimendavad inimese loomupäraseid andeid.
Ei ole saladus, et aktiivselt muusikaga tegelevate laste õppeedukus on koolis hea. On tuvastatud, et helid muudavad aju lainepikkust ja südamerütmi.
Mul tekkis soov vestelda kooliõpilastega muusikast, selles osalemisest ning kuulamisoskusest. Pidanud eri koolide muusikaõpetajatega läbirääkimisi, otsustasin kohtuda 5. klassi õpilastega ja rääkida teemal „Kuidas sa kuulad muusikat, et see ei tunduks sulle igav ja saaksid sellest rõõmu?”….
4 minutit -
Õpilastele enam valikuvabadust
Toon välja aspektid, mis minu meelest on huvitava kooli jaoks võtmetähtsusega.
Esiteks peab õpilane esimesest klassist viimaseni saama praegusest märksa enam otsustada oma õppimise sisu üle. Valikuvabadus on õpilaste meelest kõige olulisem huvi kriteerium. Õige määra leidmiseks tuleb arvestada järgnevaga.
Enne kui õppija saab teada, kuidas aine õppimine teda arendab, ei ole ta pädev otsustama, kas ta peaks seda õppima või mitte.
Kohe,…
3 minutit -
Eesti õpilaste probleemilahendamisoskus
Kui hästi oskavad 15-aastased noored lahendada probleemi, millega nad kunagi varem kokku pole puutunud, ei koolis ega elus? PISA 2012 uuringu üks osa oli arvutipõhine probleemilahendamistest, mis mõõtis õpilaste oskust lahendada probleeme, millega noor oma elus võib kokku puutuda. Nt mobiiltelefon sai tühjaks, aga tean, et keegi väga ootab minu kõnet, või olen tulnud Tartust Tallinnasse ja pean ühistranspordiga…
6 minutit -
Riskilapsed klaaskausis
Doris Kareva luuletus räägib, kuidas Saatan annab „kesk aeglast hävingut” poetessi kätte klaasnõu ja ütleb: „Hoia. Siin on surm.”
Märtsi kolmas nädal andis Eestile võimaluse võõrustada Keila Koolis SOS-lastekülade ülemaailmset konverentsi „Kvaliteetharidus sotsiaalses riskis olevatele lastele”. Viis tihedat päeva vahetasid mõttekaaslased kogemusi, kuidas elu varjupoolel kasvavaid lapsi siiski eluks vajalike teadmistega varustada. Suurürituse pealkiri pani esimesele positsioonile hea hariduse. Ettekannetest, aruteludest ja kohvivestlustest…
5 minutit -
Ajalooaritmeetika: veel on kaks aastat aega
Kuidagi väga äkitselt on muutunud aktuaalseks küsimus, mis meist saab. Mis ootab ees? Kuigi seda, mis hakkab toimuma, pole võimalik kuidagi ette näha, saab ometi välja arvutada, millal hakkab toimuma. Räägitavat, et eesti rahva tõetund saabub kolme aasta pärast, kui möödub sada aastat nn SSOR-ist. Ei – ajalooaritmeetika ütleb, et nii palju pole meile aega antud. Hea, kui…
4 minutit -
Naerame koos elu ilusaks
Kohtasin hiljuti endist kolleegi. Kurtsin talle, et ei julge hariduse teemal kirjutada, sest pole Eesti Vabariigis õpetajana klassi ees seisnud. „Kirjuta koolinaljadest,” soovitas ta. „Oled neid aastaid kogunud ja heast naljast on alati puudus.”
Viimasel ajal kohtan teatris nii palju ängi ja meeleheidet, justkui tegeldaks huumori ja vaimukuse Eesti teatrist väljasuretamisega. Andrus Vaarik on öeldnud, et hea komöödia on üks väheseid asju…
4 minutit -
Kas koolis võiks olla kohta ka meditatsioonil?
Hiljaaegu võis lugeda alternatiivmeedia portaalist Telegram ülevaadet Ameerika Ühendriikide probleemsete piirkondade koolides sisse seatud regulaarsest meditatsioonist, nn vaiksest hetkest (Quiet Time), mis õpitulemuste ja distsipliini paranemise ning õpilaste koolirahulolu suurenemisena väikese ime mõõdu välja andis.
Tulemused olid ja on Ameerikas jätkuvalt niivõrd head, et vaikse hetke algatusega liitub üha enam koole ning programmi algatanud David Lynchi fond ei…
7 minutit -
Kui hariduspõllule jääb pikk täitmata vagu
Lihtsaid mõtteid, meenutades Gunnar Polmat
Kurb uudis hea kolleegi ja pikaaegse koolijuhi Gunnar Polma lahkumisest tekitas vaakumi, nõutustunde ja vastuseta küsimuse: miks küll? Ülekohtune. Raske on leppida nii noore mehe ja suurepärase inimese läbipõlemisega. Pikk vagu, mille Gunnar Polma hariduspõllule jättis – tema mõtted, eeskuju ja inimlik lihtsus –, jääb tükiks ajaks täitmata. Öeldakse, et asendamatuid ei ole, aga…
5 minutit -
Väike kool on parem kui suur: laps ei ole masstoodang!
Miks väike ja kodune kool on parem kui suur? Miks meie, lapsevanemad, oleme Tallinnas koolide liitmise vastu? Õnneks otsustati 5. märtsil, et Südalinna kool (endine Liivalaia gümnaasium) jääb iseseisvaks kooliks. Me peame mõistma väikese kooli eeliseid.
