Arvamus
-
Huvitav vahetund
Avalikus debatis kõlab palju häid ideid kooli huvitavamaks tegemiseks. Paljusid neist tasub rakendada. Minult üks mõte, mida ma pole mujal kohanud. See puudutab vahetundide korraldust.
Ma ei pea vist ühelegi haridusinimesele kirjeldama tavalist koolivahetundi: kõrvulukustav lärm, tormlemine ja tõuklemine koridorides, vanema klassi poisid plangu taga tegelemas kes-teab-millega. Minule tundus omal ajal, et vahetunnid on mõeldud klassi tuulutamiseks, teise klassiruumi minemiseks ja koolikotist uue tunni…
2 minutit -
Lapsed ja koolide liitmine
Tallinna linna koolide liitmise-lahutamise kohta tulnud info on vastuokslik, põhjendusteta ning pole ka leidnud ühtegi sisulist argumenti, mida õigupoolest loodetakse paremaks muuta. Viited seadusemuudatusele ei vasta tõele, sest riigikogu seadust muutnud pole. Tallinnas on ühtedesse koolidesse suur tung, teistes jälle tühjemaid klasse, osa koole asub seal, kus on lapsi vähemaks jäänud, teisal on koolikohti puudu – oletatavasti on klasside ebaühtlane komplekteeritus…
4 minutit -
Ei saa mitte vaiki olla
Tutvunud hiljaaegu meedia vahendusel (Mirje Mändla, „Paindlikkust ja konkurentsi”, Sirp; Kadri Malm, „Uued tuuled Muusikakoolide Liidus”, Muusika; Tõnn Sarv, „Muusikaõpetus võiks rokkida”, ÕpL) toimunud mõttevahetustega muusikahariduse üle seoses muusikakoolide liidule uue juhatuse valimisega, lõi minu kõrvade vahel põlema märgutuluke.
Kuna ühest küljest käib jutt muusikaõpetusest üldhariduskoolides, teisalt aga muusikakoolides, võiks arvata, et pilt on erinev. Kui aga vaadata laiemalt, puudutab jutt muusikaõpetusest (kui…
5 minutit -
Hariduslikest erivajadustest: mõistetest, statistikast ja tulevikusuundumustest
Sõnapaar „hariduslik erivajadus” on muutunud igapäevase keelekasutuse osaks ja ka rahvusvaheliselt omamoodi ametlikuks terminiks, mida kiputakse erinevalt tõlgendama. Eri riikides käsitletakse mõistet erinevalt. Üldine tendents on aga, et kui veel kümmekond aastat tagasi seostusid sellega eelkõige puuded, siis nüüd mõeldakse hariduslike erivajadustega õpilaste all kõiki, kel ühel või teisel põhjusel on oht…
5 minutit1 kommentaar -
Õppimine lahkab päriselu probleeme
Huvitav kool ei eelda tunnist tundi ja päevast päeva mängimist ega ole seotud õpetajate tolategemisega. Minu jaoks on huvitav õppimine tähenduslik, terviklik ja sisaldab reaalsete probleemide lahendamist.
Et teha õppimine huvitavaks, ei ole vaja muuta väärtusi ning pädevusi riiklikes õppekavades, vaid kujundada põhikooliastmes õppimine vajadus- ja projektipõhiseks. Vajaduspõhise õppe all pean silmas järgmist.
• 1.–5. klassis keskendutakse õpilaste baasteadmiste, -hoiakute, -väärtuste…
2 minutit -
Mis on haridusuuenduste koostööpildil valesti?
Hariduselus podiseb. Vanaviisi ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Õieti ei tea praegu veel täpselt, milline see uus viis olema peaks. Kas viime õppe tahvelarvutitesse või laseme lastel hoopis leiutajatena maailma avastada? Igal inimesel on oma seisukoht ja ideid on õhus palju.
Uuringud on öelnud, et 21. sajandi globaliseeruvas, kiiresti aina keerulisemaks muutuvas maailmas on inimestel vaja…
4 minutit -
Taastagem lõpueksamid!
Jaanuari keskel ilmus Eesti meediasse kujukas näide, miks PISA test ei ole Eesti hariduse kvaliteedi oluline näitaja.
Ettevõtja edukast IT-firmast väitis, et Eesti on suure maksukoormusega riik. Rahandusminister väitis vastu, et Eesti on keskmise euroopaliku maksukoormusega riik. Vaidluse selles etapis aidanuks PISA testidega pärjatud haridus ehk tuua loosse mõningast selgust, kui keegi oleks defineerinud mõisted ja viidanud allikatele. Otsides netist kiirkorras suure rahvusvahelise,…
3 minutit -
Kas hea tund on riiklik saladus?
Eesti ja Soome on asutanud ühise hariduspilve. Suurepärane! Nüüd hakkame üksteiselt õppima! Selline on esimene reaktsioon. Aga mida meil soomlastele pakkuda on – see on teine mõte. Kas meil on pakkuda soomlastele näiteks huvitavate tundide konspekte või videosalvestusi?
