Arvamus

  • Usu või ära usu!

    Usu või ära usu!

    Hoolimata minu kindlast sihist saada uurijaks, olen mitme kokkusattumuse või hoopis saatuse tahtel sidunud oma elu südamelähedaseks ja minu elu lahutamatuks osaks…

    Pille Lille
    5 minutit
  • Rahvas on koera nägu
    Heiki Raudla.

    Rahvas on koera nägu

    Kuidas küll koerad muutuvad koos ühiskonnaga! See ei ole kauge minevik, kui mõnes piirkonnas oli võimatu mööda tänavat jalutada, ilma et sind…

    Heiki Raudla
    2 minutit

  • Kuidas käituksime meie?

    On tähelepanuväärne, kui üksmeelselt reastusid inimesed läbipekstud pereisa selja taha, avaldamaks talle tunnustust selle eest, et ta kutsus huligaanitsejad korrale.

    Tema tegu oli eetiline ja seaduslik ning vastavuses meie ootusega. Mulle tuli meelde üks teine juhtum kümmekond aastat tagasi, kus meie ühiskonnas valitsev ootus eetilisele ja seaduslikule käitumisele oli veel teistsugune. Nimelt leidsid kaks reaalkooli tüdrukut tengelpunga 7500 krooniga ja viisid leiu…

    Maie Tuulik
    8 minutit
    2 kommentaari
  • Laste vigastamise komitee
    Kaarel Tarand.

    Laste vigastamise komitee

    Kui jagatakse nomenklatuurset ametikohta, on platsis enamasti mehed. Eesti olümpiakomitee presidendi valimised pole siin erand, lõppvooru pääses seitsmest mehest kolm: Jüri,…

    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Milleks meile emakeel ehk Maailm vajab palju keeli
    Tõnu Ploompuu.
    Uldis Balodise Lutsi-aabitsa esikaas.

    Milleks meile emakeel ehk Maailm vajab palju keeli

    Maailm on muutunud. See, et oma keele tähendus sada aastat tagasi toetus teistele alustele kui praegu, ei…

    Tõnu Ploompuu
    6 minutit
    1 kommentaar
  • Milline värv meeldib kaelkirjakule?
    Tiina Vapper.

    Milline värv meeldib kaelkirjakule?

    Sellele küsimusele pidi tänavustel eliitkoolikatsetel vastama üks koolipürgijaist. Kui konkurss on viisteist last kohale, on võimatu valida üksnes hea…

    Tiina Vapper
    2 minutit
  • Sookolli nõidumine kristlikus Euroopas

    Sookolli nõidumine kristlikus Euroopas

    Kas teadsite, et lesbilise Ameerika juudi juhitud, „radikaalse feminismi ja homoseksuaalse liikumise” ühendusel tekkinud õppejõudude rühmitus peseb üle kogu…

    Aro Velmet
    6 minutit
    3 kommentaari
  • Kust leida naissoost meest?

    Kust leida naissoost meest?

    Lapsevanema ja õpetajana läheb mulle vägagi korda, mis saab meie lastest ja lastelastest.

    Euroopa Liidu parlament on töötanud välja termini Gender Mainstreaming….

    Ramo Pener
    4 minutit
    16 kommentaari
  • ,
    Kas eksemplar kaob?
    Heiki Raudla.

    Kas eksemplar kaob?

    Mulle meeldib raamatu trükilõhn ja vana raamatu hõng. Ilusad kaaned annavad ka raamatule palju juurde.

    Mulle meeldib illusoorne side, mis tekib kirjatähti paberraamatust…

    Heiki Raudla
    2 minutit
  • Viies vaheaeg − milleks me seda vajame?

    Viies vaheaeg − milleks me seda vajame?

    Kuidas mõjub lastele praegune nelja veerandi süsteem? Mis võimalusi pakuks õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele viies vaheaeg? Mõistmaks, milleks me…

    Mart Kimmel
    4 minutit
    3 kommentaari

  • „Miks keegi ei oska kirjutada?”

    Kuidas parandada ametnike keelt – või juristide, poliitikute, ajakirjanike, õpetajate keelt? Kas oleks abi, kui koguneksime mõnele ümarlauale asja arutama? Peame maha arvamusfestivali „Miks keegi ei oska kirjutada”? Korraldame üleriigilised keelekoristustalgud – kuid mida teha talgute käigus kokku kogutud keeleprahiga?

    Kui öeldakse, et ametnikud ei oska kirjutada, ei maksa seda päris puhta kullana võtta. Tõenäolisemalt on ametnikega täpselt sama lugu…

    Maire Raadik
    7 minutit
    3 kommentaari

  • Et isad lastega koolimajja jõuaksid

    Me kõike teame vähemalt ühe eesti kirjandusklassikasse kuuluva raamatu alguslauset – sellest, kuidas üks poiss läks koos isaga kooli, kus teda ootas ees tore meesõpetaja.

    Seesama lause võiks panna kõiki lastega töötavaid spetsialiste – ja lapsevanematena lausa kõiki − tihedamini mõtlema, mida teha, et isad laste heaolu ja akadeemiliste saavutustega paremini kursis püsiksid ja otseses või kaudses mõttes koos nendega…

    KÄTLIN KONSTABEL
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Keel ja linn

    Kui Kristjan Jaak Peterson unistas „selle maa keelele” tiibade kasvatamisest, ei olnud selle kõnelejatel ei ühist kirjakeelt ega defineeritud rahvustki keele kandjaks.