Meie koolis on laste, õpetajate ja vanemate vahel tihe kontakt, lapsed saavad tuge igas mõttes, tunnevad end nagu kodus – kool…
4 minutit -
Laulupeo mõju- ja tähendusväli
Ettevalmistused tänavuseks laulu- ja tantsupeoks „Aja puudutus. Puudutuse aeg” käivad suure hooga. Piletimüük laulupeole algas juba 1. veebruaril, 1. märtsist saab registreerida ennast laulupeo tuleteekonnale, 13. märtsil algasid laulupeo eeskava laulude ettelaulmised maakondades – selgitatakse, kas tase on hea. Kuid ettevalmistuste käigus on peetud ka nn laulupeokonverents, kus laulupeo üks peadirigentidest Aarne Saluveer pidas ettekande laulupeo mõju- ja tähendusvälja teemal….
8 minutit -
Gunnar Polma – inimene, kellel oli ideid ja energiat ning keda usaldati
Seoses Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma lahkumisega meie hulgast pöördus Õpetajate Lehe toimetus inimeste poole, kes on temaga lühemat või pikemat aeg koos töötanud, ja palus neil meenutada hetki koos käidud teelt.
Ta oli meie hea koostööpartner
Meelis Kond, Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor
Gunnar Polma oli inimene, kes tundis alati muret hariduse käekäigu pärast, seda…
7 minutit -
Tuleviku kool seob kõik õppeained tervikuks
Tänapäeva kooli oluline puudus on ühtse lähenemise puudumine. Kõik õppeained võiksid olla seotud ketiks, mis on ühendatud assotsiatsioonide kaudu.
„Leedus on juba loodud komplekssed õpikud „Ajaring”: matemaatikat, geomeetriat, muusikat, kauneid kunste, loodusnähtusi, eetikat ja muid ainevaldkondi ühendab üks teema. Näiteks kell. Kell – see on rütm, see on tik-tak, see on Haydni samanimeline sümfoonia, see on ka geomeetria −…
2 minutit -
Vähem hindamist, rohkem toetamist
Mulle meeldib väga Anatole France’i ütlus „Et seedida teadmisi, peavad need olema isuga alla neelatud”. Kuni Eesti koolis omandatakse teadmisi peaasjalikult hinnete pärast, ei ole õpilased motiveeritud neid vajalikul määral läbi seedima, mistõttu ei oma need ka vajalikku praktilist mõõdet. Õpilase jaoks on õppeprotsessi eesmärk positiivne hinne.
Toetan väga ministri ettepanekut vähendada oluliselt õppekava mahtu. Kui maht on väiksem, jääb…
4 minutit -
Kui kooli tuleb uusimmigrandi laps
Kuigi mitte-eestlastest sisseränne pole Eestit taasiseseisvumise järel (veel) märkimisväärselt puudutanud, ei ole tegu siiski haruldase olukorraga. Seetõttu pole enam uudis, et Eesti koolides õpib lapsi, kes kooli tulles eesti keelt kas üldse või praktiliselt üldse ei oska.
Selliseid õpilasi on Eesti hariduskorralduses hakatud nimetama uusimmigrandist õpilasteks. Tegu on nii Euroopa Liidust kui ka teistest riikidest Eestisse tulnud tööliste, asüülitaotlejate, pagulaste või…
4 minutit -
Kirjaoskajast finantskirjaoskajaks
Rahateemasid võiksid koolides õpetada finantsteenuste pakkujad.
Nii arvab Eesti pangaliidu finantshariduse toimkonna ja SEB panga esindaja Triin Messimas. Et õpilased on selleks valmis, seda näitas pangaliidu poolt veebruari algul korraldatud rahatarkuse päev, millest võttis osa üle 90 Eesti kooli ja kus anti kokku üle 200 rahatarkuse tunni, kusjuures huvilisi koole oli veel palju rohkem.
Noorte suurt huvi rahateema vastu näitas ka hiljuti…
4 minutit -
Vaimu arendamine või võimu näitamine?
Õppimise ja õpetamise lahutamatu osa, mis seob õppeprotsessi tervikuks, on hindamine. Hindamine on põimunud tihedalt läbi õppimisele ja õpetamisele seatud eesmärkidega, mis on põhikooliõpilasele ja gümnasistile erinevad. Hindamise korraldus ja sellest teavitamine on õpihuvi püsimiseks äärmiselt olulised.
Hindamine ei alga siis, kui õpetaja kirjutab õpilase tunnikontrolli vastuste alla numbri, tähe või kirjeldava selgituse, vaid siis, kui ta otsustab, et õppimisele…
4 minutit -
Huvitava Kooli tegevus sai paika
Tartu ülikooli ajaloomuuseumis toimus 28. veebruaril Huvitava Kooli II mõttekoda, kus ligi 70 inimest algatust toetavatest organisatsioonidest arutasid, milliste näitajate alusel koolide huvitavust hinnata, ning pakkusid välja, mida huvirühmad – kool, koolipidaja, lapsevanemad, hariduse sõbrad ja kogukond ning riik – saavad juba käesoleval aastal teha, et koolid huvitavamaks muutuksid.
Mõttekojas osalenud nõustusid, et koolide huvitavust peab hindama paindlikult, kuna oluline on säilitada…
2 minutit