Hakkasin siis internetist tunnikonspekte otsima. Paraku pidin varsti tõdema, et ega midagi põnevat ei leia. Lõpuks sattus siiski üks konspekt ette, aga seda…
4 minutit -
Lasteaed kui väärtushinnangute kujundaja
Me elame ajas, mil kõik ümberringi muutub. Vahel see rõõmustab, vahel ka ärritab. Ometi vajab laps hoolimata ühiskonna muudatustest vundamenti, millele tugineda: perekonda; kindlaid reegleid, mis aitavad maailma turvaliselt avastada; inimesi, kes hoolivad ja vajadusel aitavad mõista ja valikuid teha. Mis koht on siin lasteaial? Kas lasteaias töötavatel inimestel on mingi võimalus või kohustus seda vundamenti rajada?
Arvestades kui…
3 minutit -
Muutu või sure
Vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi veel ei oska – nii ütles mulle hiljuti üks õpetaja. Iga uus põlvkond loob uued uutjad. Ka vene ajal oli nii, et kui direktor nõupidamiselt tuli, siis ta mõnda uut meetodit ikka jälle tutvustas. Üks oli nn Lipetski meetod. Ei mäleta täpselt, mida see endast kujutas, kuid meeles on ühe vana õpetaja reageering: „Mis selles nii uut…
4 minutit -
Õigus lüüa
Ma olen näinud, kuidas õpetaja lööb lapsi jalaga. Ta oli pikka kasvu meesterahvas ning tagus algkooliealisi poisse ja tüdrukuid – asjalikult ja kiretult nagu liiklust reguleeriv politseinik. Lapsed olid koolidevahelisel jalgpallivõistlusel pealtvaatajad ning õpetaja eesmärk oli nad kiiresti pisut kaugemale ajada. Kuna lapsed seisid ringis ja tema poole näoga, tabasid hoobid nende rinda ja kõhtu. Lapsed püüdsid jala eest põgeneda, aga kuhu sa pääsed,…
4 minutit -
Miks me ostame ühe miljoni euro eest positiivset vanemlust?
Meil on 23 000 vaesuses elavat last, me kogume annetustega raha haigete laste tarvis – ja nüüd korraga ostame Austraaliast positiivset vanemlust! Alles äsja sai Toidupank „Jõulutunneli” abiga 208 154 eurot autode ostuks, et toitu abivajajateni viia. Jälgisin rahanumbrite vahetumist ekraanil ja kujutasin ette, kui suured need kahe- ja viieeuroste rahatähtede kuhjad juba on. Igaüks andis oma piskust…
9 minutit -
Eesti kool – tuleviku edu võti
Tänapäeva maailma vaadates näeme, et järjest rohkem inimesi tegutseb elualal, mis hõlmab ohtralt teiste inimestega suhtlemist, juhtimist, motiveerimist ning koostööd. Koolisüsteem jätab aga lihvimata oskused, mida tänapäevases (ja suure tõenäosusega ka tuleviku-) maailmas hädasti vaja läheb: suhtlemisoskuse ning enese motiveerimise. Kumbki neist ei ole omaette eriala ning seda ei õpetata ülikoolis, kuid sellegipoolest on need oskused ülimalt vajalikud kõikjal, kus…
2 minutit -
Riik peab toetama tugispetsialiste ka edaspidi
Hariduselu normaalset korraldamist takistab see, et haridus- ja teadusministeerium ning omavalitsused ei suuda olulistes asjades ja mängureeglites kokku leppida. Omavalitsuste peamine etteheide ministeeriumile on soovimatus omavalitsustega konstruktiivset dialoogi pidada, olgu see siis rahastamismudeli muudatused, õpetajatele palga maksmine, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamine või tugispetsialistide tööjõukulu katmine. Omavalitsuste süüdistamine saamatuses ja õpetajate palgaraha kinnihoidmises solvab omavalitsusi ega soosi koostööd.
Hea…
4 minutit -
Kool on kogukonna süda
Ikka veel on meil levinud hoiak, et lapsevanema põhiline ülesanne on leida oma lapsele parim kool ja sellega on tema ülesanne nagu käoemalgi täidetud. Usutakse, et edaspidi vastutab lapse eest juba kool ja lapsevanem ei pea vajalikuks ega tohigi vahele segada.
Ka põhiseaduses ette nähtud õigust – laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel – tõlgendatakse õigusena valida kooli, kuhu oma laps panna….
5 minutit -
Kuidas innustada avalikkust aitama kooli huvitavamaks muuta?
Pealkirjas toodud küsimus oli üks neist, mis oli laual Huvitava Kooli mõttekoja esimesel kogunemisel. Mõttekoja liikmena juurdlen ma viimasel ajal koolikorralduse üle pea iga päev. Küsin teisteltki, kel lapsed koolis käivad, eriti neilt, kelle lapsed on käinud koolis nii Eestis kui ka mujal. See pisike lugu siin innustab loodetavasti ka lugejat sulge haarama ja panema…
5 minutit -
Pehmelt öeldes ehmatus
See oli eelkõige ehmatus, mis mind tabas, kui kuulsin uudist, et koolis ei tohi esmaspäeviti ja reedeti kontrolltöid teha.