    Aga juba siis pidi mees maakeelest kirjutamiseks linna minema. Väikesesse küll ja võõrkeelsesse pealekauba, aga linna ikkagi. Sest linn on haritud inimeste ruum, kus pealegi ollakse sedavõrd tihedalt koos, et vajadus keele kasutamise järele on vältimatu. Seda erinevalt hajaasustusest, kuhu vaba mees…

    Kaarel Tarand
    4 minutit

  • Keelekaste: Mina ja trükivead

    Kord kirjutasin emakeelepäeva puhul ajalehte loo sellest, kui tähtis on pöörata tähelepanu pisiasjadele keeles: komadele, mille asetusest võib sõltuda kogu lause tähendus, tühikutele, mis eraldavad grafeemid mõttekateks ja hõlpsasti loetavateks üksusteks, ja nii edasi. Nõnda nagu füüsik ei saa pidada ebaoluliseks aatomeid, millest koosneb uuritav tervik, nagu anatoom ei saa lihtsalt unustada rakke, millest ehitub organism, ei tohi keelekasutaja vaadata…

    Priit Põhjala
    3 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Toetuskiri Õpetajate Lehes ilmunud artiklitele alushariduse teemal

    Haridusmaastikku saadavad pidevad muudatused ja reformid. Vaevalt on seadusandluse muudatused rakendatud, kui alustatakse uue reformimisega. Praegune alushariduse ja lastehoiu kontseptsiooni vastuvõtmine on liigselt kiirustav, pealiskaudne ja arusaamatu. Milleks muuta toimivat koolieelse lasteasutuse seadust? Kas on tehtud uuringud, mis kinnitavad selle muudatuse vajalikkust? Reformida tuleks lastehoiu süsteemi, pakkudes samaväärseid õppimis- ja kasvatamise võimalusi. Ka lastevanemate…

    Mustamäe lasteaedade õppealajuhatajad
    2 minutit
    4 kommentaari

  • Keskealine ja keskpärane

    ALLPOOLTOODUD ESSEE ANNAB AUSA JA AVAMEELSE KOONDPILDI KESKEALISE ÕPETAJA MÕTETEST JA TUNNETEST HARIDUSUUENDUSTE TUULTES.

    Ma tunnen seda teed hästi, alguses läbi metsatuka, siis väike jalutuskäik põldude keskel, seejärel kahel pool teed majad ja paistabki koolimaja. Seda rada olen kõndinud üle kahekümne aasta, koolimajagi on tuttav. Selle maja lõhn, mis jääb märkamatuks argipäevadel, justkui äratab sind suveunest augustis. See on sama lõhn, mida…

    URVE VEERSOO
    6 minutit
    3 kommentaari
  • ,

    Veel mõtteid alusharidusest ja lapsehoiust

    Vastuseks haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni 19. veebruaril Õpetajate Lehes ilmunud artiklile „Alusharidus ja lapsehoid kuuluvad kokku”. Vaata ka Kristjan Saare artiklit „Uus seadus nõrgendab eesti lasteaeda”, ÕpL 12.02.

    Euroopa Komisjoni töörühma aruandes „Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamised põhimõtted” (2014) on välja toodud, et kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu saavutamiseks peavad olema täidetud järgmised kvaliteedi­kriteeriumid: alushariduse ja lapsehoiu…

    JANA TREIER
    6 minutit
    10 kommentaari

  • Esimest korda klassi ees

    ÕPETAJATE LEHE ESSEEKONKURSILE LAEKUNUD „ESIMEST KORDA KLASSI EES” ANNAB EDASI TUNDEID, MIS VALITSEVAD NOORT ÕPETAJAT ENNE OMA ESIMEST PÄEVA KLASSIJUHATAJANA.

    Esimest korda seisin õpetajana klassi ees käesoleval õppeaastal. 1. septembril 2015 sai minust Tallinna Kristiine gümnaasiumi 1.c klassijuhataja. Ühel augustiõhtul tabas mind küsimus, mida on mul neile pisikestele 1. septembril öelda.

    Tuletasin meelde üht lasteraamatut, mille peategelased olid tiigrike ja tema sõber karu,…

    LISETT SARANDI
    4 minutit

  • Aine- ja keeleõppe lõimimine igasse kooli

    Sel õppeaastal õpib Eesti koolidest umbes veerandis rändetaustaga laps. Igal õppeaastal lisandub paar kooli. See tähendab, et aine- ja keeleõppe lõimimise oskus muutub peagi iga õpetaja baasteadmiste osaks.

    Lõimitud aine- ja keeleõppe termin võeti esmakordselt kasutusele 1994. aastal. Sellest ajast on sel teemal antud välja sadu käsiraamatuid ning õppevarakomplekte, sealhulgas on materjale Eesti oludele kohandatud.

    Lõimitud aine- ja keeleõpet saab…

    KERSTI KIVIRÜÜT
    4 minutit

  • Õnnest on puudu vaid sammuke

    Oh mu vaene Eesti riik, kaebleks Käsu Hans aastal 2016, kui tal vaid hing sees oleks praeguse vabariigi rusude juures. Eestil ei riigi ega rahvana polevat enam suurt ideed, paleust, mille poole püüeldes olla ühekaupa ja ühiskonnana aina täisväärtuslikum.

    Suure ja selgelt, ent samas poeetiliselt ja idealistlikult sõnastatud eesmärgi puudumise üle kurtis Raul Rebane telesaates „Plekktrumm” (29.02). Samal päeval võttis valdkondliku kriitika…

    Kaarel Tarand
    4 minutit
Õpetajate Leht