Üks tähtis riigiametnik teatas teisele, et õpetajad ei täida seadust, kui nad nii teevad − rikuvad mingit tervisekaitseseadust. Kas õppimine kahjustab sedavõrd tervist, et seda võib lubada vaid kolmel päeval nädalas? Seda kummalisem, et samal ajal võib õpilaselt nõuda nii suures mahus kodutöid, et…
5 minutit -
Õigusest kasutada sõnu ja käsi
Ühes Lõuna-Eesti koolis olla direktor raputanud esimese klassi poissi. Too olla enne mitu korda roppu sõna pruukinud. Mõlemad olla maha jahtunud ja mõistnud, et tegu võinuks olemata olla. Olla ära leppinud ja selle kinnituseks isegi kätt surunud. Nagu mees mehega muiste. Teistele polla nad juhtunut üldse reklaaminud. Poisi kodugi polla asjast teadnud.
See võiks olla vanaviisi jutt kuskilt Tootsi-raamatust. Aga päris…
5 minutit -
Mure looduse ja tehnika huvihariduse pärast
Tehnikahuvihariduse ringe-klubisid on Eesti koolide juures väga vähe.
Tallinna ülikooli klassiõpetajate lõpukursus tegi sel aastal seminaritööna ülevaate kümnes maakonnas pakutavast huvitegevusest, et selgitada välja, kuidas on I−II kooliastme õpilastel võimalik harrastada loodusteaduse ja tehnikaga seotud tegevusi.
Selgus, et selliseid ringe-klubisid on väga vähe. Levinuimad on loodusesõprade ringid, ka arvuti-, robootika- ja nutiringid, mille levikuks töötavad toredad projektid; üsna tavalised on…
3 minutit -
Et kool ei tapaks teadmishimu
Eelmisel nädalal kuulas saalitäis õpetajaid, kõrv kikkis, ühe õpilase juttu. Gustav Adolfi gümnaasiumi abiturient Timothy Henry Charles Tamm, rahvusvaheliste olümpiaadide ja televõistluse „Rakett 69” võitja ning ESTCube’igi loomisel töötanud noormees rääkis andekate noorte arengu teemalisel konverentsil, kuidas ta on kõige selleni jõudnud. Kui ta lõpetas, küsis üks õpetaja: „Mida peaks muutma Eesti hariduses, et sinusuguseid vendi oleks rohkem?”
Viivukese mõelnud, vastas Tamm:…
5 minutit -
Ole huvitav, aga mitte liiga
On puhkenud mõttevahetus, kuidas muuta koolielu huvitavamaks. Ka vene ajal oli õpetajaid, kes peale kohustuslike eesmärkide, milleks olid iga tunni puhul õpetuslikud, kasvatuslikud ja ideoloogilised eesmärgid, mõtlesid sellelegi, kuidas õpetada nii, et sisu ei kannataks, aga oleks huvitav. Eks ma ka jõudumööda püüdsin.
Aastate pärast ütles mulle üks endine õpilane: „Mul oli teiega huvitav. Aga – palun ärge solvuge – ega mul…
6 minutit -
Turutõrkest tulevikuliselt
On hea, et enne aasta lõppu mõtlesid inimesed kultuuriajakirjandusele. Oli see põhjus siis, mis ta oli. Mõeldagu edasi. Ja tellitagu. Miks?
Vastus lihtne. Argimeediast erinevalt kannavad kultuuriajakirjade tekstid end ja lugejat kauem kaasas. Mida ei jõua lugeda täna, võib lugeda tuleva kuu või tosina aasta pärast. Kultuuriajakiri on nagu paks raamat, mida kirjutatakse kogu aeg juurde. Nagu hea seriaal, kui soovite. Päevaleht…
4 minutit -
E-õpe on tulnud, et jääda
Euroopa Liit kavatseb suurendada juba lähiaastatel koolides e-õppe mahtu kümneid kordi ehk teha Euroopa Tiigrihüppe. Eesti on juba praegu maailmas tuntud kui e-riik. Lisaks PISA headele tulemustele oleme Euroopa Liidu absoluutses tipus ka e-õppe võimaluste kasutamise poolest koolis. Milliseid võimalusi edasi minna meil veel on?
Õpetajate Lehe selleteemalistele küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
E- ja digi- paistab meil imbuvat igale poole….
8 minutit -
Enam õuesõpet
Esimese väikse sammuna võiks põhikoolis ja eriti algkoolis lihtsate vahenditega suurendada õuesõppe osakaalu. Kurdetakse, et lapsed on väsinud ja pikk pime talv rõhub. Seetõttu on justkui põhjendatud kolmekuuline suvevaheaeg. Tegelikult ei ole füsioloogiliselt võimalik valgust varuks koguda ja koolipäevi tuleks aasta vältel nii korraldada, et valgel ajal viibitaks õues. Algkoolis võiks muuta pigem reegliks kui erandiks õuesõppe − loodusõpetuse tunnid on pargis, metsas,…
1 minut
